PÄEVA SÕNUM nr. 177

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

JUMALA SÕNA KÜLV

  1. pühapäev enne paastuaega
  2. nädal: 16. – 22. veebruar 2020

 

Mõtle, Issand, keeruliste ja lahutatud perede peale.

 

Tänapäeva maailmas oleme vägagi keskendunud tulemustele. Iga meie tegevus peaks viima mingi positiivse tagajärjeni. Igaüks teab, et tulemuste saavutamiseks peab nägema vaeva ja võtma riske. Kes ei tee tööd ega näe vaeva, see ei saavuta mingil juhul elus häid tulemusi, parimal juhul tähendab tema elu paigal tammumist, halvimal juhul aga on ees allamäge minek. Nii püüdleme elus edasi, kandes hoolt oma lähedaste eest, tehes tööd ja nähes vaeva.

Usueluski on oluline selle edasiarendamine ja viljakandmine. Jumal on see, kes tekitab inime-ses usu, ja Tema on see, kes laseb ususeemnel tärgata. Samas jõuab sõnum Jumalast meieni sageli teiste inimeste vahendusel. Piibli kirjutamise ajal olid apostlid need, kes levitasid Jumala sõna. Nad pidid oma elus paljust loobuma selleks, et anda edasi sõnum Kristuse toodud päästest. Tänu nende ja Jumala koostööle sündisid esimesed kogudused ja pandi kirja piibliraamat.

Päästva sõnumi edasi kandmine ei lõppenud sugugi apostlitega, vaid see kestab tänapäevani. Iga kristlane on kutsutud üles olema Jumala Sõna külvaja ja usu tunnistaja siin maailmas. Usust tun-nistamine on hea märk inimese ja Jumala koostööst, milles Jumal annab meile usku ja meie võime sellest tunnistada teistele inimestele. Nii on meie ülesanne olla Jumala sõna külvajad ja küll Jumal otsustab, millist vilja see kannab. (Soom 2017:8)

 

Täna, kui teie Tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks. Hb 3:15 

 

Kui uurime Heebria kirja, siis kohtame üha uuesti ja uuesti sama rõhuasetust – ärge mingil ju-hul loobuge Issandast Jeesusest. Sellest võib järeldada, et kirja saajad olid sattunud kiusatusse või ohtu kus nende meelest mõned uued õpetused tundusid huvitavamad ja köitvamad, kui Jeesuse Kristuse seltskond. Kirja autor, aga nägi kõige selle taga lihtsalt uskmatuse pattu. Inimesed hindasid oma arvamusi või mõningate teiste inimeste õpetuslike konstruktsioone kõrgemalt kui Jumala Sõna.

Täpselt sama moodi olid toiminud kunagi ammu iisraellased kõrberännakul. Nemadki olid pidanud tühiseks Jumala tõotusi ja uskunud rohkem oma silmi ja hinnanguid. Nii jätsid nad Jumala kutse vastaselt Tõotatud maale minemata. Nad olid küll näinud korduvalt Jumala imesid ja abi, aga kõigest sellest hoolimata olid nad end paadutanud ja jäänud oma südamelt uskmatuks. Tegelikult oli see juhtunud Iisraeli rahva elus läbi aegade korduvalt. Selle pärast pidigi Jumal ütlema: “Nad aina eksivad oma südames, aga minu teid nad ei ole ära tundnud. Nii ma vandusin oma vihas: Nad ei saa minu hingamisse!” (Hb 3:10,11)

 

See kirjakoht on tsitaat psalmist 95. Üheks selle Vana Testamendi sõna kordamise põhjuseks on ilmselt see, et autor tahab rõhutada asja tõsidust. Sammuti seda, et see hoiatus ei kuulu kuhugi kaugele mineviku vaid on endiselt ajakohane. Iisraeli rahvas tõstis Tõotatud maa piiril Jumala vastu mässu ja selle tulemuseks oli, et neil tuli kogu oma ülejäänud elu elada kõrbes jõudmata kunagi pä-rale. See kõik tulenes sellest, et ei võetud tõsiselt seda mida Jumal tõotas ja teha käskis.

Seda kõike tuletakse meile meelde sellepärast, et täpselt sama oht varitseb ka kristlasi. Kui vaadata sügavamale, siis isegi Jumal rahvas võib osutada tegelikult uskmatuks rahvaks. Sellest kõi-gest tuleb teha tõsised järeldused. (PKK: Hb 3:15-4:1)

 

Nii jääb nüüd võimalus, et mõned saavad sinna sisse. Ja et need, kellele evangeeliumi esmalt kuulutati, ei ole sinna sisse saanud oma sõnakuulmatuse pärast -, siis ta määrab jälle ühe päeva tä-naseks päevaks, kui ta nii pika aja pärast Taaveti kaudu ütles, nõnda nagu varem on öeldud: “Täna, kui te kuulete tema häält, ärge tehke oma südant kõvaks!” (Hb 4:6,7)

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, me palume Sind, anna meile oma Vaimu ja jumalikku tar-kust, et Sinu püha sõna meie keskel elaks ja kasvaks. Lase oma sõna rõõmuga ja puhtasti kuulutada ning ehita sellega oma kogudust, nõnda et me Sind kindlas usus teenime ja julgelt tunnistame ning õndsaks saame. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

NÜÜD SAAB LÕIKAJA PALKA.

Pühapäev – 16. veebruar

Jeesus ütles: “Minu roog on see, et ma teen selle tahtmist, kes mu on läkitanud, ja lõpetan Tema töö.” Jh 4:34

 

Jeesus ütleb meie kirjakohas jüngritele, kes pakuvad talle süüa, et tal on süüa rooga, mida jüngrid ei tea. See roog on see, et Jeesus teeb Jumala tahtmist. Teisisõnu, Jeesus ei ela mitte toidust, mis täidab kõhtu, ja joogist, mis kustutab janu, vaid kuulekusest oma taevasele Isale. Juba Vanast Testamendist, Iisraeli rahva kõrberännakult on tuttav see mõte, mida Jeesus ka mäejutluses meenu-tab: inimene ei ela üksnes leivast, vaid kõigest, mis lähtub Issanda suust (5Ms 8:3).

Iga kristlase elul on väärtus, ka juhul kui ei pälvita mingeid autasusid ega äramärkimisi. Isegi siis, kui see elu ühiskonna silmis nurjub. Aga mida selline elu praktikas tähendab? Kuidas see välja näeb? Kuidas elada Jumala sõnast? Kuidas otsida vaikselt Jumala riiki ja tema õigust?

Esiteks peab meie elul olema vundament, mis ei kõigu. Selline vaimne alus, mis ei lähtu meist ning pole seega sõltuvuses meie nõrkustest ja kahtlustest, mis meid tihti külastavad, vaid jääb püsi-ma ka siis, kui kõik muu kokku variseb. Apostel Paulus ütleb 1Kr 3:11, et “teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis on juba olemas – see on Jeesus Kristus”. Kui oleme Jeesuse nimesse risti-tud ning saame osa Tema ihust ja verest, siis toetumegi alusele, mis on igavene ega kõigu.

Teiseks, lisaks sellele n-ö objektiivsele alusele peab meil olema ka piiritu usaldus oma Õnnis-tegija Jeesuse Kristuse vastu. Mt 23:37 võrdleb Jeesus end kanaga, kes tahab oma lapsi enda tiibade alla koguda. See võrdlus pole sugugi lapsikult piinlik. Me tohime end oma tegudes ja mõtetes anda igal hetkel Jeesuse kaitsvasse rüppe. Tema on meie koormad ristile kandnud ja Tema poole me või-me igal sekundil palvetada.

