Päeva Sõnum. Nr 96. 29. juuli – 4. august 2018

USTAVUS JUMALA ANDIDE KASUTAMISEL

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

10. pühapäev pärast nelipüha

Jumal on andnud igale inimesele mingi ande. Mõni inimene on tark ja oskab mõista maailmas toimuvat. Teine jälle on hea südamega ja märkab abivajajat. Kolmas on kunstiandega ja oskab luua kauneid asju. Mõnel on lauluanne. Osa inimesi on füüsiliselt tugevad ja suudavad palju jõuga ära teha. Nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid andeid.

Inimesest teeb looduse krooni see, et ta kasutab endale Jumala poolt antut teiste hüvanguks. Just tänu sellele toimib ühiskond, et igaüks annab omalt poolt teiste heaks midagi sellist, milleks tal on annet. Seega on väga oluline, kuidas me kasutame endile antud andeid.

Kõige halvem, mis võib juhtuda, on see, kui me lööme käega ja jätame oma ande kasutamata. See pole ka Jumala suhtes õiglane, sest inimene, kes oma annet ei väärtusta, näitab üles tänamatust Looja suhtes, kes on selle ande talle kinkinud. Meie ülesanne on oma annet edasi arendada ning seeläbi tuua kasu nii teistele inimestele enda ümber kui ühiskonnale tervikuna. Ka kogudus ootab, et inimene saaks oma annetega kogudusetöös kaasa aidata. Koguduse heaks oma ande rakendamine on inimese otsene tänu Jumalale selle eest, mida Jumal on talle andnud. Kirik vajab nii neid, kes teenivad Jumalat sõna ja lauluga, kui ka neid, kes seda teevad ligimesi aidates ja maailma paremaks muutes.

Meelespeetav kirjakoht: Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju, ja kelle hoolde on jäetud palju, sellelt küsitakse veel rohkem. Lk 12:48

On igipõline küsimus, kas oleme rikkad või vaesed. See paneb edasi küsima, mis on rikkus või mis vaesus. Kust maalt on keegi liiga rikas ja kust maalt liiga vaene? Kas vaene võib olla rikas ja rikas vaene?

Meie kiriku iidse patukahetsuspalve kohaselt on ka rikkaimad ja võimsamad pidanud tunnistama: “Mina vaene patune inimene….” Kas pole hingehoiakuid ja ellusuhtumisi, mis oma moraalitu-sega, oma jumalatusega otsekui röövivad meilt meie rikkused, teevad need tühiseks ja hukutavad inimese? Just sellest on Jeesus kõnelnud loos rikkast mehest ja vaesest Laatsarusest, kus üks pärib põrgu ja teine taeva. Jumala palge ees võivad meie ajalikud rollid ja hinnangud vahetuda. Vajame ususilmi ja jumalikku tarkust, et eristada kaduvaid ja kadumatuid väärtusi.

Kuuldud kirjasõnas küsib Jeesus, kuidas talitame sellega, mis meile on antud. Kas märkame selle mõtet, otstarvet ja sihti? Me pole siin maailmas ju tühje käsi. Ei saa ju olla vaene keegi, kellele on kingitud elu, surematu hing. Kes võib imetleda loodu ilu ja keda Looja ise armastab. “Olgu elu, olgu surm, olgu käesolev, olgu tulev – kõik on teie päralt, teie aga olete Kristuse päralt ja Kristuse Jumala päralt”, kirjutab apostel Paulus korintlastele. Mida rohkemat võidaks meile veel anda?

