PÄEVA SÕNUM nr. 169

Lisa lõpus: Pühakirja salmid “JUHATUSED KOGU ELUKS”

PÄEVA SÕNUM nr. 169

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

ISSAND ON LÄHEDAL

Advendiaja 4. pühapäev

nädal: 22. – 28. detsember 2019

Neljas advendipühapäev on pühendatud Jeesuse kõige lähedasemale inimesele siin maa peal: tema emale neitsi Maarjale. Maarja roll on suur, sest just tema kaudu tuli Päästja siia maailma. Ühest küljest tähendas see Maarjale suurt õnnistust, sest ta sai kogeda Jumala erilist lähedalolu. Ta sai sõnumi inglilt, kohtus last kummardama tulnud karjastega ja idamaa tarkadega, nägi jüngrite lugupidavat suhtumist ning loomulikult võis tunda rõõmu Jeesuse kasvamisest, tööst ja õpetusest.

Teisalt aga pidi Maarja tundma palju muret: juba lapsepõlves ähvardas Jeesust genotsiid, mil hukati kõik Petlemmas olnud Jeesuse-vanused poeglapsed. Maarja ja Joosep pidid selle eest page-ma. Maarja nägi Jeesuse vaenlasi, oli Kristusega kannatustes ja seisis tema risti all. See oli raske ja valus. Kuid ta tundis Issanda lähedust kõiges, nii rõõmudes kui muredes.

Meiegi võime tunda oma elus Jumala lähedust nii kergetel hetkedel kui ka eluraskustes. Lähe-nevad jõulupühad kõnelevad sellest, et Jumal on saatnud oma Poja siia maailma selleks, et meiegi võiksime tunda Jumala ligiolu kõiges ja kõikjal. Jõulud annavad meie argiellu kokkupuute Jumala pühadusega. Eluraskustes võime Maarja kombel saada Jumalalt jõudu ja teada, et meil on Päästja, Jeesus Kristus, kes on meie päästeks saanud inimeseks. (Soom 2015:8)

Olge ikka rõõmsad Issandas! Taas ma ütlen: Olge rõõmsad! Issand on ligidal! Fl 4:4,5b

Tuleta meelde, kui palju kordi elus sul oleks olnud põhjust rõõmustada selle üle, et Issand on väga ligi, hoolimata sellest et see maailm mis sind ümbritses jätkas oma jumalatut, toorest ja kõlva-tut eluviisi. Pealegi on sulle antud võimalus igal ajal ja igas olukorras elada läbi ikka uuesti ja uuesti Issanda ligiolu.

Mitte üksi võimalus, vaid pigemini kohustus, sest ristiinimesena pead andma tunnistust sellest, et Issand elab. Kuidas saad seda teisiti teha kui rõõmu kaudu, mis tuleb pühitsetud südamest ja na-katab.

Selles nukras maailmas peavad otsijad ja nõutud, arad ning kahtlejad veenduma sinu õnnelik-ku palet nähes, et oled kohanud oma Issandat. Sa mõistad, kui vajalik on usukäega hoida iga päev kinni oma Õnnistegijast, kes meile alati väga ligidale astub.

Kui ligidal on Ta muretsevale südamele, kes Talle oma mured usaldab. Kui ligi on Ta väsitatud vaimule, kes Temalt tuge otsib. Kui ligidal on Ta kahetsevale patusele, kes Tema eestkostmist igatseb. Kui ligidal on Ta palvetavale otsijale, kes Tema poole oma käed üles tõstab. Kui ligidal on Ta võitlevale noorele, kes Tema nimel saatana rünnakule vastu astub. Kui ligidal on Ta vaevatud vanale, kes Temaga koos on otsustanud minna oma viimasel vaevateed. Kui ligidal on Ta haigele, kes oma tõvevoodil ootab Tema toetavat kätt. Kui ligidal on Ta surijale, kes Temaga koos on valmis surmavarju pimedast orust läbi minema.

Kui ligidal on sinule Issand Jeesus, kui sa täna Tema poole pöördud palveigatsusega – kohata Teda.

Kui palju ligemal veel, kui täna oma südame tõotad Temale tervelt ja jäägitult. Oled sa seda teinud, siis ei tule enam keegi sulle meelde tuletama, et sa rõõmutseksid. Tal pole seda vaja teha.