Ja kolmandaks peame leidma endale koha Kristuse koguduses. Hb 10:25 manitseb, et me ei jätaks “unarusse oma koguduse kooskäimist, nõnda nagu mõnel on kombeks”, vaid julgustaksime selleks üksteist – ja seda enam, mida rohkem näeme Issanda kohtupäeva lähenevat. See tähendab, et meie usk, lootus ja armastus peab saama justnagu kivikeseks selles tohutu suures ja võimsas ehi-tises, mille nimi on Kristuse ihu – kirik. Üksinda on see kivi kasutu, kuid ehitise osana vajalik.

Kui suudame nõnda elada, siis ei pea me kahetsema, et meid ei tunnustata. Meie kristlaseks olemisele annab palga Jumal ise. Õigupoolest ongi see, et tohime, vaatamata meie patule, jääda Kristuse jüngreiks, meie palk. Jeesus ütleb ju oleviku-, mitte tulevikuvormis: “Nüüd saab [olevik] lõikaja palka ja kogub [olevik] vilja igaveseks eluks, et niihästi külvaja kui lõikaja ühtlasi saaksid [olevik] rõõmustada.” See vili, mida me oma kristlaseks olemisega just praegu lõikame, koguneb nähtamatusse Jumala salve. Kuid ometi rõõmustavad selle üle nii külvaja kui lõikaja – Jumal ja usklik – juba praegu.

Rõõmsate lõikajatena ärgem siiski unustagem, et mitte meie pole külvajad. Nendeks on proh-vetid ja apostlid, kes on Jumala külviseemet laiali kandnud ja tänu kellele meie oleme usklikuks saanud.

Inimlikku tunnustust on meeldiv saada, kuid milline arm on olla lõikaja! Aamen (Jaanson 2017:8)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Küllap Jumala tahte kohane elu ongi kõige väärtuslikum elu, isegi siis, kui tuleb kaotada, kui tuleb ära anda, oma soovidest loobuda. Aga seda elutervet, elu ülesehitavat tunnetust on võimalik leida ainult Jeesuse Kristuse tulekuga meie ellu. Joel Luhamets

 

Palvetagem: Issand Jeesus! Sa tahtsid kanda terve ilma rasket süüd, ennast patuohvriks anda ja lepitada eksinuid. Tahtsid võtta oma selga hukka läinud laste võlad. Issand aita, et ka mind lunas-taks Su vere hind. Johann Franck

 

* * *

 

INNUKAS APPIHÜÜD.

Esmaspäev – 17. veebruar

Virgu, Issand! Miks Sa magad? Ärka üles, ära tõuka meid ära jäädavalt! Tõuse meile appi ja lunasta meid oma helduse pärast! Ps 44:24,27

 

Kitsikused võivad tuua inimesi sügavamale usule, kuid on neidki, kes kitsikuse ajal pööravad usule selja. Neid leidus juutide hulgas tol ajal küllaldaselt. Ühtesid meelitas paganlik patustamise vabadus, teised kartsid kannatusi, kolmandad tegid niisugusel ajal karjääri.

Psalmi autori elus muutusid kannatused palve põhjuseks. Jumal oli minevikus teinud imet o-ma rahva kasuks. Oleviku raskuste põhjusi ei suutnud inimene avastada, aga Jumala poole võis hüü-da ka siis, kui kannatuste põhjusi ei oska seletada.

Palve kutsub Jumalat tegutsema. “Virgu, Issand!” Näis, nagu oleks Jumal uinunud. Usklikele on alati olnud murelikuks küsimuseks Jumala näiline passiivsus. Näib, nagu läheks elu omapead. Jumala tegutsemist on märgata liiga vähe. Ometi teame, et ei tuku ega uinu magama see, kes Iisra-eli hoiab! (Ps 121:4) (Tärk 2014:111)

 

Ja vaata, järvel tõusis suur torm, nii et lained katsid paadi. Aga Jeesus magas. Ja jüngrid tu-lid ta juurde ja äratasid ta üles, öeldes: “Issand, aita! Me hukkume!” (Mt 8:24,25)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Olles Kristuse läbi lunastatud, oleme otsekui rändurid, keda iga samm viib lähemale – mitte kaduvusele ja hauale, vaid inimhingede tõelisele kodumaale. Kui Jeesus on meile saanud Teeks ja Tõeks ja Eluks, siis ei karda meie enam surma, vaid siis elame iga-vikuelu juba siin, ajalikus elus. Rudolf Kiviranna

 

Palvetagem: Vaigista mind, rahusta mind, tee mind tüüneks kui sügisjärv mahedal, pilvitul päeval. Emba mind, toeta mind oma igikestva armastusega. Keldi palve

 

* * *

 

MIDA KÜLVAD, SEDA LÕIKAD.

Teisipäev – 18. veebruar

Külvake enestele õiguseks, lõigake vastavalt vagadusele; rajage enestele uudismaad, sest aeg on otsida Issandat, kuni Ta tuleb ja õpetab teile õigust! Ho 10:12

 

Kes vähegi põllumajandusega tegelenud on, see tõenäoliselt teab, et õnnestunud saagi saami-seks tuleb kogu aeg hoolikas olla. Esmalt peab silmas pidama nii seemne kõrget kvaliteeti kui tuleb ka luua sobivad külvi- ja kasvutingimused, edasi hoolitseda tärganud taime eest regulaarselt, jälgi-da, et tal oleks piisavalt niiskust, valgust, toitaineid, et umbrohud ega kahjurid ei segaks tema arengut jne.

Antud sõnad prohvet Hoosea raamatust räägivad meile samuti külvamisest ja lõikamisest, se-da küll avaramas, vaimses mõttes. Hoosea tuletab oma rahvale tema pattu ja eksimusi meelde, kõne-leb tagajärjest – karistusest. Eesti vanasõnagi ütleb, et mida külvad, seda lõikad. Vanarahvas on ol-nud nutikas inimkäitumist ilmekalt seletama ja nii kehtib seegi ütlus tabavalt meie igapäevaelu koh-ta, sest ju oskab igaüks meist tuua selle mõttekäigu illustreerimiseks mõne näite kas enese, lähedase kaasteelise või siis laiemalt mõne inimgrupi käitumisest.

Jeesus kasutas samuti puu ja tema vilja võrdumit selgitades, et puud tuntakse tema viljast: “Nõnda siis kannab iga hea puu head vilja, aga halb puu halba vilja. Hea puu ei või kanda halba vilja ega halb puu kanda head vilja. Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle.” (Mt 7:17–19) Niisiis rääkis Jeesus samuti karmidest tagajärgedest. Tema sõnad lasevad meil arvata, et me igaüks oleme justkui erinev puu oma eripalgeliste viljadega. Kuid olulisim küsimus on selles, et mis jääb meie ülesandeks, kuidas meie toimima peaksime? Ju on kõige vähem, aga samas ka kõige rohkem, mida meie teha saame: paluda igal päeval Jumalalt armu, et Tema ise õpetaks meid ära tundma õige tee, sellise, mis aitaks meil jätkuvalt häid vilju kanda. (Sellak-Martinson 2018)

 

Sest nõnda ütleb Issand Juuda meestele ja Jeruusalemmale: Kündke enestele uudismaad ja ärge külvake kibuvitste sekka! (Jr 4:3)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Me oleme Jumala lapsed mitte seetõttu, et oleme osutunud selle armastuse väärilisteks, vaid et Jumal oma vabast tahtest nõnda on otsustanud. Meil on raske säilitada oma tõelist identiteeti, kuna need, kes tahavad meie raha, aega ja jõudu, saavad enam kasu meie ebakindlusest ja hirmudest kui sisemisest vabadusest. Seetõttu vajame vaimulikku distsipliini, vastasel juhul ei suuda me elada oma tõelist elu, vaid langeme ühiskonna loendamatute ahvatluste ohvriks. Henri Nouwen

 

Palvetagem: Issand, Sa tahad, et kohtleksin inimesi nagu oma vendi ja õdesid, peatudes nen-dega kõnelemiseks, saates neid nende teel ning unustades iseennast, kui nad mulle oma muredest räägivad. Sa tahad, et ütleksin neile, et tunnen Sind ning Sina tunned ja armastad neid. Lindolfo Weingärtner

 

* * *

 

JUMALAST OLENEB INIMESE TÖÖ TULEMUS.

