PÄEVA SÕNUM nr. 184

Sinu juures on eluallikas, sinu valguses me näeme valgust (Ps 36:10). Kõigeväeline Jumal! Sina oled kinkinud meile kõige kallima – elu ja valguse. Me palume, näita meile oma eluvalgust, eluvalgust meie südame pimedusse, et näeksime kõrvaldada takistusi Sinu tundmise teelt. Lase meil selles valguses näha patu suurust. Anna jõudu meeleparanduseks ja usku Sinu evangeeliumi tõotus-tesse. Jeesus, Sinu läbi on meil elu ja seda ülirohkesti. Kellel on Poeg, sellel on elu (1Jh 5:12).

***

PÄEVA SÕNUM nr. 184

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

AUKUNINGA ALANDUSTEE

nädal: 05. – 11. aprill 2020

Mõtle, Issand, nende peale, kes on sõjakeerises.

Palmipuudepühaga algab Kristuse alandustee. Pidulik Jeruusalemma sisenemine tähendas Jee-suse jaoks vastuminekut kannatusele ja surmale. Juubeldav rahvahulk, kes palmiokstega Kristust tervitas, ei saanud aru toimuva tähendusest. Palmioksad sümboliseerivad võitu ja lootust, kuid ilm-selt mõistis rahvahulk seda teisiti kui Jumal. Rahval olid isiklikud ja poliitilised ootused, kuid ini-mesed ei mõistnud seda, miks Jeesus pühasse linna sisenes. Nad polnud valmis lõpuni Jeesuse kõr-val olema ja rasketel hetkedel ei suutnud isegi jüngrid Jeesusele ustavaks jääda. Ometi Jeesus sam-mus oma teed, sest ta teadis, kuhu ja miks läheb. Ta läks Jeruusalemma selleks, et päästa maailm. Kristus sisenes linna, et kanda inimeste patud ja anda neile võimalus pääseda igavesse ellu. (Soom 2016:8)

Nõnda peab ülendatama Inimese Poeg, et igaühel, kes usub, oleks Temas igavene elu. Jh 3:14b,15

Jeesuse sõnad kuuluvad küllap Tema enim tsiteeritud sõnade hulka. Kummaline küll, aga Ju-mal tõepoolest hoolib igast inimolendist selles maailmas, ehkki tihtipeale Tema hoolimine väljen-dub inimmõistusele käsitamatul moel.

Jeesus viitab Nikodeemosega vesteldes ühele sellisele seigale iisraeli rahva kõrberännakus. Nurisemine, Jumala süüdistamine toob kaasa karistuse mürkmadude näol. Hammustada saanu ain-saks võimaluseks ellu jääda oli vaadata keset laagrit ridva otsa pandud vaskmadu. Teisisõnu – iga inimene pandi vaba valiku ette: tahad elada, siis pead tegema nõnda, nagu Jumal on ütelnud. Pead vaskmao vaatamist naeruväärseks, palun väga, võid valida ka surma – valik on sinu. Piibel vaikib küll sellest, kas leidus ka neid, kes valisid surma, kuid kinnitab, et need, kes tegid Jumala sõnade järgi, pääsesid.

Seesama kordub ka Jeesuse juures. “Nõnda nagu Mooses ülendas kõrbes vaskmao, nõnda peab ülendatama Inimese Poeg, et igaühel, kes usub, oleks temas igavene elu.” Patu tõttu Jumalast lahutatud inimene on taas kord valiku ees: kas uskuda Jumala Pojasse, uskuda ka siis, kui Ta jõuetu-na ristil ripub, ja võita elu, või pidada seda narruseks ning hukkuda. “Sõna ristist on narrus neile, kes hukkuvad, aga meile, kes päästetakse, on see Jumala vägi,” kirjutab apostel Paulus (1Kr 1:18).

Keisrinna Helena leitud ristist, mille pärslased olevat Jeruusalemma vallutamise käigus röövi-nud, pidada tänapäevani olema järel mõningaid tükke. Kas see nii on või mitte, kas kogu pärimus on ehtne või ainult üks vagajutt, pole oluline. Oluline on, et Jumal on armastanud meid nõnda palju, et kunagi seisis see rist tõepoolest Kolgata mäel ning sellel on surnud Jumala Poeg meie pattude lunas-tamiseks. Et Kristuse rist on meile saanud tõeliseks ja ainsaks sillaks armastava Jumala juurde; re-deliks taevasesse kirkusesse. (Taremaa 2008:12)

Ja Issand ütles Moosesele: “Tee enesele madu ja pane see ridva otsa, siis jääb elama iga salvatu, kes seda vaatab!” Ja Mooses tegi vaskmao ning pani selle ridva otsa. Kui siis madu oli salvanud kedagi, aga too vaatas vaskmadu, siis ta jäi elama. (4Ms 21:8,9) Ja kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde. (Jh 12:32)

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sa saatsid oma Poja, meie päästja Jeesuse Kristuse, et Ta kannaks ära maailma patu ja sureks ristil. Aita meil usus taibata, et Ta täitis kuulekana Sinu tahet, ja lase meil Tema ülestõusmises osa saada võidust maailma ja meie patu üle. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

SINU KUNINGAS TULEB ALANDLIKKUSES.