Terve sinu õnnelik elu on siis ju ainsam tunnistus ristiinimese säravast rõõmust. (Haamer 1998:14j)

Vennad, ärge nurisege üksteise vastu, et teie üle ei mõistetaks kohut! Vaata, kohtunik seisab ukse ees! (Jk 5:9) Aga kõigi asjade lõpp on lähedal. Olge siis arukad ja kained palveteks. (1Pt 4:7)

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sina ülendad alandlikke ja oled Neitsi Maarja oma Poja emaks valinud: lase tema rõõmul ka meie südameid elustada, et me koos Maarjaga kiidaksime ja ülistaksime Sinu halastust. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

VAATA, MA KUULUTAN TEILE SUURT RÕÕMU!

Pühapäev – 22. detsember

Ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob ilmale poja, ja Teda hüütakse nimega Immaanuel, see on tõlkes: Jumal on meiega. Mt 1:23

Jeesuse sündimise pühast on võimatu osa võtta, kui me ei ole enne põhjalikult muutnud oma mõtlemist ja tegemisi, lõpetanud maailma vaatamise üksnes läbi omaenda isekuse kitsa akna. Sest Petlemma koopa sündmus pole üksnes tähendusliku sisuga romantiline ajaloosündmus, mille ainus eesmärk on lapsi unistama panna.

Petlemma koopas toimunud sündmus on ajalooline ja faktiline tõde. Esmakordselt inimkonna ajaloos saab Kristuse lihakssaamise kaudu teoks Jumala armastuse ja vabaduse salasus, isa armastus inimese vastu.

Püha Vassiili selgitab, et Jeesuse Kristuse sündimise püha peetakse kui “maailma pääsemise, kogu inimkonna sünnipäeva, kogu loodu ühist püha”. Inimesekssaanud Kristusest saab sel päeval tõesti ja täielikult inimene, olles samal ajal tõesti ja täielikult Jumal.

Inimmõistuse jaoks saab see olla üksnes suur ja kirjeldamatu maavärin, mis raputab teda loo-muse kõige sügavama sopini. Sündmuse sõnum – Jumal sai inimeseks – on nii erakordne, et Alek-sandria püha Atanaasi nimetab seda maavärinaks. Oma lihakssaamise kaudu “sai Jumalast inimene, et inimesest saaks Jumal”, sest nüüdsest on taevalik ja maine kõrvuti. Väljaütlemine on ühtaegu nii jõhkralt otsekohene kui ka peenelt suursugune. Selle sõnumi sisu ei saa ükski inimmõistus täielikult hoomata. Ja ometigi kirjeldab just see lause kõige paremini meie õige usu sihti.

Minu ainus eesmärk on meelde tuletada, et Inimese Poja väärikaks vastuvõtuks Petlemma sõi-mes peame kuuletuma Tema Sõnale ja järgima Tema eeskuju.

Selleks aga:

1) Võtkem vaevaks ja leppigem Jumalaga; Vabastagem oma vaim kõigist õpetustest, mis keel-duvad tunnistamast Jeesuslast kui tõelist inimest ja tõelist Jumalat;

2) Õppigem ära tundma ja tundma Jumalat armulauaosaduses;

3) Pingutagem, et naasta elu tõeliste väärtuste juurde ja ärgem leppigem üksnes meie ihuliste ja materiaalsete vajaduste rahuldamisega;

4) Katkestagem oma maiste vajaduste ahel;

5) Leidkem oma “mina” sügavusest üles venna ja ligimese pale ja võtkem ta vastu mõistvalt ning sõbralikult. Ja et hakkama saada kõige hullemate nõrkusehetkedega, ärgem unustagem endaga kaasa võtmast Jeesust, elu allikat. Tema on meie elu, rõõm ja lootus. (Stefanus 2014:2)

Sellepärast annab Issand ise teile tunnustähe: ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob poja il-male ning paneb temale nimeks Immaanuel. (Js 7:14)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie õnn on, et Jeesus ei ole veel tulnud kogu aus ning hiilguses, Ta ei ole veel tulnud kohtumõistjana. Seega on meile kingitud armuaeg, antud võimalus kasutada seda patuste Õnnistegija vastuvõtmiseks ja endale igaveseks õnnistuseks. Albert Soosaar

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, valguse Isa, me täname Sind Sinu suure armastuse eest, et Sa oled keset inimkonna pimedat patuööd oma ainusündinud Poja meile valguseks andnud. Paistku Tema valgus jõulusõnumis meiegi südametesse, täitku meid tõelise rõõmuga ning avagu meie huu-led Sind kiitma ja ülistama Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsu-ses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

MILLE JÄRELE SA JANUNED?