Kolmapäev – 19. veebruar

Nõnda siis ei ole midagi see, kes istutab, ega see, kes kastab, vaid Jumal, kes kasvatab. 1Kr 3:7

 

Inimene võib oma töö kõige paremini teha, et vilja ja leiba saada, kuid tulemust on loota üksnes siis, kui vili kasvab ja see koristada õnnestub. Seemne idanemine, võrsumine, kasvamine, pea loomine, küpsemine – see pole inimese poolt programmeeritud sündmuste ahel, vaid Jumala töö. Samuti on inimesega – nii tema füüsilise elu kui ka vaimuelu seadused on Jumalalt. Inimene kasutab seda, mida Jumal on loonud ja tema kätte andnud.

Inimese töö õnnestub, kui Jumal seda õnnistab, muidu on inimese vaevanägemine tühja läi-nud. “Kõik nad ootavad sind, et sa neile annaksid nende toidu omal ajal. Sa annad neile, ja nad korjavad kokku; sina avad oma käe, ja nende kõhud saavad täis head. Sa peidad oma palge, ja nad ehmuvad; sa võtad ära nende hingeõhu, nad heidavad hinge ning pöörduvad tagasi põrmu. Sa läkitad välja oma vaimu, ja nad luuakse, ja sina uuendad maa näo.” (Ps 104:27-30)

Samamoodi inimese esmavajadusteski – tema päästmises ja vaimulikus elus – on otsustav sõna öelda Jumalal: “Nõnda siis ei sõltu see inimese tahtest ega pingutusest, vaid Jumalast, kes halastab.” (Rm 9:16) “…see, kes teis on alustanud head tööd, lõpetab selle enne Kristuse Jeesuse päeva.” (Fl 1:6)

Inimese päästmine, vaimulik kasv ja viljakas elu on võimalik üksnes Jumala halastuse ja armu tõttu.

Iga põllul tärganud seemet ei lase põllumees kasvada. Umbrohi kuulub tõrjumisele, sest ta raiskab maad ja takistab kultuurtaime kasvu. Vaimulikus elus on sarnane olukord – Jumal laseb kas-vada vaimulikul seemnel. Aga, mis saab seemnest, mis on vaenlase külvatud? Jeesus ütleb: “Nii na-gu nüüd raiheinad korjatakse ja tulega ära põletatakse, nõnda on ka selle ajastu lõpul. Inimese Poeg läkitab oma inglid ja need korjavad tema Kuningriigist kõik pahanduse- ja ülekohtutegijad ja viskavad nad tuleahju.” (Mt 13:40-42)

Vaimuliku elu toob vaimuliku seemne külvamine. Apostel ütleb: “Ärge eksige: Jumal ei lase ennast pilgata, sest mida inimene iganes külvab, seda ta ka lõikab. Kes oma lihalikule loomusele külvab, see lõikab lihalikust loomusest kaduvust, kes aga Vaimule külvab, see lõikab Vaimust iga-vest elu.” (Gl 6:7,8) (Rahkema 2008)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Arvame, et kõik sõltub üksnes meist. Arvame, et peame haarama kõigest ja vastutama kõige eest, lahendama keerulised küsimused. Aga see, kellel lapse kombel on kõige keskuseks Isa, ei looda oma jõududele ja võimalustele, vaid Isale. See vabastab muredest. Ema Basilea Schlink

 

Palvetagem: Rõõm olla on Jumala laps ja käia päev-päevalt Ta varju all võitluseteel. Rõõm Jumala au ja imesid näha – Ta kandmist ja armastust kogeda veel. Rõõm teada, et Isa mul mõtleb, ei jäta mind kunagi – armust Ta jagab mul kõik. Oma last ei eales jäta Ta hätta – Ta silmade all on mu teed ja ka käik. Peeter Sink

 

* * *

 

KUI JÄRGNEDA ON RASKE.

Neljapäev – 20. veebruar

Jeesus ütles: “Sõnad, mis ma teile olen rääkinud, on vaim ja elu.” Jh 6:63

 

Ühest küljest saab Jeesus aru, et Tema sõnad on isegi paljudele Ta jüngritele arusaamatud ja tekkitavad pahandusi. Aga ometi ei püüa Ta neid mitte kuidagi pehmendada või paremini vastuvõe-tavamaks muuta. Vastupidi, sõnad mida Ta räägib on vaim ja elu ja nende arvelt ei ole võimalik tin-gida.

Kui inimesed Jeesuse jutu peale pahandavad, siis üksnes sellepärast et nad hindavad seda ini-mlikust vaatenurgast. Mõelgu nad aga järele mida nad siis ütlevad, kui nad ühel päeval näevad asju nii nagu asjad tõeliselt on.

Lihast ehk inimlikust mõtteviisist ei ole Jeesus sõnade mõistmisel mingit kasu. Kuna need on vaim ja elu, siis üksnes Vaim võibki neid sõnu ka õieti tõlgendada ja elavaks muuta. (PKK: Jh 6:53-7:13)

 

Sest elu Vaimu seadus Kristuses Jeesuses on vabastanud su patu ja surma seadusest. (Rm 8:2) Kes on teinud meid kõlblikuks teenima uut lepingut, mitte kirjatähe, vaid Vaimu lepingut, sest kirja-täht suretab, aga Vaim teeb elavaks. (2Kr 3:6)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Nagu matemaatikas ei saa läbi ilma lõpmatuse mõisteta, nii ei jõuta ka iseenese mõistmises kuigi kaugele ilma Jumala mõisteta. Sest Jumala otsimine tähendab mõtlemist elu sügavusele, oma olemise lättele. Toomas Paul

 

Palvetagem: Ei meil ole elu loota ilma Piibli sõnata! Ei me või siin Jeesust leida ilma Sõna kuulmata. Tulge, vennad, kuulge, õed: Piibli sõnas vaimuväed!

 

* * *

 

TAGASIVAADE MÖÖDUNUD AEGADE ÕNNISTUSTELE.

Reede – 21. veebruar

Jumal, me oleme oma kõrvaga kuulnud, meie isad on meile jutustanud: suure teo oled Sa tei-nud nende päevil, muistsel ajal. Ps 44:2

 

Kirjutatud raamatuid oli tol ajal vähe. Neidki, mis oli, hoiti templis, kus toimus ka ettelugemi-ne rahvale. Suur osa usulisi teadmisi anti edasi suuliselt vanematelt lastele. Jutustamise kohustus oli käsus pandud isadele.“Kinnita neid oma lastele kõvasti ja kõnele neist kojas istudes ja teed käies, magama heites ja üles tõustes!” (5Ms 6:7).

Jutustamine on tänaseni jäänud Jumala meetodiks. Raamatuid on nüüd rohkesti, aga kuuluta-mine ja kuulamine on jäänud omale kohale. Kogudus on Jumala laste pere, kes tuleb kokku kind-laksmääratud ajal Jumala sõna kuulma ja talletama. Aga perekonnalegi on jäänud oma osa. Jutus-tage oma lastele ja lastelastele piiblilugusid ja oma usuelu kogemusi!