Pühapäev – 05. aprill

Issanda Jeruusalemma minemine.

Palmipuudepüha

Kõrged rahvajuhid ja sõjamehed sõitsid linna alati hobuse seljas, sest see oli ülikule ko-hane loom. Samas oli hobune tavaliselt sõjaratsu ja nii sümboliseerib ta surma ja kaduvust. Jeesus oli oma aja ülikutest erinev ja tema läks pühasse linna eesli seljas, näidates nii oma alandlikkust ja valmisolekut kannatada inimeste eest.

Ole väga rõõmus, Siioni tütar, hõiska, Jeruusalemma tütar! Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja. Tema on alandlik ja sõidab eesli seljas, emaeesli sälu seljas. Sk 9:9

Iisraeli rahva olukord polnud kerge. Paganad olid laastanud nende maa ning hävitanud Jeruu-salemma ja seal asunud pühakoja. Siis aga kõlas prohvetlik ettekuulutus, mis pidi muutma leinajad rõõmsaks, täitma nende suu hõiskamisega. Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja!

Igatsust õiglase ja abivalmi valitseja järele võib kohata pea kõikidel ajastutel. Ikka oodatakse paremaid päevi, kedagi, kes tooks senisest helgema põlve.

Prohveti kuulutatud kuningas, Jumala enda läkitatu, on alandlik – ja sõidab eesli seljas. Esma-pilgul võib taoline valitseja näida üsna kasutu – mida küll suudab lahendada see, kes tuleb eesli sel-jas?!

Kuid just niisugune kuningas juhib tähelepanu meie tõelistele probleemidele. Asi ei ole ju üksnes laastatud maas, rusudeks tehtud linnas ja pühakojas. Asi on inimeses, kelle süda on Jumalale sulgunud – ja tõuganud end hukatusse ammu enne seda, kui Jeruusalemma alla ilmusid paganate pii-ramistornid.

Lukustatud südameust ei saa avada sellele prõmmides. Üksnes tasane tulija suudab selle ava-da. Ei väe ega võimu, vaid Jumala Vaimuga. Tema, kes alandas end kuni ristisurmani, saab seda te-ha. (Roots 2019:8)

Vaata, Issand on kuulutanud maa ääreni: Öelge Siioni tütrele: Vaata, su pääste tuleb! Näe, te-maga koos on ta palk ja tema ees on ta töötasu. (Js 62:11) Hõiska, Siioni tütar, hüüa, Iisrael! Rõõ-musta ja rõkata kogu südamest, Jeruusalemma tütar! (Sf 3:14) Ütelge Siioni tütrele: Ennäe, su ku-ningas tuleb sulle tasane, istudes emaeesli seljas ja sälu seljas, kes on koormakandja looma varss. (Mt 21:5) Ära karda, Siioni tütar! Ennäe, su kuningas tuleb eeslisälu seljas istudes. (Jh 12:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Töösuhe Jumalaga algab sel kombel, et läheme kaasa ris-titeele ja saame kannatava Kristuse sarnaseks, et, nagu Paulus ütleks, meis ja meie töös ei paistaks meie oma mõtted ega tahe, vaid ülestõusnud Kristuse loov vägi. Jörg Zink

TÄNA, OODATES PEIGMEEST, KES TULEB. HOMME, OODATES MAAILMA KUNINGAT

ÜLESTÕUSMISPÜHADE AURIKKAS VALGUSES!

Palvetagem: Issand Jeesus, kes Sa oled tapetud meie pattude lepituseks ja oma verega meid Jumalale otsinud, anna meile armu, et meie Sind kõigest südamest austaksime ja et meie suu võiks Sinule kiitust kuulutada, nii et kogu meie elu oleks üks Sinu suure vägevuse ja armastuse tunnistus.

* * *

PÜHA JA SUUR KANNATUSNÄDAL

Palmipuudepühal asub Kristuse kirik teele, et elada kaasa Kristuse viimasele eluetapile. Sel-lega algab püha ja suur kannatusenädal. Selle mõte on süvenemine elu ja surma, kurbuse ja rõõmu, teiste eest elamise ja kannatamise olemusse.

JEESUS KETSEMANIS

Suur Esmaspäev – 06. aprill

Enamik inimestest väldib kannatusi ja raskusi. Vangistajate tulles üritaks suurem osa pageda. Kristus ei pagenud Ketsemanist, vaid palvetas. Jeesus ei pagenud, vaid ta oli valmis inimkonna nimel kannatama. Issand oli valmis end vabatahtlikult andma oma vangistajate kätte. Ta suutis seda armastusest inimkonna vastu.

Kristus kannatas teie eest, jättes teile eeskuju, et te käiksite Tema jälgedes. 1Pt 2:21

Oleme kogenud ja sugugi mitte harva, et meile tehakse ülekohut. Meid mõistetakse valesti, petetakse, laimatakse, ilma et oleksime enda arvates kellelegi kurja teinud. Ka siis tehakse meile liiga, kui tahame teistele head. Kuidas säärasel juhul käituda?

Neil puhkudel, kui on vaja kindlalt otsustada, toimime enamasti kellegi eeskujul. Väga sage-dasti käitume põhimõttel: kuidas sina mulle, nõnda mina sulle st., löögile järgneb vastulöök, minu vastu suunatud teole, veel ähvardavam tegu. Aga kurjale kurjaga vastates, teeme ise ka kurja.