Palvetagem: Jumal, meie Isa, Sina oled meile kinkinud oma head annid. Tee meid ustavateks majapidajateks Sinu riigis ja anna meile püsivust teenida Sind ja üksteist usus ja armastuses. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

ÕNDSAM ON ANDA KUI VÕTTA

Pühapäev – 29. juuli

Jeesus ütleb: “Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju, ja kelle hoolde on jäetud palju, sellelt küsitakse veel rohkem.” Lk 12:48

Kristus õpetab meid hoiduma uhkuse ja enesekesksuse eest nii Jumala kui ka ligimese suhtes. Kui meile on midagi antud – anded ja oskused, aeg, ka materiaalsed võimalused -, ei ole need me hoolde usaldatud pelgalt enda paremaks äraolemiseks ja enda elujärje parandamiseks, vaid jagami-seks. Mitte vastutasule lootes ja palgaga arvestades, vaid armastusega andes. Lihtsalt sellepärast, et õndsam on anda kui võtta.

Juudi rabid õpetavad: laps sünnib maailma, käed rusikas: kogu maailm kuulub minule, mina valitsen! Inimene lahkub maailmast avatud pihkudega: vaata, ma ei võta midagi kaasa!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Pane paberile need annid mida Jumal sulle jaganud on. Kuidas ja mil määral oled neid kasutanud minevikus ja praegu? Kas oled valmis Issandale sellekohta vastust andma?

Palvetagem: Tänu Sulle, Jumal, et oled meile andnud kõik, mis meil on. Anna meie südamele avarust näha, kellega seda jagada. Ning kogeda jagamises rõõmu ja Sinu õnnistust.

* * *

  

SÕNA ELAB

Esmaspäev – 30. juuli

Issand, anna mulle arusaamist oma sõna mööda! Ps 119:169

Meid ei ole kutstutud kummardama Pühakirja kirjutatud sõna viisil, mis veidigi vähendaks meie austust Jumala vastu. Ka selles salmis on viide sellele, et Jumala Sõna on see mis ühendab meid elava Jumala ligiolu ning toimimisega.

Viis kuidas juutide Pühakiri tunnustab, ilma Jumalat ennast kuidagi pisendamata, Jumala Sõna tähistamist, aitas varakristlastel kasvada arusaamises et Jeesus oli jumalik, Jumala Poeg. “Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal” kirjutas Johannes (Jh 1:1). Selles väljaütlemises ei olnud midagi liiga julget, enne kui ta lisas: “Ja sõna sai lihaks ja elas meie keskel” (Jh 1:14).

See teadmine juhib meid meenutama kui sõltuvad oleme Jumalast, kes meie päevil on kõnelenud läbi oma Poja (Hb 1:1,2). Me vajame jätkuvalt, igal päeval “päästet”, selle eri vormides – olevikus ja tulevikus samamoodi kui vajasime minevikus, ning siit tuleb ka salmi realism: me jääme nen-deks, kes lähevad eksiteele, nagu lambad ja vajame jätkuvalt karjast, kes meid tagasi tooks.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui oled täna minemas kogudusse Jumalat kummardama, millise tänuohvri võtad kaasa Jumalale?

Palvetagem: Me ei ole midagi ilma Sinuta. Oleme kõik, kui oleme Sinus. Sinule, püha Jumal, kuulub meie usk, meie tänu, meie keha ja meie hing. Võta vastu meie vaene palve, kuni näeme Sind palgest palgesse. Jörg Zink

* * *

 

ÕIGLUS

Teisipäev – 31. juuli

Ära keela head neile, kes seda vajavad, kui su käel on jõudu seda teha! Õp 3:27

Elus me kohtume iga päev võimalustega kaasinimesi aidata. Vahel on vaja suuremat, vahel väiksemat teenet. Jumala tahe on, et me neid võimalusi kasutult mööda ei laseks. Kui seda juhtnööri tõsiselt võtta, siis ei jää aega hädaldamiseks, et pole midagi teha.

Näljast hinge ära kurvasta ja ära ärrita abitut inimest tema hädas! (Srk 4:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kes meie abi vajavad? Need võivad olla meie ligimesed ehk lähedased inimesed, aga ka võõras ja inimene, kel on teised eluvaated või usk. Tasub otsida võimalusi aidata tõelisi abivajajaid. Loe selle kohta 5Ms 15:7-11; Jk 2:15,16.