Esmaspäev – 23. detsember

Oota Jumalat, sest ma tahan Teda veel tänada Ta palge abi eest! Ps 42:6

See psalm on pagulase palve. Ta on kaugel paigast, kus Jumala rahvas kohtub, kaugel Temp-list, kus usklikud kogevad Jumalat ja näevad Tema palet. Mälestus nendest ühistest pühapidamistest kustutab tema janu (Ps 42:5). See on tihedalt seotud kogemusega kõigist neist, kes on samuti otsi-nud Jumalat ja laulnud Talle kiitust.

Kas psalmi sõnad võivad saada minu omadeks? Või on see minu jaoks liig, kuna ma pole Ju-malaga nii lähedane? Sest mida ma tegelikult soovin siin ilmas? Isegi siis, kui olen läbi elanud hul-galiselt katsumusi, on mul raske uskuda, et olen maa peal paguluses.

Ma ei saa siiski eitada, et kõigis neis reaalsustes mida ma võin igatseda (suur armastus, õigla-sem ühiskonnakorraldus, jne.), jõuan ma paratamatult tagasi teise, püsivama reaalsuse juurde. Sest kõik see, mida ma palavalt soovin, ei suuda eales mu janu kustutada. Minu sisim olemus igatseb vii-maks alati üksolemist, mis ei kao kunagi, ühtekuuluvust, mis on täiesti kõikumatu – ülimat rõõmu (Ps 43:4).

See psalm võib seega suunata minu palvet. Ent mis teeb selle sobivaks just praegusel hetkel, mil kõik tundub põuane ja viljatu?

Laulik veenab ennast, “Oota Jumalat”. Lepi sellega, et su tõeline janu jääb alles. Ära kõrvalda seda, rahuldades ihasid asjade järele, mis on kättesaadavad. Nagu Jeremija ütles, ära asenda elava vee allikat “praguliste kaevudega mis ei pea vett” (Jr 2:13). Inimelu on imekaunis, kui see jääb kuni lõpuni ootele, valla – üksnes Jumal saab seda täita.

“Oota Jumalat, mu hing, sest ma tahan teda veel tänada”. See on viis edasi minna. Tuleb päev, mil ma suudan taaskord laulda. Seega jätkan ma oma elu suunamist ülistuse poole. Ja vahe-peal loodan, et Jumal ei lakka käskimast oma heldust kogu päeva minuga olla, kuna öösel kannab Tema laul mind edasi justkui palve (Ps 42:9). (Taizé vennaskond 2010)

Miks sa oled nii rõhutud, mu hing, ja nii rahutu mu sees? Oota Jumalat, sest ma tahan teda veel tänada, oma abi ja oma Jumalat! (Ps 43:5)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui oled mures, leinas või ahastuses, ikka kõnele sellest Ju-malale. Tema ootab seda, sest Ta armastab sind. Ole Hallesby

Palvetagem: Kas elan või suren, olen Sinu juures ja Sina oled minu juures, mu Jumal. Issand, ma ootan Sinu õnnistust ja Sinu riiki. Dietrich Bonhoeffer

* * *

VAATA, MA KUULUTAN TEILE SUURT RÕÕMU!

Teisipäev – 24. detsember

Jõuluõhtu ehk jõululaupäev

Vaata, pimedus katab maad ja pilkane pimedus rahvaid, aga sinu kohal koidab Issand ja sinu kohal nähakse Tema auhiilgust. Js 60:2

Kui pilkane pimedus katab rahvaid, ja uni hoiab nende laud tinaraskeina maadligi, kutsub prohvet jumalarahvast tõstma oma silmi ja vaatama üles. Rusudes Jeruusalemma kohal on päikeset-õus ja koidupuna. See võib olla praegu kahvatu triip, lausa hale aimdus saabuvast päevast, kuid nii nagu keegi ei suuda kinni hoida hommikut, ei suuda ükski vägi ka tagasi hoida Jumala päästet.

Igaühele, kes usub Jumala eneseilmutusse Kristuses, on Vaim andnud pisut prohvetiannet, mis annab võime näha maailma samaaegselt kahelt tasandilt. Ühel tasandil näed sa maailma ebatäiuslik-kust: suurt vaimulikku pimedust, mis kaena varjab inimeste nägemisvõimet ja sellest tulenevaid ini-mestevahelisi kokkupõrkeid, ebaõiglust, koledusi, lootusetust, tühisuste tühisust. Teisel tasandil näed või pigem aimad Jumala auhiilgust, Tema täiuslikkust, mis peegeldub ka Ta loodud maailma ilus, paneb sind ennastki sellest veel rohkem hoolima. Kõige kohal näed Jumala tingimusteta armas-tust ja lahendust igale olukorrale.