Apostel näitab meile Jeesuse Kristuse näol hoopis teistsugust eeskuju. Jeesusele tehti otsatult palju ülekohut, hoopis rängemat kui ühelegi meist. Jeesus aga ei lubanud, et Temale tehtud ülekohus sunniks Teda toimima sama ülekohtuselt. Ta ei vasta sõimamisele sõimamisega, löögile vastulöögi-ga, ülekohtule samasuguse ülekohtuga. Ta kannatas kõik ära. Ta isegi ei vihanud neid, kes Talle kur-ja tegid. Ristil palus Jeesus oma timukate eest. Miks käitus Ta nõnda?

Inimlikult pole seda võimalik ammendavalt seletada. Küll aga teadis Jeesus, et kurja kurjaga surmates, sünnitaks Ta uue kurjuse. Kurja pole võimalik kurjaga hävitada. Ka selle kurjaga mitte, mida teenitud karistuseks nimetatakse. Säärasel juhul puhkeb ülekohus veelgi jõulisemalt õitsele. Kes tasub kurja kurjaga, muutub selle saatanliku ringi vangiks, kus ollakse kättemaksu püsivate ahelate köidikuis.

Jeesus ei tulnud siia maailma mitte patuseid hukkama ja hävitama, vaid päästma ja õndsaks tegema. Jeesus muudab inimese kurjuse jõuetuks teistsugusel viisil – armastusega. Jeesuse armas-tuse vastu on inimeste kurjus enamasti jõuetu. Endastmõistetavalt oli Jeesuse käitumine Tema ko-gudusele ja igale usklikule eeskujuks.

Sellist armastusest, mis inimesel endal on, ei piisa. Inimene vajab andeksandmiseks hoopis teistsuguse kvaliteediga armastust. Niisugust armastust saab jagada vaid Jeesus. Jeesuse viisil suu-dab teisele inimesele läheneda ainult see, kes on kogenud, et Jumal teda armastab. Jumal käitub temaga mitte kui vaenlasega, vaid kui sõbraga, kui armsa lapsega, kellele kogu ta süü on andeks antud. Seepärast on tal võimalik alustada uut teed, Jumalat ja kaasinimesi uues valguses näha. See, kes on kogenud seda armastust, ei eksle enam ringi, vaid on jõudnud tagasi koju, oma karjase ja hingehoidja juurde. (Soosaar 1996:111-113)

Jeesus ütles oma jüngritele: Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist ja järgnegu mulle! (Mt 16:24) Olgu teil samasugune meel, mis oli ka Kristusel Jeesusel (Fl 2:5)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õige usu ja elu avaruse juurde kuulub see inimlik kokku-kuuluvus ja vendlus, mis väljendub eestpalves, seal, kus me ei lase ennast juhtida oma isekusest, mis sunnib kõiki meie mõtteid ja palveid keerlema iseenda, oma vajaduste ja hädade ümber, vaid teeme oma hinge lahti ja mõtleme kõigile neile, kellel meie elus on koht. Jaan Kiivit jun

VALMISTAGE ETTE OMA LAMBID, MIS HIILGAVAD HEATEGUDE JA ÕIGE USU VALGUST!

Palvetagem: Issand Jumal, halastaja Isa, me palume Sind, vaata armuga oma rahva peale, kelle pärast Sinu armas Poeg ennast patuste kätte andis ja häbistavat ristisurma kannatas. Anna mei-le oma armu, et oleksime Sinu Poja eeskujul kannatlikud oma murede keskel ning Sind igal ajal kii-daksime ja austaksime. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

JEESUS KOHTU EES

Suur Teisipäev – 07. aprill

Jeesus seisab kohtu ees. Kohus pole objektiivne. Õhus on palju emotsioone ja inimese saatusega mängimist. Seda mõistab ka kohtuniku rollis olev Pilaatus, kes üritab lasta kas Jee-sust vabaks või anda ta juutide kohtu alla.

Kuid Kristuse vangistajate soov on kindel ning Pilaatus on sunnitud andma kohtuotsuse, mis mõistab Jeesuse surma. Issand teadis seda ette, Ta vastas küsimustele ausalt ja otse ega üritanud end päästa, sest Tema sihiks oli surra inimkonna pattude lunastuseks.

Jeesus ütles: “Mina olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma annaksin tunnis-tust tõe kohta. Igaüks, kes on tõe seest, kuuleb minu häält.” Jh 18:37

Kui me pole tõe seest, ei kuule me enam Jeesuse häält. Sellest selgub, kui ohtlik on tõeteelt ära eksida, sest võib juhtuda, et pole enam kedagi, kes meid tõe juurde tagasi juhataks. Mitte keegi, kes on tõe hüljanud, ei saa olla Jeesuse oma.

Kõige kurvem on, et paljud end kristlasteks nimetavad inimesed on tõest loobunud. Mitmed kirikudki üle maailma on teinud sedasama. Paljud kirikud ja kristlased on asunud õigustama pattu, tuues põhjenduseks armastuse patuste vastu. Nende arvates on see märk armastusest, kui loobuda patu hukka mõistmisest. Nad on hüljanud ka Pühakirja, mis sõnaselgelt patu hukka mõistab ja pa-tustamise kohutavad tagajärjed teatavaks teeb. Selle asemel, et püüda patuseid päästa igavesest hu-katusest, juhivad tõest kõrvale eksinud kirikud ja kirikuõpetajad neid armastuse sildi all igavesse surma.