Israeliitide vaimulik suurus seisnes eriti selles, et nad oskasid anda igale nähtusele vaimuliku tõlgenduse. Niisugust püha oskust peab uue seaduse ajal Issanda kogudus edasi kandma ja arenda-ma. Kogudus peab igas sündmuses nägema Jumala kätt. (Tärk 2014:107j)

 

Me olime vaarao orjad Egiptuses, aga Issand tõi meid vägeva käega Egiptusest välja. (5Ms 6:21) Mida me oleme kuulnud ja mida me teame ja mida meie vanemad on meile jutustanud. (Ps 78:3)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sinu Issand ei hülga sind. Mineviku imede meenutamine aitab sind kindlamini sammuda edasi. Eenok Haamer

 

Palvetagem: Püha Isa taevas, aita mul tulla koos ligimesega armu otsima, Sinu lapseks saa-ma, õnnistust kogema püha rahva osaduses. Osavald Reier

 

* * *

 

KAS MA OLEN KOHTUNUD ISSANDADA JEESUSEGA NII,

ET MINU ELU ON MUUTUNUD?

Laupäev – 22. veebruar

Igaüks vaadaku siis, kuidas ta ehitab! Jah, teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis on juba olemas – see on Jeesus Kristus. 1Kr 3:10,11

 

Paulus kinnitab, et ei ole teist kristlase elu alust kui Jeesus ise. Mingi teine alus ei pea vastu läbikatsumistel. Igaüks peab teadma, millisele alusele ta ehitab. Kas meie vundament on tegelikult Jeesus Kristus? Kas meil on suhe Jeesusega, kelle abil saame olla isiklikult osaduses temaga? On eriti tähtis asetada alus Jeesusele.

Selgitan hetkeks, kuidas asetada oma alust Jeesuse peale. Uuri oma vaimulikku olukorda ja vaimulikke kogemusi ning veendu, kas su elu on õigel alusel. Vaatame põhiõpetust Matteuse 16. peatükis. Salmist 13 edasi räägib Jeesus õpilastele: “Kui siis Jeesus tuli Filippuse Kaisarea aladele, küsis ta oma jüngritelt: “Kelle ütlevad inimesed Inimese Poja olevat?” Aga nemad kostsid: “Mõned ütlevad Ristija Johannese, teised aga Eelija, teised aga Jeremija või ühe prohveteist.” Siis ta küsib isiklikult. “Aga teie, kelle teie ütlete minu olevat?” Siimon Peetrus kostis: “Sina oled Messias, elava Jumala Poeg.” See oli otsustav hetk Peetruse elus ja kogu kristluse ajaloos. “Sina oled Messias, elava Jumala Poeg.” Jeesus vastas talle: “Sa oled õnnis, Siimon, Joona poeg, sest seda ei ole sulle ilmutanud liha ja veri, vaid minu Isa, kes on taevas. Ja mina ütlen sulle: Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma ehitan oma koguduse, ja põrgu väravad ei saa sellest võitu.”

 

Jeesus kasutab Peetruse vastust, et näidata meile, kuidas me võime rajada oma aluse Jeesuse Kristuse peale. Salmis 18 Jeesus ütleb: “Sina oled Peetrus”, kreeka keeles petros, “ja sellele kalju-le”, kreeka keeles petra, “ma ehitan oma koguduse”.

Sageli öeldakse, et Peetrus on koguduse alus. Kui see nii oleks, siis ehitus kõiguks, kuna Jee-sus hiljem noomib Peetrust öeldes: “Tagane, vastupanija!” Peetrus salgas Issanda kolm korda ning pärast ülestõusmist pidi Paulus noomima Peetrust tõe väänamise pärast, kuna Peetrus kartis juute. Olen tänulik selle eest, et kogudust ei ole rajatud Peetruse peale. Algne kreekakeelne testament sel-gitab seda nii: “Sina oled Peetrus (petros), ja sellele kaljule (petra) ma ehitan oma koguduse.” Pet-ros tähendab kivi või rahnu, tavaliselt kivi, mille võib võtta kätte kividega viskamise jaoks. Petra tähendab aluskaljust esile tulevat kaljut ja ka kaljujärsakut.

 

Mis on aluskalju? See on see, mida Peetrus koges, tunnistades Püha Vaimu mõjul, kes on Jee-sus. Keegi ei saa teada, kes on Jeesus, kui Isa ei ilmuta seda Püha Vaimu läbi. Petra on niisiis alus-kalju, millele ristiusk toetub. Me ei kohta Jeesust majaehitaja pojana ega ka ajaloolise isikuna, vaid igavese Jumala Pojana, keda ei ole loodud. Seda peame tunnistama, kui soovime ehitada sellele kal-jule. Meid tuleb samal viisil testida nagu Peetrust. Olen öelnud korduvalt, et sa võid olla koguduses, osaleda usulistel tseremooniatel ja palvetada, kuid mitte olla muutunud. Kui tegelikult kohtud Jee-susega, sa muutud. Igaüks, kes on Jeesusega kohtunud, ei ole enam endine. Igaüks peab küsima en-dalt: “Kas ma olen kohtunud Issanda Jeesusega nii, et minu elu on muutunud?” (Prince 2019:16jj)

 

Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Vaata, see olen mina, kes paneb Siionis aluskivi, valitud kivi, kalli nurgakivi, kindla aluse: kes usub, see ei tunne rahutust. (Js 28:16) Ja kelles teidki ühes-koos ehitatakse Jumala eluasemeks Vaimus. (Ef 2:22)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Loendamatud Jumala varaaidad on Kristuse kiriku kujul teie ees lahti. Jumal ei keela teile midagi, mis Kristuse nimel palves Temalt küsida võidaks, vaid jagab seda lausa külluslikult. Laine Villenthal

 

Palvetagem: Armas taevane Isa, anna, et Sinu sõna meie juures ning kogu maailmas selgelt ja puhtalt õpetatakse ja tee, et kõik, kes seda kuulevad, pühalt, kui Sinu lapsed, elaksid! Hoia meid, taevane Isa, nende eest, kes teisiti õpetavad ja elavad! Anna meile ja kogu Sinu kogudusele maa peal tõe Püha Vaimu, murra katki, keela ning saada eemale kõik kurjad kavatsused, nõnda et Sinu nime igal pool pühitsetakse ja Sinu riik meis täielikult võimuse saab! Kinnita ja hoia meid kindlalt oma sõnas ja usus kõigil meie elupäevadel! Sinu hea ning armulise tahtmise päralt on vägi ja au igavesti.

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

 

Koostas Indrek Lundava

Veebruar 2020

 

Palveleht 9. – 15. veebruar 2020

Nädala teema: Teenimatu arm

 

Kiitus ja ülistus – kiidame ja ülistame selles palveosas Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Kirjakohad Piiblist: Psalm 18:2-7

“Sind ma armastan südamest, Issand, mu vägi!
3
Issand on mu kalju, mu mäelinnus ja mu päästja; mu Jumal on mu kalju,

 kus ma pelgupaika otsin, mu kilp ja abisarv, mu kõrge varjupaik!
4
“Kiidetud olgu Issand!” nõnda ma hüüan, ja ma pääsen oma vaenlaste käest.
5Surma köidikud piirasid mind ja nurjatuse jõed tegid mulle hirmu.
6
Surmavalla köied ümbritsesid mind, surma võrgud sattusid mu ette.
7
Oma kitsikuses ma hüüdsin Issandat ja kisendasin oma Jumala poole.
Ta kuulis mu häält oma templist ja mu appihüüd jõudis ta palge ette, ta kõrvu.