Me elame siin, põgusas hetkes enne koidikut, piiri peal, kus on nii valgust kui pimedust, mee-leheidet ja lootust. Veel valitseb pimedus, kuid mitte kauaks. Praegu kurvastavad meid mitte niivõrd elu olukorrad, kuivõrd meie ootused, milline elu peaks olema. Ent me ei saa ajast ette rutata. Aeg on igal tegevusel taeva all. Ka igal raskusel ja katsumusel.

Prohvet Jesaja külvab lootust, aitab minna läbi maailma pimeduse ja ei lase väsida ega käega lüüa. Ta näeb seda, mida teised veel ei näe. Laotades tulevikunägemuse rusude kohale, innustab ta igaühte andma oma panust püha linna taastamisse. Taevane Jeruusalemm on tõelisem kui laastatud Jeruusalemm, sest praegune olukord on inimeste eksimuste tagajärg, esimene ja viimne on aga Ju-mala igavese armastuse ja Tema auhiilguse asupaik. (Palgi 2013)

Olles oma mõtlemisega sattunud pimedusse ning võõrdunud Jumala elust neis oleva teadma-tuse ja südame paadumuse tõttu. (Ef 4:18)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kadumata väärtuste eest võideldes ja igaviku tõdesid otsi-des vajad sa tingimata jumalikku jõudu. Seda ei või sa iseenese sisemisest inimesest välja meelitada ei tahtetreeningu ega iseloomu uljuse kaudu. Seda ei või sulle anda ka ükski surelikest, kuigi ta sõ-nad oleksid kuldaväärt ja tema eeskuju võrratu. Seda võid sa saada ainult ühenduses elava Issanda-ga. Harri Haamer

Palvetagem: Püha Jumal, Sina oled imelisel viisil täitnud oma tõotused, lastes Iisai kännust tõusta võrsel ja kinkides meile Petlemma sõimes imelise lapse, maailma Päästja. Anna meile elu Tema elust, et meie südames puhkeks uue elu võrse ja me kannaksime armastuse ja rahu vilja. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

* * *

SÕNA SAI LIHAKS

Kolmapäev – 25. detsember

Kristuse sündimise püha ehk 1. jõulupüha

Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime Tema kirkust. Jh 1:14

Et saada inimeseks, tuli Sõnal siseneda inimellu konkreetsel ajaloohetkel, konkreetse rassi ja konkreetse rahva liikmena. Mis puutub Tema tuleku aega ja viisi, olid ettevalmistused selleks teh-tud. Jumal oli valinud konkreetse rahva, kellele Ta ilmutas end sagedamini ja täielikumalt kui ühele-gi teisele rahvale. Seepärast, kui Sõna sündis viimaks inimesena selle rahva keskel, täites sellele rahvale antud tõotused, oleks Teda eelduste kohaselt tulnud vastu võtta kui kedagi, kes tuli koju. Kui Ta aga tuli Iisraeli rahva juurde, siis rahva enamik hülgas Ta.

See ei tähendanud siiski, et Jumala lunastav eesmärk jäänuks täitmata. Tuli ilmutada Jumala tõde. Tuli väljendada Tema halastusrikast armastust patuste vastu – ning seda viisil, kuidas suutis ainult Tema, kes taevase Isa ainsa Pojana oli elanud kõige lähemas ühenduses Temaga kogu igaviku.

Jeesuses Kristuses inimeseks saanud Sõna oli tõepoolest täis armu. Mitte kellelegi, kes loeb Jeesuse vestlusest samaaria naisega, sündinud pimedale nägemise tagasiandmisest, näljase rahva-hulga toitmisest, Laatsaruse ülesäratamisest, jüngrite jalgade pesemisest ja muudest kannatusnädala sündmustest, ei jää märkamata, kui armuliselt alandus Jeesus inimeste madala seisundini. Ta oli täi-es tões; Johannese evangeeliumis on kõige täielikum aruanne Tema õpetusest enda kohta, Tema missiooni olemusest ja eesmärgist; siin on ka kõige selgem pilt kõikide nende teadmatusest ja ruma-lusest, kes lasevad selle maailma pimedusel end pimestada. (Tasker 2002:38)