Me ei tohi lasta end eksitada Pühakirja tõe “Jumal on armastus” väärtõlgendustest. Jumal on küll armastus, ent püha armastus. Jumal ei hülga armastuse nimel iialgi tõde. Jumal ei saa hüljata oma pühadust, sest Ta on iseenesest püha, pühadus on Tema olemus. Jumal ei saa mitte iialgi õigus-tada pattu ega sellega leppida. Armastuse Jumal ei põhjusta kunagi inimesele tarbetult vaeva ja valu, ent on üks põhjus, kus armastav Jumal võib meid kannatama panna: see põhjus on meie pühitsus, Jumala soov, et me saaksime pühamaks, et me saaksime sarnasemaks Tema Pojale Jeesusele Kristu-sele. Jumal võib meile põhjustada kannatusi, et me saaksime vabaks oma pattudest. Seetõttu on vale tõeteelt eksinud kirikuteenijate põhjendus patu tolereerimisel: et patune ei peaks oma patust hoidu-des kannatusi kogema.

Me vastutame igaüks ise selle eest, et me tõe sisse püsima jääksime. Seetõttu ei tohi me pime-si uskuda kedagi, vaid peaksime Pühakirjas väljendatud tõe valgusel kõik arvamused läbi katsuma. See on veel üks põhjus, miks peaksime hästi tundma Pühakirja, sest sellest võib sõltuda meie igave-ne elu. (Teder 2016:11j)

Ma käsin sind Jumala ees, kes teeb kõik elavaks, ja Kristuse Jeesuse ees, kes Pontius Pilaa-tuse ees andis hea tunnistuse. (1Tm 6:13)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jeesusel on ajaloos viimane sõna. Kristlane aga peab igal juhul võitlema, kannatama, välja kannatama. Kuni viimse võidupäevani. Fanny de Sivers

TEMAL AINSANA ON VÕIM MEID PÄÄSTA “MEIE PATTUDE MÄDASOOST”!

Palvetagem: Issand Jeesus, Sind, meie Päästjat, häbistati ja rahvas naeris Sinu üle. Nagu tall, keda viiakse tappa, vaikisid Sa oma kohtumõistjate ees. Anna meile julgust tunnistada Sind elava Jumala Pojaks ning kingi julgust järgneda Sinule ka siis, kui meie tee läheb läbi kahtluste, pettu-muste ja hirmu pimeduse. Kuule meid, kes Sa koos Isaga Püha Vaimu ühtsuses elad ja valitsed iga-vesest ajast igavesti.

* * *

JEESUS MÕISTETAKSE SURMA

Suure Kolmapäev – 08. aprill

Jeesus mõistetakse surma. Tal on peas kibuvitsakroon ja seljas purpurmantel. Nii astub inimkonna Issand ohvrisurma teele.

Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me oli-me alles patused. Rm 5:8

Jeesuse surm oli ainulaadne, sest Ta suri oma vaenlaste eest. Midagi seesugust inimkonna aja-loos ei juhtu.

Mõtle, mida Jumal teeb. Meie olime ülekohtuselt kõiki Jumala korraldusi eiranud, Tema vastu sõnakuulmatud olnud, kuid siis tõi Jumal ise lepitusohvri meie surmaväärt kuriteo eest, kuna Ta oma Poja meie eest ära andis. Kui palju kindlamini päästetakse meid karistuskohtust nüüd, kuna oleme osaduses elava Jumalaga.

Jumal annab meile tunda, kui suur Tema armastus meie vastu on. Ja siis peaksime meie veel kahtlema, et me aust osa saame? Või et me veel karistuskohtu alla langeme?

Armastus, mida Jumal ilmutas Kristuse surma kaudu, kuulub täiesti eri klassi. Inimene võib armastada teist inimest, ilma et ta märkaks, kuidas egoistlikud motiivid end sellesse armastusse se-gavad. Inimene võib loota, et saab armastuse kaudu seda, mida tal endal ei ole, aga Jumal on kõik ja Ta ei vaja midagi. Inimene võib püüda armastuse kaudu kergendada oma võlatunnet teiste vastu, kuid Jumal ei võlgne kellelegi midagi. Jumal ei looda oma armastuse kaudu midagi saada, ja siiski Ta armastab. See on ainulaadne. Sama ainulaadne on ka Kristuse surma mõju. See surm saavutas lunastuse. Ükski teine surm ei ole seda saavutanud. (Tärk 2002:31,196j)

Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest. (Jh 15:13) Armastuse me oleme ära tundnud sellest, et Kristus on jätnud oma elu meie eest; ning meie oleme kohustatud jätma oma elu vendade eest. (1Jh 3:16)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Inimese suurim süü pole mitte patud, mida ta teeb – kiu-satus on võimas, kuid tema jõud on väike! Inimese suurim süü on, et ta võiks igal hetkel meelt parandada, aga ta ei tee seda. Hassiidid

IGAÜKS SAAB ENDALE JUMALA KÄEST SELLE KOHA, MIS TEMA JAOKS TAEVASES JERUUSALEMMAS ENNE MAAILMA LOOMIST ON VALMIS PANDUD.

