Nõmme Rahu kirik tänas pealinna juhte Rahuristiga

EELK Nõmme Rahu Koguduse õpetaja Ove Sander andis tegevlinnapea Taavi Aasale üle Rahuristi 3. järgu teenetemärgi, tänades Tallinna linna märkimisväärse panuse eest kiriku remondi rahastamisse.

Rahuristid on vastrenoveeritud Nõmme kiriku uus tunnustussüsteem. Rahuristi on kujundanud tunnustatud heraldik Priit Herodes. Eelnevalt on välja antud ainult kaks rahuristi, Taavi Aas kui kiriku renoveerimist toetanud linnavalitsuse juht sai selle kätte kolmandana.

„Olen väga tänulik teenetemärgi eest, kuid veelgi rohkem peab olema Tallinna linn tänulik kirikule seal tehtava sotsiaalse ja kultuurilise töö eest,“ ütles Aas. „Väärtusmaailma tugevdamine, mõtteselguse toetamine ja hingeabi andmine on ja jäävad tähtsaks seni, kuni inimene on luust, lihast ja haavatav.“

Tallinna linn toetas Nõmme Rahu kiriku siseruumide remonti ja restaureerimistöid 230 000 euroga. Renoveerimistööde kogumaksumus oli 250 000 eurot.

Nõmme Rahu kirik on üks kauneimaid ja sügavalt meie ajalooga seotud Eesti puukirikuid, mille roll kogukonna elus on aastatega üha kasvanud. Aastas külastab Nõmme Rahu kirikut ligemale 40 000 inimest. Lisaks traditsioonilistele jumalateenistustele toimuvad kirikus ka kontserdid ja kiriku kogudus teeb tänuväärset tööd abivajajate heaks.
Nõmme Rahu kirik oli renoveerimist kaua oodanud – kirikus ei olnud aastakümneid kapitaalremonti tehtud ning seetõttu oli kiriku seisukord üsna halb, tõdes koguduse õpetaja. Nõmme Rahu koguduse õpetaja Ove Sanderi kinnitusel pole nii mastaapset remonti kogu kiriku eksistentsi jooksul varem ette võetud. Renoveerimistööde käigus sai kiriku interjöör sellise ilme ja värvilahenduse, nagu see oli 1920. aastatel.

Ülestõusmispühadest alates remondi tõttu suletud olnud Nõmme Rahu kirik taasavati ja taaspühitseti eelmisel laupäeval.
Nõmme Rahu kiriku hoone ehitas Nikolai von Glehn 1901. aastal tööstushooneks. Hoone arhitekt oli Friedrich Wendach. 1904. aastal anti hoone vennastekogudusele, 1905. aastast on seal peetud luteriusu teenistusi. 1918. aastal ehitati juurde torn. 1924. aastal pühitseti kirik Tartu rahulepingu mälestuskirikuks, sellest ka nimi – Rahu kirik. 1931. aastast on kirikuhoone säilinud muutumatuna ja kirik on ajaloomälestis.

Raepress
1. november 2017