Jaakobile sündis Joosep, selle Maarja mees, kellest sündis Jeesus, keda nimetatakse Kristu-seks. (Mt 1:16) Ja ta muudeti nende ees; ta pale säras otsekui päike, ta rõivad said valgeks otsekui valgus. (Mt 17:2) Isa, ma tahan, et ka need, keda sa mulle oled andnud, oleksid minuga seal, kus mina olen, et nad näeksid mu kirkust, mille sa oled andnud mulle, sest sa oled mind armastanud enne maailma rajamist. (Jh 17:24) Kui juba hukkamõistuteenistusel oli kirkus, siis on õigeksmõistu-teenistus veel palju suurem kirkuselt. (2Kr 3:9) Jah, niihästi Pühitseja kui pühitsetavad on kõik ühe Isa lapsed. Sel põhjusel Jeesus ei häbenegi neid hüüda vendadeks. (Hb 2:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie ei saa viia Jumalat kellelegi lähemale, vaid Tema ise on juba enne seal, me saame ainult aidata inimest hakata Teda nägema ja natukenegi mõistma. Too-mas Paul

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sa oled inimese imeliselt loonud ja veelgi imelisemalt uu-endanud. Luba meil osa saada Sinu Poja jumalikkusest, kes võttis meie inimliku kuju. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

KRISTUSE TUNNISTAJAD

Neljapäev – 26. detsember

jõulupüha

Esimärter Stefanose päev ehk tehvanipäev

Kallis on Issanda meelest Tema vagade surm. Sinule ma ohverdan tänuohvreid ja hüüan appi Issanda nime. Ps 116:15,17

Oleme harjunud selle mõttega, et uskliku inimese lahkumine maa pealt on Jumalale kallis sil-mapilk. Meie ei kahtle, et see on tõesti nii.

Jumala seisukohalt vaadates on see kallis, sest uskliku surm on isakotta saabumine. Maiselt seisukohalt vaadates näeme meie ainult surma üht poolt, nimelt lahkumist. Surm viib meid välja senisest elust, lahutab omastest ja kõigest sellest, mis maailmas on meile kallis. Jumal näeb ka sur-ma teist külge ja see on uskliku saabumine tagasi Jumala juurde. Temale on vagade surm selletõttu kallis. Uskliku enda seisukohalt vaadates tähendab surm talle lahkumist ohtude, kiusatuste ja pattu-de maailmast. Meie ei lahku ainult sellest, mis on meile kallis, vaid ka sellest, mis on meile raske ja valus. Vagad igatsevad Kristusega olla.

Meie Lunastaja Jeesuse Kristuse seisukohalt vaadates on uskliku surm kallis. Oleme kalli hin-naga ostetud. Surma kaudu läheme Issanda juurde, kes meie eest on hinna maksnud ja kellele me kuulume. Uskliku surm võib olla kallis ka veel Jumala riigi töö seisukohalt vaadates. Paljude lahku-misel on olnud väärtuslik mõju teistele. Pauluse vaimulik hoiak surma eel on olnud loendamatutele hulkadele suure vaimuliku väärtusega (2Tm 4:6-8).

Jumal ise määrab ka need põhjused, mis toovad tema vagadele surma. Uskliku inimese surma põhjus võib inimeste arvates olla õnnetu juhus, kuid Jumala meelest on tema vagade surm nii oluli-ne, et see saabub alati õigel ajal ja kohal. See tähendab, et uskliku surm on Jumala kaitse all. Kui meie surm peaks saabuma seal, kus ükski sõbralik süda ei ole meie lähedal ega keegi kergenda me viimast vaeva, siis on ometi Jumal seal. Viimne vaenlane surm ei ole meile hirmutav, sest Jumal tuleb meiega surmavarju orgu. Jeesus ütleb: “Ole ustav surmani!” (Ilm 2:10) (Tärk 2014:552j)

Too Jumalale ohvriks tänu ja tasu Kõigekõrgemale oma tõotused! (Ps 50:14) Viigem siis tema kaudu alati Jumalale kiitusohvrit, see tähendab tema nime tunnistajate huulte vilja. (Hb 13:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Minu elu on silmapilk, tund, mis möödub. Mu elu on hetk, millesse mul pole voli jääda. Sina tead, mu Jumal, et Sinu armastamiseks siin maa peal on mul ai-nult tänane hetk. Therese Lisieux