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus, me täname ja austame Sind selle eest, et Sa oled käinud kannatusteed ja oled oma surmaga avanud meile tee Isa juurde. Nüüd võime meie käia oma surma-teed lootuses võita Sinu armu toel kiusatused ja kannatused ning minna Sinu jälgedes läbi surma kitsa värava ülestõusmisse, kus näeme Sinu kirkust. Kuule meid, kes Sa koos Isaga Püha Vaimu üht-suses elad ja valitsed igavesest ajast igavesti.

* * *

PÜHA ARMULAUD

Suur Neljapäev – 09. aprill

Püha õhtusöömaaja mälestus.

Jeesus seab armulaua. Kui senini tähistati paasasöömaajal Iisraeli rahva põgenemist Egiptuse orjusest, siis Jeesus annab sellele söömaajale uue sisu. Leib on Tema ihu ja vein Te-ma veri. Nii sõlmib Issand uue lepingu selleks, et anda inimesele andeks tema patud. Iga kord, kui tuleme armulauale, saame osa Kristusest ja tema kannatuse viljast: pattude andeksandmi-sest.

Tema on mälestuse seadnud oma imetegudele. Halastaja ja armuline on Issand. Ps 111:4

Jumal on teinud ja tegemas imetegusid jätkuvasti, sest et Ta on imede Jumal algusest peale! Meile antud elu on üks suur ime, mis tuletab igal päeval meelde Jumalat, kes inimese on loonud. Jumal oma sõna väega lõi taeva ja maa, valguse, mere, loomad, linnud, kalad, taimed, kuu, päikese, tähed – vau see on tõesti võimas, millega Tema hakkama saab! Jumal on tõepoolest seadnud palju nähtavaid ja ka silma eest varjul olevaid mälestusi oma imetegudele!

Minu jaoks on üks suurimaid imesid Jeesuse Kristuse tulek sellesse maailma! Eesmärgiga kuulutada taeva Kuningriigi sõnumit ja anda võimalus meilgi sellesse Kuningriiki sisse astuda. See on rohkem kui ime. See on imede ime!

Jeesus ütles: “Võtke endi peale minu ike ja õppige minult, sest mina olen tasane ja südamelt alandlik ja te leiate hingamise oma hingedele, sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge!” (Jh 11:29,30)

“Iket enese peale võtma” tähendab kellegi õpetust omaks võtma. Võttes omaks Jeesuse õpetu-se toimub meie mõttemaailmas palju muutusi. See on protsess, mille tulemuseks on muudetud ini-mene. Jeesus annab edasi õpetuse, mis kannab endas väge kutsuda esile muutused inimeste mõtte-maailmas.

Näiteks inimesed, kes on mõelnud teha kurja oma mõtetes, mingil hetkel teostavadki selle oma tegudega. Kuid, kui nad on kuulnud ja omaks võtnud Jeesuse õpetuse toimub üldjuhul vastupi-dine reaktsioon. Olgu selleks näiteks Sakkeus, kes enne oli teinud palju ülekohut ligimestele, aga kohtudes Jeesusega on tulemuseks see, et ta heastab kõik ülekohtu ja veel enamgi! Ta annab nüüd heast südamest kannatanutele tagasi rohkemgi, kui ta oli võtnud. See muutus juhtus peale seda,

kui ta oli kohtunud Jeesusega ja kuulanud Teda. See on imeline!

Omandades Jeesuse õpetuse jõuame tõepoolest ühte hingamisse ja ükski koorem ei tundugi enam olevat nii raske! Tasub võtta aega, et tegeleda Jumala sõnaga, sest see on sõna, millel on või-me muuta meie mõttemaailma. See on maailm millest saavad alguse kõik teised vajalikud muutused meie endi ja ligimese heaks. Meenutagem Jumala tegusid, mis muudavad meie suhte Temaga tuge-vamaks! (Õunapuu 2012:1)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Pühas õhtusöömaajas kogevad kristlased, et nad ühe Issan-da omana on ühe Isa lapsed, vaatamata oma erinevustele. See mõjutab oluliselt kristlikku kõlblust, sest kutsub inimesi selgitama oma vahekorda kaasinimesega: kas ma suhtun lähedastesse nii, nagu peaks? Elmar Salumaa

ARMASTADA JA TEENIDA!

Palvetagem: Püha Jumal, kõige armastuse allikas. Ööl, mil Jeesus ära anti, andis Ta oma jüngritele uue käsu – armastada üksteist, nii nagu Tema neid oli armastanud. Kirjuta see käsk oma Püha Vaimu väel meie südametesse. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

JUMALA TALL

Suur Reede – 10. aprill

Meie Issanda Jeesuse Kristuse päästvate kannatuste mälestus.

Jumal asetab patuta inimesele kogu maailma patu. Tohutu on Jeesuse hingevalu, kui Ta seisab seal ristipuul ja kannab kõiki inimeste patte. Me võime liita kõik oma eluajal tehtud pa-tud, korrutada need kõigi kristlaste arvuga maailmas, kes elavad praegu ja kes on elanud en-ne meid.