  1. Moosese raamat 7:6-8

6 Sest sa oled Issandale, oma Jumalale, pühitsetud rahvas; Issand, su Jumal, on sind valinud olema temale omandrahvaks kõigist rahvaist, kes maa peal on.
7 Mitte, et te olete suurim kõigist rahvaist, ei ole Issand teid
eelistanud ja valinud, ei, te olete ju väikseim kõigist rahvaist,
8 vaid sellepärast et Issand teid armastas ja tahtis pidada vannet,

mille ta oli andnud teie vanemaile, tõi Issand teid vägeva käega välja

ja lunastas sind orjusekojast vaarao, Egiptuse kuninga käest.

 

Patutunnistus – vaikne palve.  /Järgneb sujuvalt ülistusosale./

Kirjakoht, millele võib vaikses patutunnistuse palves toetuda: Psalm 5:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,

kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

 

Pärast vaikset patutunnistuspalvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:7
7Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

 

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat palvevastuste eest /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Täname armu- ja rahuaja eest meie maal. Toome Jumalale tänu selle eest, et Eestimaal on võimalik tulla takistamatult kirikutesse ning osa saada Jumala Sõnast ja Sakramentidest. Täname meie koguduse jumalateenistuste ülekannete eest Pereraadios. Täname iga koguduse liikme, kaasöölise ja vaimuliku eest, kes palvetab ning oma nõu ja jõuga koguduses abiks on. Täname Katri Aaslav-Tepandi eest kes on võtnud vastu Jumalalt kutse ning ordinatsiooni diakoniametisse. Aitäh sõpruskoguduste eest ning kõigi eestpalvetajate ja toetajate eest.

 

Eestpalve aeg                                                                                                                 

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Taanieli raamat 9:18

me ei heida oma anumisi su palge ette mitte oma õiguse pärast,

vaid sinu suure halastuse pärast!
Palvetame iseenda, oma pereliikmete ning lähedaste eest.

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast filiplastele 3:7-14

7 Kuid mis mulle oli kasuks, seda ma olen arvanud kahjuks Kristuse pärast.
8 Jah, enamgi: ma pean kõike kahjuks Issanda Kristuse Jeesuse kõikeületava

tunnetuse kõrval. Tema pärast olen ma minetanud kõik selle

 

 

 

 

 

ja pean seda pühkmeiks, et saada kasuks Kristust
9 ja et mind leitaks tema seest ega oleks mul oma õigust, mis tuleb Seadusest, vaid see õigus, mis tuleb Kristusesse uskumisest, see, mille Jumal annab usu peale.
10 Ma püüan ära tunda teda ja tema ülestõusmise väge ja tema
kannatuste osadust, saades tema surma sarnaseks,
11 et ma kuidagi jõuaksin ülestõusmisele surnuist.
12 Mitte et ma selle oleksin saanud või oleksin juba täiuslik, aga ma püüan kätte saada seda, mille pärast Kristus Jeesus on minu kätte saanud.
13 Vennad, ma ei arva endast, et ma selle olen kätte saanud,
ühte aga ma ütlen: Ma unustan kõik, mis on taga, ja sirutun eesoleva poole,
14 ma püüdlen sihtmärgi poole, Jumala üleva kutsumise

võiduhinna poole Kristuses Jeesuses.
Palume Jumala hoidmist ja õnnistust igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Täname Jumala armu eest ning palume, et taipaksime üha selgemalt Jumala abi ja armu oma eludes. Palume Jumalalt halastust ja tuge. Hoidku Kristus ise meie silme ees igavene elu. Palume, et võiksime olla Issanda käteks ja jalgadeks siin maa peal, toetamaks kaasinimest ja kogudust. Palume Jumalalt tervist kõigile kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole väga lähedal kõigile, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere eest ning abiõpetaja Toivo Treibluti eest. Palvetame koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning aseesimehe Andra Indriksoni ning nende perede eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Marek Alveuse ja tema pere. Õnnistust palume diakoni ordinatsiooni vastu võtnud Katri Aaslav-Tepandile ja tema perele. Palume koguduse lapsed ja noored ning pered Jumala armu ja hoidmise alla. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis, Riias ning Ilumäel.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Matteuse evangeelium 19:27-30

27 Siis kostis Peetrus: „Vaata, meie oleme jätnud kõik
maha ja järgnenud sulle. Mis siis meile saab?”
28 Aga Jeesus ütles neile: „Tõesti, ma ütlen teile, kes olete mulle järgnenud, uuestisündimises, kui Inimese Poeg istub oma kirkuse troonile, istute ka teie kaheteistkümnele troonile Iisraeli kaheteistkümne suguharu üle kohut mõistma.
29 Ja igaüks, kes on jätnud maha majad või vennad või õed või isa või ema või lapsed või põllud minu nime pärast, saab nad tagasi sajakordselt ja pärib igavese elu.
30 Aga paljud esimesed jäävad viimasteks ja viimased saavad esimesteks.

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Kanname palvesse presidendi, valitsuse, riigikogu, Nõmme linnaosavanema ning kõik need, kes rahva teenistuses. Palvetame Kiriku peapiiskopi, piiskopid, kirikuvalitsuse, Tallinna praosti, kõigi koguduste vaimulike ning iga koguduse liikme eest. Palume Jumala armu ja abi neile, kes tunnevad end üksikute ja mahajäetutena. Olgu Issanda hea ja armuline Vaim neile eriliselt lähedal. Kingi armastust, jõudu ja elutahet ülalt. Kanname palvesse Usuteaduse Instituudi, koolid ja lasteaiad, kaplanaadid, Misjonikeskuse, Laste- ja Noorsootöö Ühenduse,  ajalehe Eesti Kirik, diakooniahaigla, Perekeskuse, Kristlike Raudteelaste Ühingu jt. meie kiriku organisatsioonid.

 

 

Palverühmade eest Eestimaal ning mujal maailmas

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 5:6

16Temal oli aga viisiks minna tühja paika ja seal palvetada.

Palume kõigile kes palvetavad Kristuse ligiolu ja Tema usaldamist. Olgu Jumalalt kingitud teenimatu arm, Jeesus Kristus, alati meiega.

Palveleht 2. – 8. veebruar 2020

Nädala teema: Kristus – Jumala kirkuse sära

 

Kiitus ja ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Kohad Piiblist, millele kiitus ja ülistusosas toetuda: Psalm 48:11-15

11 Nõnda nagu su nimi, Jumal, ulatub ka sinu ülistus ilmamaa äärteni;

su parem käsi on täis õiglust. 
12 Siioni mägi rõõmutseb, Juuda tütred ilutsevad su kohtuotsuste tõttu. 
13 Kõndige ümber Siioni ning tehke tiir ta ümber, lugege ära ta tornid! 
14 Pange hästi tähele ta kindlustust; kõndige läbi ta kuninglikud hooned,
et võiksite jutustada neist tulevasele põlvele! 
15 Sest see on Jumal, meie Jumal ikka ja igavesti, tema juhatab meid surmast üle. 

2Moosese raamat 33:18-23

18 Aga Mooses ütles: „Näita siis mulle oma auhiilgust!”
19 Ja tema vastas: „Ma lasen sinu eest mööduda kogu oma ilu ja kuulutan sinu ees Issanda nime. Ja ma olen armuline, kellele olen armuline, ja halastan, kelle peale halastan.”
20 Ja ta ütles veel: „Sa ei tohi näha mu palet, sest ükski inimene ei

või mind näha ja jääda elama!”
21 Siis ütles Issand: „Vaata, siin mu juures on üks paik; astu selle kalju peale!
22 Kui mu auhiilgus möödub, siis ma panen sind kaljulõhesse ja
katan sind oma käega, kuni ma olen möödunud.
23 Kui ma siis oma käe ära võtan, näed sa mind selja tagant, aga mu

palet ei tohi keegi näha!”