Palvetagem: Rändan vaid kord läbi elu. Kõike head, mida teha võin, kõike sõbralikkust, mida kellegi vastu võin osutada, lase mind kohe teha. Ära lase mind midagi edasi lükata või hooletusse jätta, sest lähen seda teed üksainus kord. Jaan Keller

* * *

 

PÕRGU ÜKS PRINTSIIPE ON: MINA OLEN ISEENESE OMA

Kolmapäev – 1. august

Mõtelgem üksteisele, kuidas üksteist virgutada armastusele ja headele tegudele. Hb 10:24

Selles üleskutses on kristliku kiriku ülesanne. Paljud asjad on muidugi ka üksi tehtavad, aga koos on tulemus teine. Laulda võib ka kodus, ja kodus peabki laulma ja lauldaksegi, aga see ei kahanda laulupidude tähtsust ja tähendust, kus kümned tuhanded laulavad koos. Palvetada võib ka oma kambris, ja kodus peabki palvetama, hommikul ja õhtul, mures ja rõõmus, aga see ei vähenda ühise palve ja eestpalve tähendust, kus paljud ühendavad oma vaimujõu samas suunas.

Kui me palvetame Meie-Isa palvet, ei ütle me “mina”, vaid “meie”. Mitmus näitab, et Isa ees ei saa üksi seista. Palves võtame ikka kedagi kaasa. Ikka on kedagi kaitsta, kellegi eest kosta, ka siis , kui me ise sellest teadlikudki ei ole. Võib-olla haarab meist siis mõni tundmatu kinni, keegi, kelle eest kunagi ei palvetata, mõni mahajäetud hing eluvintsutustes?

Kristlased, kes ei tunne mingit vajadust tulla jumalakotta, osa võtta jumalateenistusest, osa saada pühast õhtusöömaajast, võivad kujutleda, et nad on tugevamad ja iseseisvamad kui teised. Tavaliselt on see iseenesega piirdumine aga seesmise kuivamise algus. Kõik elav vajab toitu ja vett ja valgust. Need inimesed, kes väidavad, et neil pole teisi tarvis, on tegelikult sisimas pettunud ja õnnetud. Nad püüavad ennast kaitsta edasiste ebameeldivate kogemuste eest sellega, et väldivad kokkupuuteid teiste inimestega. Paraku, ükskord nad pettuvad iseeneses. Aga iseenese eest ei ole enam kuhugi varjuda.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas sa tead kedagi, kellel on keerulised suhted kirikuga? Palveta selle inimese ja ka kiriku eest.

Palvetagem: Oh Jeesus, oma püha nime mu südamesse kirjuta, et Sinu suure armu ime võiks hinge sisse vajuda, et sõna, töö ja terve elu siis kuulutaks Su nime ilu! Gerhard Tersteegen

* * *

 

JUMALA SÕNA ÜLISTUS

Neljapäev – 2. august

Sina oled õige, Issand, ja Su seadused on õiglased. Ps 119:137

Martin Luther on seda Vana Testamendi psalmi nimetanud õigusega väikeseks Piibliks ja õigeks kooliks, mille varal õpitakse ja tugevdatakse usku ja puhast südametunnistust Jumala ees. Siin mõned mõtted Martin Lutherilt, mida usuisa on öelnud Jumala Sõna kohta.

Sõna võib olla ka ilma kirikuta, kuid kirik ei saa olla ilma Sõnata.

Jumala Sõnaga ei naljatata, kui sa sellest ka aru ei saa, võta selle ees müts maha.

Ma ei taha kasvõi paradiisis ilma Sõnata elada, kuid Sõnaga on isegi põrgus kerge elada, sest eks elame selles maailmas nagu põrgus.

Ärge rääkige mulle armastusest või sõprusest, kus tuleb murda usku või Sõna, sest mitte armastus, vaid Sõna toob igavese elu, Jumala armu ja kõik taevased anded.