See koorem on kohutav. Kuid Jeesus suudab seda kanda, sest Ta on Jumal. Nii sureb Ju-mal ristil inimeste eest, et meid endaga lepitada. Tänu Temale võime saada vabaks patust ja vabana Jumalat teenida. Jeesus sureb ja maetakse.

Nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes Temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. Jh 3:16

Tahaksin täna teile rääkida Piibli kõige tuntumast salmist. See on: “Sest nõnda on Jumal maa-ilma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.” See on evangeeliumi tuum – kõik päästmiseks vajaliku leiame sellest salmist.

Paljud küsivad minult: Kui Jumal meid nii armastab, miks on siis nii palju kannatusi? Miks on siin haigused, sõjad, vaesus, vihkamine, üksindus, tüdimus, tühjustunne, tööpuudus, vägivald? Miks Jumal seda kõike ei lõpeta? Mõned teist mõtlevad: Ma ei suuda enam taluda, surve on liiga suur. Ehk küsid: Miks on Jumal meid hüljanud? Jumal ei ole meid hüljanud, vaid meie teda. Võib-olla küsid: Kas Jumal on üldse olemas? Jah, Ta on olemas! Ma ei saa sind viia laborisse ja tõestada Ta olemasolu – Jumal eksisteerib meie ümbruses, kui ainult seda märkaksime! Kuidas Jumal välja näeb? Mida ütleb temast Piibel?

Mida ütleb Piibel Jumalast

Piibel ütleb esmalt, et Jumal on Looja: “Alguses lõi Jumala taeva ja maa” (1Ms 1:1). Kõik tä-hed taevas on Jumala loodud. Ja Ta lõi ka sinu enese. Siis ütleb Piibel veel, et Jumal on Vaim. Tal ei ole sellist keha nagu on minul ja sinul. Kui Tal oleks selline keha, siis Ta saaks olla samaaegselt ai-nult ühes paigas. Jumal on Vaim ja seetõttu saab Ta olla kõikjal samaaegselt.

Piibel räägib Jumalast midagi väga tähtsat. Ta ütleb, et Jumal on absoluutselt püha ja veatu ja puhas. Ta ei või vaadata patule seetõttu, et Ta on püha ja puhas. Lisaks on ta kohtumõistja Jumal. Piibel ütleb: “Sest Jumal viib kõik teod kohtusse, mis on iga salajase asja üle, olgu see hea või kuri” (Kg 12:14). Mõtle sellele! Ühel päeval on kõik su salamõtted ja teistele teadmata teod toodud ava-likkuse ette. Jumal on määranud päeva, mil Ta mõistab maailma üle kohut ja sina oled selles kohtus.

Jumal armastab maailma

Tekst, mida äsja lugesime, ütleb Jumalast veel midagi muud: “Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.” Jumal on armastuse Jumal! Kui tahan sulle midagi täna kaasa anda siit lahku-misel, siis see oleks: Jumal armastab sind! Jumal teab sinust kõik. Ta teab kõik sinu patud, aga ar-mastab sind ikkagi. Jumal on armastuse Jumal! Piibel ütleb: “Ma olen sind armastanud igavese ar-mastusega” (Jr 31:3). Selliselt lõi Jumal inimese.

Kas oled kunagi huvitunud, miks sa oled siin? Jumal on armastus. Ta lõi meid selleks, et me teda vastu armastaksime. Esimesed inimesed Eeva ja Aadam loodi elama ilma patu ja surmata per-fektsesse paradiisi. Jumal andis neile valikuvõimaluse. Kuuletuda Temale ja olla sõbrad või pöördu-da Tema vastu ja minna teises suunas. Jumal andis neile vaba valiku võimaluse, millist teed minna. Nad valisid vastuhakutee. Selle tulemusel lõikasid nad end lahti Jumalast ja patt tuli maailma.

Inimene on patune

Mis on inimloomusega valesti? Kas oled kunagi seda eneselt küsinud? Miks on siin nii palju vihkamist, rassilisi eelarvamusi, kadedust ja ahnust? Miks nii palju sõdasid ja konflikte? See on see-pärast, et inimkond on vaimulikult haige. Seda haigust nimetatakse patuks. Jeesus ütles: “Sest süda-mest lähtub kurje mõtteid, mõrvamist, abielurikkumist, hooramist, vargust, valetunnistust, pühadu-seteotust” (Mt 15:19). Me kõik oleme süüdi. Piibel ütleb: “Sest kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest” (Rm 3:23).

Patt ei tule ainult sinu ja Jumala vahele. Ta tuleb sinu ja rahu vahele, sinu ja õnne vahele, sinu ja igavese elu kindluse vahele. On sul igavese elu kindlus, kui täna öösel peaksid surema? Elu võib olla põrgu juba siin maa peal – kõige hullem on sattuda põrgusse tulevases elus. Sinna satume, kui siin elus põlgame ära Jumala päästetee.