Palvetagem: Halastaja Isa, Sina andsid Esimärter Stefanosele jõudu seista kindlalt oma kan-natustes ja palvetada nende eest, kes ta kividega surnuks viskasid. Lase meilgi osa saada Sinu ar-mastusest, et me suudaksime armastada oma vaenlasi ja nende eest palvetada. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

JUMAL ON ARMASTUS

Reede – 27. detsember

jõulupüha

Apostel ja evangelist Johannese päev ehk johannesepäev

Vaadake, kui suure armastuse Isa on meile andnud: meid hüütakse Jumala lasteks ja need me olemegi. 1Jh 3:1

Need on inimolemise põhisõnad, millega siin räägitakse. Eelkõige on selleks sõna “laps”, mis seisab nende salmide keskkohas ja mis kannab endas kõike, mis siin öeldakse. See ei ole inimolemi-se põhisõna ainult sellepärast, et me kõik oleme kunagi lapsed olnud, vaid sellepärast, et sellega on väljendatud inimelu põhikord: kord, mis on meie elu aluseks, ja mitte ainult niikaua, kuni me oma vanuse järgi oleme lapsed, vaid niikaua, kui me oleme üldse inimesed.

See kord on, et laps ei ela iseendale. Ta ei ole midagi üksinda enda jaoks. Ta ei ole midagi il-ma isa ja emata. Ta on alati varjavas ja kogu tema olemist vormivas ühenduses nendega, kellele ta kuulub. Tal on küll oma lapsemaailm, milles ta elab, aga see on ühtlasi osa tema vanemate maail-mast. Ta on täiesti hoitud ühtsusest ja kokkukuuluvusest nendega, kelle laps ta on ja kes temale on isaks ja emaks. Lahus nendest ei ole ta midagi.

See sõna “laps” aga, nagu teda siin on meie elu põhisõnana kasutatud, ei räägi ainult meie ühest mööduvast elueast, vaid ta räägib kogu meie olemasolust. Ta räägib Jumalast, taevasest Isast, kelle ees meie ka iseseisvate ja täiskasvanud inimestena oleme lapsed. Tema ees me ei ole üksi mi-dagi, ei ole midagi lahus Temast enda jaoks. Aga ühtlasi tähendab see ka sedasama varjatust ja kok-kukuuluvust, mida igaüks on tundma õppinud oma maise isa lapsena.

Nii kõneleb see tänane kirjakoht meile inimolemise põhikorrast, sellest alusest, millel meie elu peab seisma, et see oleks õige Jumala ees. Seal ei ole paigalpüsimist, vaid on kasvamine, mis jätkub niikaua, kuni meile päevi on antud. Kasvama Tema ees, Tema lapsena, kokkukuuluvuses ja ühtsuses taevase Isaga, nagu me kunagi kasvasime oma maiste vanemate lastena. (Kiivit 1999:59jj,63)

Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usu-vad tema nimesse (Jh 1:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ärgem otsigem maailmas rikkust ja au, vaid seda, mis Ju-mal on meile valmis pannud. Seal on ikka Tema armastav süle, Tema kaisvad käed. Ta ei ole muud kui armastus. Jaan Kiivit jun

Palvetagem: Halastaja Jumal, valgusta oma Kirikut Sinu püha sõnaga, et me käiksime Püha Johannese õpetuse järgi Sinu armu ja tõe valguses. Luba meil Sinu juures igavesti näha Sinu taevast kirkust. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

JEESUS PÕGENIKUNA

Laupäev – 28. detsember

Süütalastepäev

Vala oma süda välja kui vesi Issanda palge ette! Tõsta oma käed Tema poole oma laste elu pärast! Nl 2:19

Jääme korrakski vaikselt kuulatama. Meie kõrvu kostavad sajad nõrgad, haiglased oiged: meie hinged on haiged!

Kirikuis kõlavad pühalikud sõnad, õiged juhised ent sealt ei tungi sageli ükski heli läbi püha-päeva raudseina. Kõik haihtub nende kindluste vahel, mis meie oleme ehitanud ümber pühapäeva-hommikuse jumalateenistuse. Tööpäev aga on täis halli tuska, lootuseta virelemist, kirumist ja rõve-daid nalju. Miks laseme meie nutta oma sisemisel minal orvana uulitsanurgal?

Ärgem jätkem üksinda nutvaid lapsi uulitsate nurkadel, ärgem möödugem kauges kaares vi-letsaist pimeduses kaebajaist, tõmmakem nad eneste hulka, Ega me tea, et neist keegi juba pole Õn-nistegija helladele kätele toetada suutnud.