 

Patutunnistus – vaikne palve.  /Järgneb sujuvalt ülistusosale./

Kirjakoht, millele võib vaikses patutunnistuse palves toetuda: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

 

Pärast vaikset patutunnistuse palvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:7
7Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

 

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu armu- ja rahuaja eest meie maal. Täname Jumalat Tema poja Jeesus Kristuse eest, kes on Jumala kirkuse sära. Täname, et võime Kristuse valgust kogeda juba oma maises elus ning usaldada Teda päästja ja lunastajana. Täname Tartu rahulepingu 100-nda aastapäeva eest ja Nõmme Rahu koguduse nimepäeva eest. Täname palvetavate inimeste eest ning kõigi eest, kes koguduses abiks. Tänu kõikide inimeste eest meie sõpruskogudustes.

 

Eestpalve aeg                                                                                                                

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 1 Tm 6:13-16

 13 Ma käsin sind Jumala ees, kes teeb kõik elavaks, ja Kristuse
Jeesuse ees, kes Pontius Pilaatuse ees andis hea tunnistuse,
14 et sa käsku säilitaksid puhtalt ja laitmatult meie Issanda Jeesuse Kristuse ilmumiseni,
15 mille parajal ajal toob nähtavale õnnis ja ainus võimas valitseja, kuningate Kuningas
ja isandate Issand, 
16 kellel ainsana on surematus, kes elab ligipääsmatus valguses, keda ükski inimene pole näinud ega suudagi näha. Tema päralt olgu au ja igavene võimus! Aamen. 
Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

 

 

Eestpalve koguduse õpetaja, abiliste, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 2:22-33

22 Ja kui nende puhastuspäevad Moosese Seaduse järgi said täis,
viisid nad lapse üles Jeruusalemma, et teda seada Issanda ette,
23 nõnda nagu on kirjutatud Issanda Seaduses: „Iga poeglast, kes
on avanud lapsekoja, hüütagu Issandale pühaks”,
24 ja et tuua Issanda Seaduses öeldu järgi ohvriks „paar turteltuvi või kaks tuvipoega”.
25 Ja vaata, Jeruusalemmas oli mees, Siimeon nimi. See mees oli õiglane ja vaga ning ootas Iisraeli lohutust, ja Püha Vaim oli tema peal.
26 Püha Vaim oli talle ennustanud, et ta ei sure enne, kui ta on näinud Issanda Messiat.
27 Ta tuli Vaimu ajel pühakotta. Ja kui vanemad tõid sinna
lapse Jeesuse, et toimida temaga Seaduse sätte järgi,
28 siis ta võttis tema sülle, ülistas Jumalat ja ütles:
29 „Issand, nüüd sa lased oma sulasel lahkuda rahus oma ütlust mööda,
30 sest mu silmad on näinud sinu päästet,
31 mille sa oled valmistanud kõigi rahvaste silme ees:
32 valgust, mis on ilmutuseks paganaile, ja kirkust sinu rahvale Iisraelile.”
33 Jeesuse isa ja ema panid seda imeks, mida tema kohta räägiti.
Palume Jumala hoidmist ja õnnistust igale koguduse liikmele, töötegijale. Palume Jumalalt endilegi õiglase ja vaga Siimeoni vaimu, kes ootas Issanda lohutust, laskis ennast Jumala Vaimul juhatada, ülistas Issandat ning lahkus rahuga. Palume, et võiksime olla Issanda käteks ja jalgadeks siin maa peal, toetamaks kaasinimest ja kogudust. Palume Jumalalt tervist kõigile kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole väga lähedal kõigile, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Toivo Treibluti eest. Palvetame koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning kogu juhatuse ja nõukogu eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Marek Alveuse ja tema pere. Palume õnnistust praktikal olevale Katri Aaslav-Tepandile ja tema perele ning Katri diakoniordinatsioonile 9.02.2020. Palvetame sõpruskoguduste eest.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 66:5
5 Tulge ja vaadake Jumala tegusid, kes on kardetav oma tegemistes inimlaste juures.
Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume presidendile, valitsuse ja  riigikogu liikmetele ning kõigile eest, kes rahva teenistuses. Palvetame Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme Jumala armu ja hoolitsuse rüppe. Palume eriti nende koguduste eest, kus inimesi ja ressursse napib. Palume inimeste eest, kes tunnevad end üksikute ja kõrvaleheidetutena. Olgu Issanda hea ja armuline Vaim neile eriliselt lähedal, neid julgustamas, valgustamas ja juhtimas. Kingi jõudu, armastust ja elutahet ülalt. Õnnista palun, et oleks rohkem üksteisest hoolimist, armastust ja usku. Õnnistust palume kaplanaatidele, Misjonikeskusele, Laste- ja Noorsootöö Ühendusele, ajalehe Eesti Kirik kollektiivile ja lugejatele, Usuteaduse Instituudile, Perekeskusele jpt. Õnnistust palume arstidele, õdedele, sanitaridele, omastehooldajatele ning kõigile, kes heade inglitena on inimesi nende haigustes aitamas. Palume kogu loodu eest ning tarkust ja armastust loodu hoidmisel ja harimisel.

 

Palverühmade eest Eestimaal ning mujal maailmas

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Heebrea kiri 4:16

16Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime

ja armu abiks leiaksime parajal ajal!

Palume Jumalalt endile armastavat südant ning avatud silmi, et näha kaasinimese aga ka iseenda tõelisi vajadusi ning olla ustavateks palvetajateks.

 

PÄEVA SÕNUM nr. 176

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

TEENIMATU ARM

  1. pühapäev enne paastuaega
  2. nädal: 9. – 15. veebruar 2020

 

Mõtle, Issand, laste peale, kes tulevad keerulistest peredest.

 

Elus on palju asju, mida me pole ära teeninud, kuid mis on meie elu alustaladeks. Keegi ini-mestest ei saa valida perekonda, kuhu ta sünnib, ega vanemaid, kes teda kasvatavad. Me ei saa vali-da oma sünnimaad ega emakeelt, mida hakkame rääkima.

Need kõik elus olulised väärtused tulevad meile siia maailma kaasa ja me võime olla selle eest tänulikud, et meil on lähedased, kes on meid kasvatanud, ja kodumaa, kus elamine pole maailma mastaabis sugugi halb. Me ei ole seda head ja olulist millegagi ära teeninud ja ometi on meil elus nii palju toetavat ja turvatunnet loovat.

Samuti on lood usuga ja kõige sellega, mida Jumal meile kingib. Siingi võime olla oma taeva-se Isa ees vaid vastuvõtjad ja tänajad.

Läheneb paastuaeg, mil mõtleme Kristuse kannatamisele ja surmale. Ta läks meie eest ristile, suri meie pattude pärast. Nüüd võib iga usklik inimene tänu Jeesuse toodud ohvrile saada oma eksi-mused andeks ja elada uut elu. Kristus kannatas selleks, et meie võiksime olla vabad. See on Jumala suurim kingitus inimestele, kes pole seda usaldust õigustanud.