Jumala päästeplaan

Jumal nägi meid kadununa ekslemas pimeduses ja Ta otsustas armastuses teha midagi meie heaks. Rõhutan, et Ta tegi seda puhtast armastusest! Mida Ta tegi? Ta saatis oma ainsa Poja Jeesuse Kristuse siia maailma maksma karistuse hinda meie pattude eest! Jumal sai inimeseks oma Pojas Jeesuses Kristuses. Ta tuli sellesse maailma ainult ühel põhjusel: et surra meie pattude eest. Ühel päeval viisid roomlased Jeesuse Kristuse Jeruusalemmast välja ja naelutasid ristile. Just sel hetkel pandi kõik meie patud Temale. Kogu meie patukoorem anti Tema kanda! Mõtle korraks! Temale mõisteti süüks kõik meie tehtud patud! Piibel ütleb: “Issand laskis meie kõigi süüteod tulla tema peale” (Js 53:6).

Jeesus ei jäänud ristile. Jumal äratas Tema surnuist. Ma ei räägi surnud Kristusest, vaid ela-vast Kristusest. Ja see elav Kristus võib tulla sinu südamesse ja elada tänapäeval seal Püha Vaimu läbi. Ta võib sulle andestada kõik su patud ja teha sind seeläbi uueks isikuks. Kui Jumal sulle nüüd vaatab, ei näe Ta enam sinu patte – need kõik on ära kustutatud, andestatud!

Mida ootab Jumal sinult?

Esiteks pead oma patte kahetsema. Jeesuse esimene jutlus oli just sel teemal: “Sellest ajast peale hakkas Jeesus kuulutama: “Parandage meelt, sest taevariik on lähedal”” (Mt 4:17). Mida meeleparandus tähendab? See tähendab tunnistada Jumalale, et oled patune ja soovid oma pattudest pöörduda. See tähendab tunnistada uut teed koos Jumalaga ja valmisolekut tänasest Teda järgida. Tema on tänasest sinu ainus Päästja, kes on su vabastanud patukoormast!

Sa ei saa kunagi ise kujundada oma teed taevase Isa juurde. Vaatamata meie enese headusele ei vasta me kunagi Jumala pühaduse standarditele. Piibel ütleb: “Sest teie olete armu läbi päästetud usu kaudu – ja see ei ole teist enestest, vaid see on and Jumalalt –, mitte tegudest, et ükski ei saaks kiidelda” (Ef 2:8j). Sa oled oma pattudega igati ära teeninud Jumala kohtu. Jeesus sai kohtualuseks sinu asemel ja asendas sind ristil! Ta võttis vabatahtlikult kohtuotsuse enda kanda. Ta andis oma elu sinu eest.

“Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et üks-ki, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.” See on Jumala tõotus täna sinule. See on Jumala suurim kingitus! Kas oled palunud Jeesust Kristust tulla oma ellu? Kas oled ainult teda usaldanud oma Päästjana? Tule täna selle lihtsa ususammu läbi Tema juurde, pühenda oma elu Temale!

Palu koos paljude teiste pöördunutega: Oo, Jumal, ma tean, et olen patune. Ma kahetsen oma tehtud patte ja tahan neist vabaneda. Usaldan Jeesust kui oma Päästjat, tunnistan Teda kui oma Is-sandat ja palun tulla täna minu ellu. Sellest hetkest peale tahan Temast teha oma elu aluse, teenida Teda ja järgida Teda koguduse osaduses. Palun seda Kristuse nimel. Aamen!

Jumal õnnistagu sind! (Graham 2018)

Suur on valitsus ja otsatu on rahu Taaveti aujärjel ja tema kuningriigi üle, et seda kinnitada ja toetada kohtu ja õigusega, sellest ajast ja igavesti. Vägede Issanda püha viha teeb seda. (Js 9:6) Kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes ei usu, mõistetakse hukka. (Mk 16:16) See ongi mu Isa tahtmine, et igaühel, kes näeb Poega ning temasse usub, oleks igavene elu, ja viimsel päeval mi-na äratan ta üles. (Jh 6:40) Jumala armastus meie vastu on saanud avalikuks selles, et Jumal oma ainusündinud Poja on läkitanud maailma, et me tema läbi elaksime. Selles on armastus – ei, mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid et tema on armastanud meid ja on läkitanud oma Poja lepitusohvriks meie pattude eest. (1Jh 4:9,10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui Jumal sai inimeseks, siis ei tulnud Ta tooma meile tar-betuid teadmisi, vaid Jeesus tuli, et päästa meid kaduvuse kütkest. Toomas Paul

MAAILMA PÄÄSTE ON KOLMAINU RÕÕM.

SELLINE ON JUMALA ARMASTUSE VÄGEVUSE VÕIDUKA SÄRA PÕHJATU SALADUS!

Palvetagem: Püha Jumal, me kummardume täna vaimus Sinu Poja risti alla, mille Sa oled püstitanud lepituseks enda ja meie vahele, et hukka mõista maailma patt ning avalikuks teha meie päratu süü. Aita meil seda ära tunda ning anna meile julgust usaldada end Sinu seletamatu armu hoolde, kes Sa neile, kes kahetsuses risti alla kummarduvad, andeks annad Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

JEESUS ON HAUAS

Vaikne Laupäev – 20. aprill

Jeesus on hauas, inimkonna Päästja viibib surmavallas. Ühest küljest on kõik lõppenud, sest Kristus on surnud nagu iga inimenegi sureb, teisalt teeb Kristus surmavallas viibides oma päästvat tööd. Ta oli elu ja surma Issand.

Jeesusel on kogu meelevald ja nii saab Ta surma võita ja anda surnuile igavese elu. Kris-tus teab, mis on surm ja mida tunneb nii surnu kui leinaja. Ta aitab neid, keda surm on puu-dutanud, andes lootuse elule.