Kus Jumala Sõna kuulutatakse, vastu võetakse või usutakse ning ta vilja kannab, seal on ka rist.

Mis võiks kurjadele vaimudele veel kohutavam olla, kui Jumala rahva kogu südamest tulev hüüd.

Jumala Sõna ei saa olla ilma Jumala rahvata.

Jumala kotta pole vaja muud kui Jumalat Tema Sõnaga.

Kui poleks Sõna, valitseks maailmas pimedus ja keegi ei teaks, kus on tema kodu.

Siis vaarao läkitas järele ja kutsus Moosese ja Aaroni ning ütles neile: “Ma olen seekord pattu teinud. Issand on õiglane, aga mina ja mu rahvas oleme õelad.” (2Ms 9:27)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: See psalm esitab pika traktaadi Issanda Toorast kui rõõmust ja räägib armastusest Toora vastu ja kestvast mõlgutamisest Jumala korralduste ning määruste, imeasjade ja tõotuste üle.

Palvetagem: Su sõna, Issand, kindlaks jääb, kui maa ja taevas hukka läeb; see minu hinge ülendab ja südant ikka kosutab. Kui keegi mind ei rahusta ja hädas ei või trööstida, siis Sinu sõnast rõõmu saan ja selgelt Isa armu näen. Jakob Jalajas

* * *

  

MU SUUD JA SÜDANT PÜHITSE SA OMA PÜHA SÕNAGA

Reede – 3. august

Kinnita mu samme oma ütlusega ja ära lase ühtki nurjatust saada meelevalda minu üle! Ps 119:133

Nurjatused ehk pahad teod tulevad südamest, mida Jumala Sõna ja usk Jeesusesse Kristusesse ei ole korralikult puhastanud ja pühitsenud. Ristikoguduses on veel piisavalt inimesi, kes ainult välispidiselt au ja häbi pärast suurtest ja avalikkest pattudest hoiduvad, aga kellele elav usk, mis südant patust puhastab, veel tundmatu on. Sellised inimesed ei karda ka Jumala Sõnaga lõõpida ja pil-gata. Nad arvavad, et nalja pärast mõndagi on lubatud rääkida ja teha, mis puhtuse ja kasinusega kokku ei käi. Vanematena olles lubavad nad oma majas pidude ajal kõiksugu nurjatuid kõnesid ja tegusid. Nad unustavad, et Pühakiri kõik pahad kõned ja pilked ära keelab, sest see ei ole püha. Ja paraku eksivad ka usklikud inimesed selle vastu, kui nad ei valva ja alati oma sõnu Jumala Sõnaga ei kinnita. Mõtelgu igaüks selle peale, et nurjatud sõnad ja teod võivad paljudele pahandust tekitada.

Pöördu, Issand, minu poole, vabasta mu hing, päästa mind oma helduse pärast! (Ps 6:5)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas sind on kunagi reedetud lähedase või sõbra poolt? Võta aega, et kõik see mis sind rõhub ja koormad – anda ära Jumala ette ja kätte.

Palvetagem: Issand, Sa soovid rõõmuga iga inimese südames elada, mis on puhas ja pühitsetud. Sellepärast aita kõik patud meist välja pesta, sest Sinu Poja veri teeb meid puhtaks kõigest patust. Sa ei ole poole südamega, ega poole usuga rahul, vaid küsid igalt ühelt tervet südant.