Sõna “arm” tähendabki Jumala suurt kingitust, mida me pole ära teeninud, kuid mille võime siiski vastu võtta, et sellele lootes elada ja kord pääseda igavesse ellu. (Soom 2011:8)

 

Me ei heida oma anumisi Su palge ette mitte oma õiguse pärast, vaid Sinu suure halastuse pärast! Tn 9:18 

 

Palve on põhiliselt see, et me palvetades anname Jumalale tagasi Tema enda sõnad. Me toome  nad Ta ette ja palume, et Ta toimiks oma tõotuste kohaselt. Ja kuna Jumal ei või ega oska valetada, siis võime me paluda täies usu kindluses, et Jumal teeb nagu Ta on tõotanud.

Nii teeb ka Taaniel. Ta on näinud, et Jeruusalemma oli tabanud kogu see õnnetus, mida proh-vetid olid ennustanud. See oli varemetes, aga sellele oli tõotatud ka uut algust. Eriti mõtleb Taaniel hävitatud templile. Selle uuesti ülesehitamine oli talle kõige südamelähedasem. Tempel oli Jumala tõotuste täitumiste nähtav sümbol. See oli koht, kust Jumal oli eriti tõotanud kuulda oma rahvast. Pealegi oli see ainus koht, kus iisraellased tohtisid Issandale ohverdada. Pole siis ime, et Taaniel pa-lub eriti seda, et Jumal laseks oma palet s.t. oma armu paista hävitatud templile. Selle uuesti üles-ehitamine oleks kõigile nähtav tunnistus karistusaja lõppemisest.

Kõik need uue aja palved toob Taaniel Issanda ette usaldades Tema armu ja mitte mingeid ini-meste omadusi. Lõppude lõpuks on linna uuesti ülesehitamine Jumala armutegu, mitte inimeste või-mekuste teene. Kui üldse keegi, siis Taaniel teadis seda. Ta oli näinud kuidas Jumal võib ühe hetke-ga tõugata maailma kõige võimsama riigipeamehe aastateks alla koos veistega rohtu sööma.

Nii tunnistab Taaniel lõpuks Jumalale, et tema ja ta rahvas on täiesti sõltuv sellest mida Jumal teeb. Tema hoiak on hoopis teistsugune, kui see mida võis näha Juuda elanike hulgas enne templi hävitamist. Siis oli rahvas kummalise kõigutamatu enesepettuse võimuses. Seda ei suutnud kõiguta-da isegi Jumala saadetud prohvetite manitsused. (PKK:Tn 9:7-20)

 

Ava, Issand, oma silmad ja vaata! Sest mitte surnud surmavallas, kellel hing on rinnast võe-tud, ei anna Issandale au ja tunnustust. (Brk 2:17)

 

Palvetagem: Armu ja halastuse jumal, Sina annad oma abi kõigile, kes Sind otsivad. Me tä-name Sinu headuse eest, mida me pole ära teeninud. Aita, et me ei hindaks oma jõudu üle, vaid loodaksime kõiges Sinu õiglusele ja ustavusele. Kuule meid Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Is-sanda läbi.

 

* * *

 

VÕIMALUS LOOBUDA JA LEIDA.

Pühapäev – 9. veebruar

Jeesus ütleb: “Igaüks, kes on jätnud maha majad või vennad või õed või isa või ema või lapsed või põllud minu nime pärast, saab nad tagasi sajakordselt ja pärib igavese elu.” Mt 19:29

 

Loobumist on alati peetud raskeks. Eriti raske on loobuda siis, kui ollakse selleks sunnitud. Mõni inimene peab tervise pärast loobuma toitudest, mis talle eriti maitsevad. Teisi sunnib rahapuu-dus loobuma ihaldatud reisidest või vajalikest esemeist. Loendamatu hulk on pidanud jätma oma kodu sõdade tõttu ja siirduma põgenikuna mujale. Vähe pole neid, kes kurdavad, kuidas nad teiste tõttu on pidanud loobuma karjäärist ning leppima mingi tagasihoidlikuma või vähem tulusa ame-tiga.

Kuid on ka neid, kes on paljustki loobunud vabatahtlikult. Nad on kiskunud ennast lahti oma perekonnast, loomata ka ise uut. Oma suguvõsast ja esivanematest nad vaevalt hoolivad. Neile pole tähtis oma kodumaa minevik ega õigupoolest ka tulevik, sest nad on loobunud mõtlemast vanamoe-liselt. Neid ei huvita, mis saab neist pärast surma – kas neid maetakse, põletatakse või loovutavad nad ise oma ihu teadlastele uurimiseks. Neid ei huvita viimaks ka elu, mille nimel nad nii paljust on loobunud. Kõrgem sissetulek pole toonud unistuste täitumist. Rohked reisid ei ole tekitanud tunnet, mis rahuldaks. Teadmised ja oskused, mis on omandatud, on pigemini suurendanud üksilduse tun-net, sest need on võimaldanud ka teada saada, millest sellegipoolest on ilma jäädud. Jah, ka vaba-tahtlikud loobumused võivad lõppeda valuliselt, kui loobutakse indiviidi vabaduse nimel elamisest endast.

 

Jeesus ütleb oma jüngritele selgelt, mida on vaja, et saada sajakordselt ning leida õnnelik ja igavene elu. Ainult siis, kui loobute “minu nime pärast”, ütleb Ta, leiate seda, mida vajate. See ei tähenda sugugi, et me peaksime loobuma maistest varadest ja omastestki, nagu võib paista Jeesuse sõnadest. Teadaolevalt olid jüngritel edaspidigi perekonnad ning Galilea järve ääres asuvas Peetruse majas käis kogudus koos. Meil tuleb loobuda takistustest, mis püüavad meid eemal hoida Jumala riigi teelt, kõigist segajatest sellel rajal, mille annab meile Jeesus. Meil tuleb loobuda oma “minast” – hoiakust, kus alati kõike “paremini teame” ning ennast teistest kõrgemale seame. Kui oleme sellel teerajal õigesti loobunud, võime meie saada igavese elu kohaleviijaks oma armsate juurde.

Meenub naine, kelle eelmisel aastal 97-aastaselt matsime. Ta oli pidanud paljust loobuma: karjäärist kunstnikuna, lastest, keda Jumal talle ei kinkinud. Ta elas aastakümneid üksi, ratastoolis, kuid ütles, et ta pole iial üksi. Ta ei kartnud olla üksi. Tal olid Jumal ja olid inimesed, kelle eest ta palvetas. Ta kuulas kristlikku raadiot, luges raamatuid. Teda külastasid sõbrad, kellele ta häid sõnu ütles või midagi kinkis. Ta pidi loobuma ja oli loobunud, kuid leidis selle, mida vajas kõige rohkem. Temale mõeldes tajun endiselt, kuidas igavese elu reaalsus ja lootus kanduvad nähtamatu väega kõi-gi loobujate poole.

Õnnistatud loobumist ja leidmist kõikidele! (Hiob 2017)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ristiinimene loobub nii vaimsest kui ainelisest rikkusest, kui mängus on õndsus. Järelikult ei ole taoline loobumine eesmärk iseenesest, vaid juhtnöör neile, kellel rikkus takistab osadust Jumalaga. Elmar Salumaa

 

Palvetagem: Issand! Sa vajab inimesi päästmise tööks. Kuid Sa peab meid enne selleks ette valmistama. Sa küsid meilt: “Oled sa valmis oma vana elu maha panema ja segasest usuelust loo-buma? Kui, jah! Siis ehib sind Minu Vaim”.

 

* * *

 

KUI KAUA VEEL?