Kristus kannatas pattude pärast üheainsa korra, õige ülekohtuste eest, et Ta teid juhiks Juma-la juurde. 1Pt 3:18

Kord vestlesin ühe kristlasega, kes oli tulnud Inglismaale Vietnamist. Olles Inglismaal viibi-nud juba 18 kuud, imestas ta, et polnud selle aja jooksul kuulnud ühtegi jutlust ega piiblitundi kan-natuse teemal. Paljude lääne kristlaste jaoks viitab omaksvõetud kristluse mudel elule, mis kulgeb edukuse vaimsusest kantud laineharjal. Väga harva mõtiskletakse katsumuste üle, millede kohta Jeesus ütles, et need on kristliku elu loomulik osa (Jh 16:33; 1Ts 3:3).

Kannatus on osa meie kristlikust kutsumisest. Peetrus kordab seda, mida on öelnud juba va-rem – et meil tuleb kõiges järgida Kristuse eeskuju (1Pt 2:21). Samamoodi näeme, et ka psalmides kuulutatakse ette, et Jumala rahvas kogeb mitut laadi rõhumist kuid, et kõige selle keskel kogeda ka Jumala hoolt ning õnnistusi, peame esmalt takistama kuradil oma plaane teostamast (1Pt 3:10-12; Ps 34:12-16)

Kannatustega silmitsi olles on loomulik reaktsioon reageerida hirmuga – aga me saame sel hetkel enesele meenutada Kristuse kuninglikku ligiolu selles olukorras, ning tunnistada Tema Is-sandaks olemist igal hetkel, igas eluvaldkonnas, isegi siis kui teised soovivad meile halba teha.

Vastakuti opositsiooniga, peame suutma kaitsta oma usku, väljendades end kõige leebusega ning tõendades oma sõnu järjekindla käitumisega (1Pt 3:15,16). Meil tuleb “teha head”, ka oma käitumise läbi ning samas olla valmis kannatama selle heade tegude eest (1Pt 3:13,16,17).

Kristus löödi risti nõtruses, ometi on Ta üles äratatud Vaimus. Ristimine meenutab meile neid reaalsusi, millega ka ise oleme seotud (1Pt 3:21,22). Kristuse võit, ning meelevald on aluseks meie kindulstundele siin maailmas, mis salgab Kristuse ning seisab vastu Tema järgijatele. Kristusele jääb viimane sõna. (Lamb 2016)

Sest juba siis, kui me alles nõrgad olime, on Kristus surnud nende eest, kes tollal veel jumala-kartmatud olid. (Rm 5:6) Nõnda ka Kristus, üks kord juba ohverdatud, et ära kanda paljude patud, ilmub teist korda mitte enam patu pärast, vaid päästma neid, kes teda ootavad. (Hb 9:28)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meeleparandus pole ainult oma süü tundmine ja kahetsus, vaid siia kuulub ka käimine uues elus. Arved Paul

SUUR RAHU HETK! SEE VAIKNE SALAJANE SÜDAME AEG,

MIL INIMLIKU ETTEMÄÄRATUSE ÜLBUS ON TÜHJAKS TEHTUD.

Palvetagem: Issand! Me ootame Sind, südamed meil oled ära võitnud. Ja armastuse sidemed meid Sinu külge köitnud. Sa ustavalt kord nähtavalt veel ilmud, tuues ülalt au, rahu, rõõmu küllalt.

* * *

Kasutatud allikad

Graham, Billy 2018. Jumala suurim kingitus. Teekäija, 03/2018: https://teek.ee/teemad/9-jutlus/2200-jumala-suurim-kingitus
Lamb, Jonathan 2016. Kibeduses või lootuses? Piiblivõti. Avatud Piibli Ühing, 07.04.2016: https://www.avatudpiibel.ee/en/node/5589
Metropoliit Stefanus 2011. Suure nädala mõtisklused. Tallinn: Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik
Roots, Marek 2019. Sinu kuningas tuleb alandlikkuses. – Eesti Kirik, 27.11.2019
Soom, Kaido 2011. Jeesuse Kristuse kannatustee jälgedes. – Eesti Kirik, 20.04.2011
Soom, Kaido 2016. Aukuninga alandustee. – Eesti Kirik, 16.03.2016
Soosaar, Albert 1996. Usk, lootus, armastus. Tallinn: Logos
Taremaa, Tõnu 2008. Kristuse rist on ainsaks sillaks armastava Jumala juurde. – Eesti Kirik, 10.09.2008
Teder, Kadrin 2016. Juhtsalm, mõtisklus ja palve. EELK Haapsalu koguduse infoleht “Johannese Sõnumid”, august 2016: http://haapsalu.eelk.ee/doc/ajakirjad/August_2016.pdf
Tärk, Osvald 2002. Rooma kirja seletus. Tallinn: Logos
Õunapuu, Alur 2012. Meenuta Jumala tegusid. EKNK Kuressaare Koguduse kuukiri “Nelikaare” nr. 10 (52), Oktoober 2012: https://religiondocbox.com/Judaism/66215190-Meenuta-jumala-tegusid.html

Koostas Indrek Lundava.

Märts 2020