* * *

 

KÜLMKAPPIDE KOOSOLEK

Laupäev – 4. august

Ärgem jätkem unarusse oma koguduse kooskäimist, nõnda nagu mõnel on kombeks, vaid julgustagem selleks üksteist – ja seda enam, mida rohkem te näete seda päeva lähenevat. Hb 10:25

Praegu peaks selle kirjakoha ümber sõnastama: “… nõnda nagu enamikul on kombeks …”. Selliseks tülpimuseks jumalateenistustest võivad olla objektiivsedki põhjused, olgu süüks siis kaaskristlaste tuimus või vaimuliku loidus. Õige võib olla seegi, et mitte alati ei ole meie jumalateenistused otsekui kallid ja suured pühad, et nad ei sütita ega anna jõudu. Aga kas pole süü suuresti selles, et me ise ei võta pühapäevast kokkutulemist kui Jumala erilist kinki, kus meie tohime astuda Tema ette – “et ma tuleksin Jumala altari äärde” (Ps 43:3) -, ja kus Tema tuleb meie juurde – “sest kus kaks või kolm on minu nimel koos, seal olen mina nende keskel.” (Mt 18:20), vaid võtame kui tüütut kohustust?

Martin Luther seletab kolmandat käsku: “Meie peame Jumalat kartma ja armastama, et me jutlust ja Jumala Sõna ei põlga, vaid et me seda peame pühaks ning kuulame ja õpime heal meelel.” Nii jumalateenistuste kui ka koguduse kooskäimiste kvaliteet tervikuna sõltub otseselt iga asjaosa-lise enda meelsusest. Oluline on, et me läheksime Jumala ette siira meelega usukülluses. Sinna, kuhu on tulnud kokku hulk igatsevaid inimesi, tuleb ka Issand ise.

Kui meid kutsutakse: “Tulge, sest kõik on juba valmis!”, siis ei tohi hakata ennast vabandama oma tähtsate tegemistega ega sellega, et teised kutsutud ei ole meie maitse. Jumala arm ei ole ju pangatšekk, mille me lunastame välja pärast oma surma, seni aga peame virelema omal jõul, vaid vägi, mis kannab päevast päeva.

Aga selle juures, mu armsad, ärgu jäägu teie eest varjule, et Issanda juures on üks päev nagu tuhat aastat ja tuhat aastat nagu üks päev (2Pt 3:8)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millist vastuvõttu sa eelistad, kui lähed kellegi teise koju külla? Loo Jumalale samasugune vastuvõtt just nüüd, olles sisenemas Tema ligiollu – ja ole julge, et Tema võtab sind vastu samuti.

Palvetagem: Luba meil jääda ühte. Sina oled oma koguduse Issand. Sa tahad ühteaegu nii edasitormajaid kui ka kõhklejaid, nii võitlejaid kui ka neid, kes teisi tagasi hoiavad. Hoolitse selle eest, et ükski teist maha ei jäta. Sest ainult üheskoos on meil tõde – Sina. Sa pole kellegi päralt üksinda. Heinrich Giesenon

* * *

Kasutatud allikad

• Konks, Anu. Psalm 119:137-144. – Piiblivõti. Avatud Piibli Ühing (28.08.2005): http://www.avatudpiibel.ee/en/piiblivoti/2005/08/28
• Lampson, Peeter (1903) Hommiku- ja õhtu- “roaohver” : Esimene jagu. Tartu, lk 182
• Palgi, Mare (2017). Avades südame silmad. Hommikupalvused. EELK Kose Kogudus, lk 192-193
• Paul, Toomas (1995). Kusagilt kumab valgust [Postill]. Tallinn: Logos, lk 12-14
• Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Abivajaja ei tunne homset (Õp 3:27-4:19). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
• Põder, Andres. Jutlus Järvakandi kiriku 15. aastapäeval. 21.08.2011, Järvakandi kirik. – EELK koduleht: http://www.eelk.ee/inc.poder_jutlus.php?id=225
• Sander, Ove (1998) Ja meie palume … Tartu: Eesti Kirik, lk
• Sinton, Vera. Sõna elab (Psalm 119:161-176). – Piiblivõti. Avatud Piibli Ühing (12.10.2014):
• http://www.avatudpiibel.ee/en/node/4986
• Soom, Kaido. Ustavus Jumala andide kasutamisel. – Eesti Kirik (09.08.2017): http://www.eestikirik.ee/ustavus-jumala-andide-kasutamisel-4/

Koostas Indrek Lundava.
Juuli 2018