Sirutagem ikka vastu käed ronijaile! lial ei määrdu nad selle poriga, mille seest meie oleme tõstnud oma nõrga venna-õe. Ei, see muutub kullaks meie sõrmede küljes, ning valgustajaks täheks meie otsa esisel!

Oleme meie ju nii tugevad, sest meie üle kumab Issanda vägi. Miks ootame me homseni ar-mastustööga, kui juba täna kostavad appihüüded? Kuulatage, nad kisendavad vabadust otsides!

Jumala kätte täielikult end anda ja teisigi sinna aidata, see on ajalikkuse suurim, ilusaim vaba-dus. “Tõuse üles, karju öösel vahikordade hakatuses, vala oma süda välja kui vett Jumala palge ette, tõsta üles Tema poole oma käed oma noorte laste hinge pärast, kes ära nõrkenud nälja pärast igas uulitsate nurgas.” (Mirka 1935:3j)

Ja nüüd on hing mu sees valatud tühjaks, viletsuspäevad on mind kätte saanud. (Ii 30:16)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie suhtumine peab kajastama Kristuse suhtumist. Kui nad on vaenulikud, vastame neile leebusega. Kui nad vihaselt süüdistavad meid milleski, vastame rahulike sõnadega. Kui nad meile halba teevad, siis me palvetame nende eest. Vägivallale ja eksi-mustele saab vastata väga rahulikult ja leebelt. Ignatius Antiookiast

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, me meenutame täna Petlemma süütuid lapsi, kelle kunin-gas Heroodes käskis hukata. Võta oma hoolitsevatesse kätesse kõik lapsed, keda tänagi kiusatakse ja surmatakse. Anna, et õiglus, armastus ja rahu võidaksid meie keskel vale, ükskõiksuse, sõjad ja hävingu. Seda palume jõululapse Jeesuse, meie Issanda läbi.

* * *

Kasutatud allikad

Haamer, Harri Avatud taeva all [Postill]. Tallinn: Logos
Kiivit, Jaan Tõde teeb vabaks [Postill]. Tallinn: Logos
Mirka, Hilda Elisabeth 1935. Kuulata! Su hing kisendab vabaduse järgi.- Eesti Kirik 19.09.1935
Palgi, Mare 2013. Hetk enne päikesetõusu (Js 60:1–6). – Kirik ja Teoloogia, 04.01.2013: http://kjt.ee/2013/01/hetk-enne-paikesetousu-js-601-6/
Soom, Kaido 2015. Issand on lähedal. – Eesti Kirik, 16.12.2015
Stefanus, Tallinna ja kogu Eesti metropoliit 2014. Kristuse sünni ootel. Metropoliit, nr 70 Talv 2014
Taizé vennaskond 2010. Kuu piiblimõtisklu Usu allikatel, juuni 2010: https://www.taize.fr/et_article10242.html?date=2010-06-01
Tasker, R.V.G. 2002. Johannese evangeelium. Tallinn: Logos
Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos

Koostas Indrek Lundava

Detsember 2019

“JUHATUSED KOGU ELUKS”

1) Ole alati aus: Valelikud huuled on Issanda meelest jäledad, aga ustavad on temale mee-lepärased Õp 12:22.

2) Arva kokku kõik oma õnnistused: Kuuldavale tuua tänu ja jutustada kõiki su imeasju Ps 26:7; Ma tänan Issandat igal ajal, alati on tema kiitus minu suus. Issandast kiitleb mu hing. Vilet-sad kuulevad ja rõõmutsevad. Ülistage Issandat koos minuga ja tõstkem üheskoos kõrgeks tema ni-mi! Maitske ja vaadake, et Issand on hea! Õnnis on mees, kes tema juures pelgupaika otsib. Ps 34:2-4,9; Sealt kostab tänulaul ja rõõmsate hääl. Ma teen nad paljuks ja nad ei vähene, ma teen nad auväärseiks ja neid ei halvustata Jr 30:19.

3) Andesta ja unusta ära: Kes on Jumal nagu sina, kes annab andeks süü ja läheb mööda oma pärisosa jäägi üleastumisest, kes ei pea viha mitte igavesti, vaid osutab armu, kes halastab jäl-le meie peale, tallab maha meie süüteod? Sina heidad kõik meie patud mere sügavustesse Mi 7:18, 19.

4) Ole lahke, halastav ja südamlik: Olge üksteise vastu lahked, halastajad, andestage üks-teisele, nii nagu ka Jumal on teile andestanud Kristuses Ef 4:32.

5) Ole tõeline: Nad laulsid Jumala sulase Moosese laulu ja Talle laulu: “Suured ja imelised on sinu teod, Issand Jumal, Kõigeväeline! Õiged ja tõelised on sinu teed, sa paganate kuningas!” Ilm 15:3; Nõnda räägib vägede Issand ja ütleb: Mõistke kohut tões, osutage heldust ja halastust igaüks oma vennale! Sk 7:9; Iseenese mõtete esitaja taotleb tunnustust iseendale, aga kes taotleb tunnustust sellele, kes ta on saatnud, see on tõene ning temas ei ole valet Jh 7:18; Aga me teame, et Jumala Poeg on tulnud ja andnud meile mõistmise, et me tunneksime ära Tõelise. Ja meie oleme Tõelises, tema Pojas Jeesuses Kristuses. Seesama on tõeline Jumal ja igavene elu 1Jh 5:20.

6) Täitke oma lubadused. Pidage sõna: Olles täiesti veendunud, et Jumal on vägev ka täit-ma seda, mida on tõotanud Rm 4:21; Ära vannu ka oma pea juures, sest ise ei saa sa ühtegi juukse-karva valgeks või mustaks teha! ga teie “jah” olgu “jah” ja iga “ei” olgu “ei”, aga mis üle selle, see on kurjast Mt 5:36,37; Vt ka Jk 5:12

7) Toetage üksteist: Ma olen teile kõigiti näidanud, et nõnda vaeva nähes tuleb hoolt kanda nõrkade eest, pidades meeles Issanda Jeesuse sõnu, mis ta on öelnud: “Õndsam on anda kui võtta!” Ap 20:35

8) Julgustage, lohutage ja kinnitage üksteist: Julgustage siis üksteist nende sõnadega! 1Ts 4:18; Julgustage üksteist ja igaüks kosutagu teist, nagu te seda teetegi! 1Ts 5:11; Mõtelgem ükstei-sele, kuidas üksteist virgutada armastusele ja headele tegudele Hb 10:24; Tehke jälle tugevaks lõt-vunud käed ja jõuetud põlved ja õgvendage teerajad oma jalgadele, et lonkur ei väänaks jalga, vaid pigem saaks terveks Hb 12:12,13.

9) Olge tänulikud kõiges: Tulge sisse ta väravaist tänuga, tema õuedesse kiitusega; ülistage teda ja andke tänu ta nimele! Sest Issand on hea, tema heldus kestab igavesti ja tema ustavus põl-vest põlve Ps 100:4,5; Teie südameis valitsegu Kristuse rahu, millesse te olete kutsutud ühe ihuna. Ja olge tänulikud! Kl 3:15; Tänage kõige eest – sest see on, mida Jumal teilt tahab Jeesuses Kris-tuses! 1Ts 5:18

10) Kandke heldesti hoolt üksteise eest: Vaeseid ei puudu maal kunagi. Seepärast ma käsin sind ja ütlen: Ava heldesti oma käsi oma vennale, hädalisele ja vaesele oma maal! 5Ms 15:11

11) Tehke teistele nii, nagu teeksite endale: Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele! See ongi Seadus ja Prohvetid Mt 7:12; Nii, nagu te tahate, et inime-sed teile teeksid, nõnda tehke neile! Lk 6:31; Ärge eksige: Jumal ei lase ennast pilgata, sest mida inimene iganes külvab, seda ta ka lõikab Gl 6:7.

12) Aga üle kõige armastage üksteist siiralt ja südamest: Et te olete kuulekuses tõele oma hinged puhastanud siiraks vennalikkuseks, siis armastage raugematult üksteist puhtast südamest! 1Pt 1:22; Aga üle kõige selle olgu armastus – see on täiuslik side! Kl 3:14; Ma annan teile uue kä-su: armastage üksteist! Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist! Sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate Jh 13:34,35; Vennaarmastuses olge üksteise vastu hellad, vastastikuses austuses jõudke üksteisest ette! Rm 12:10; Teie, vennad, olete kutsutud vabaduseks. Ärge ainult tehke vabadusest õigustust lihalikule loomusele, vaid teenige üks-teist armastuses! Sest kogu Seadus sisaldub täielikult ühes lauses: “Armasta oma ligimest nagu ise-ennast!” Gl 5:13,14; Mu armsad, kui Jumal meid nõnda on armastanud, siis oleme ka meie kohus-tatud armastama üksteist 1Jh 4:11.