Esmaspäev – 10. veebruar

Mina loodan Sinu helduse peale, mu süda ilutseb Sinu päästest. Ps 13:6

 

Laskem tõotusel elavaks jääda meie hinges, siis ärkavad meis ka paremad jõud ja jumalikud anded ning silm hakkab seletama tumedal taevataustal ka heledamaid kohti. Sa leiad jälle sideme elava Jumalaga ja koged, et su eluteekonna üle on kirjutatud Issanda sõnad: “Ma ei hülga sind ega jäta sind maha!” (Hb 13:5)

Võib-olla meil tuleb veel palju kannatada koduigatsuse all. Võib-olla lugematud ahastuspärlid veerevad me palgeil, kuid ühes peame kindlad ja julged olema: seesama Jumal, kes koormaid peale paneb, võtab need ka ära.

Juba tohime näha, et torm on vaibunud ja tuuled võtavad aegamööda teise pöörde. Juba on is-tutatud lootusetaimeke. Ta peab küll veel kasvama silmavees, kuid usupäike meie hinges paneb ta sirguma tugevaks taimeks.

Ja ta kasvab ning tema pikaldane, kuid siiski pidev kasv tõrjub eemale me hingest küsimuse: “Kui kaua veel …?”

Häda ja ahastava kaebe asemele asub meie hinge teine tundmine ja veendumine. Ning see veendumine, kasvades meie pühimatest tunnetest, tõstab meid kõrgemale südamemuredest ja ühen-dab meid meie usu ning lootuse allikaga.

Mitte murduda, vaid silmad tõsta üles Kuningate Kuninga poole ja tunnistada julgelt ning sii-ralt: “Kuid mina loodan sinu helduse peale, mu süda ilutseb sinu päästest. Ma tahan laulda Issan-dale, et ta mulle on head teinud.” (Plank 1960:117)

 

Teie näete seda ja teie süda rõõmustab, teie luud-liikmed kasvavad nagu värske rohi. On tun-tav, et Issanda käsi on tema sulastega, aga ta needus tema vaenlastega. (Js 66:14) Ma mõtlen käia laitmatut teed. Millal sina tuled mu juurde? Ma tahan vaga südamega käia oma kojas. (Ps 101:2)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Peale tänu on sul väga raske tuua Jumalale midagi, mis tegelikult oleks sinu oma. Kui iisraeli mees tõi ohvriks talle, siis oli see Jumala oma, kui ta andis leiba vaesele, siis oli see Jumalalt talle antud, kui ta ulatas külma vee karika, pidi ta selle kusagilt võtma. Osvald Tärk

 

Palvetagem: Patuöisest hämarusest usk viib vastu koidule. Valgus paistab pimedusest, Jeesus juhib võidule. Isale nüüd tänu, austus, selle suure armu eest! Jeesuses on meie lootus, sest Ta elab igavesti! Veera Õunapuu

 

* * *

 

MEIE HUULTEVILI KUJUNDAB MEIE TULEVIKKU.

Teisipäev – 11. veebruar

“Kiidetud olgu Issand!” nõnda ma hüüan, ja ma pääsen oma vaenlaste käest. Ps 18:4

 

Olles vaenlase rünnaku all, on meile sageli loomuomane kirjeldada hirmsat olukorda ning otsida süüdlasi. Psalmist kiidab Jumalat. Temas oli piisavalt Jumala tundmist, mõistmaks, et Jumal väärib austust nii orus kui mäel. Kui me kiidame Jumalat ka katsumustes, anname me sellega sõnu-mi nii iseendale, vaenlasele kui ka Jumalale. Kui naabripoisid tulevad väikest poissi kiusama, siis on küllaltki mõjus, kui väike poiss teeb juttu suurest vennast või isast, kes on lähedal. Veidi sarnane paralleel on ka siin.

Psalmist teab, et Tema juures on Jumal, kes on suurem kui ründajad, suurem kui olukorrad, suurem kui hirm ning ühel või teisel moel on katsumustes olija päeva lõpuks võitja. Ära kunagi unusta, et see, kes on sinu sees, on suurem kui see, kes on maailmas. Kiitus ja ülistus rajab teed Ju-mala suurusele. Öeldakse ju, et kiitus ja ülistus lähevad üles ning õnnistused tulevad alla. “Igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse” (Rm 10:13). Jumal on tõotanud meid päästa, kui me Teda kiidame ja Tema nime appi hüüame. (Hiiumaa Kristlik Misjonikogudus. Tõotus 223)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Seal, kus Jumal tundub olevat kõige kaugemal, seal on Ta kõige lähemal. Martin Luther

 

Palvetagem: Kartlike ja rahutute lootus, Jeesus Kristus! Ma hüüan Sind ja hoian kõvasti Si-nust kinni, Sina vaevatute ja koormatute Päästja. Aita mind, päästa mind ja võta mind oma kirku-sesse. Augustinus

 

* * *

 

JUMAL TAHAB, ET ME KRISTUSE ÄRA TUNNEME JA ÕNDSAKS SAAKS.

Kolmapäev – 12. veebruar

Mis mulle oli kasuks, seda ma olen arvanud kahjuks Kristuse pärast. Fl 3:7

 

Täna tahame ütelda Pauluse kombel, et kõik, mis oli meile kasuks, oleme arvanud kahjuks Kristuse pärast. Paulusel oli palju, millele loota: haridus, seisus, kodakondsus, Aabrahami päritolu. Aga ta ütles, et Kristuse tundmise kõrval on see kõik tühine. Kunagi oli Paulus olnud väga uhke sel-le üle, et ta oli variser, kuid sellesama variseriks olemise tõttu sai temast Kristuse vaenlane. Nüüd on olukord muutunud ja see, mis enne oli Pauluse meelest kasu, selle arvas ta nüüd kahjuks, sest Kris-tuse tundmise kõrval on kõik muud asjad ebaolulised, ka head asjad. Meil võib olla olemas kõik va-jalik, aga Kristust tundmata pole sellest kasu. Niisiis on õigupoolest vaja vaid üht – on tarvis tunda Kristust. Kui seda ei ole, on kõik muu tühine, ebaoluline või lausa kahjulik.

 

Üks vana lugu jutustab noormehest, kes kirjeldas professorile oma pruuti. Noormees ütles, et tütarlaps on väga ilus. Professor võttis kriidi ja kirjutas tahvlile nulli. Aga ta on ka tark! lisas noor-mees. Professor kirjutas eelmise kõrvale ka teise nulli. Siis ütles noormees, et tütarlaps on rikkast perekonnast. Tahvlile tekkis veel üks null. Selline hinnang kurvastas noormeest kuni ta lisas, et tü-tarlaps on ka usklik. “Oleks sa seda kohe ütelnud!” ütles seepeale professor ja lisas nullide rea ette number ühe.

Ilus välimus ja hea perekond on ju siiski head asjad, ka Paulus ei nimeta sugugi halbu asju, vaid tal oli tõepoolest väga hea haridus ja mitmed muud head eeldused. Ometi on need kõik eba-olulised seni, kuni puudub kõige tähtsam – kuni puudub Kristuse tundmine.

 

Aga Jumal tahab, et me Kristuse ära tunneks ja õndsaks saaks. Piiblis on vähe otse öeldud, mida Jumal tahab. Üks asi, mida siiski selgelt öeldakse, on see, et Jumal tahab, et kõik inimesed pääseksid ja tuleksid tõe tundmisele (1Tm 2:3,4), et me teeksime kõik rahvad Jeesuse jüngriteks. Juba inimest luues oli Jumalal inimese jaoks olemas mingi nägemus ja plaan. Ta ei loonud inimest igaks juhuks, et vaatame, mis saab, vaid tal oli kindel mõte.

Täna küsime: kas see mõte ka teostub? Milline on minu osa selles plaanis? (Luhamets 2014)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Juudid koos suurema osa maailma usklikega usuvad, et ini-mene võib õndsuse oma tegudega välja teenida. Et kui oled tubli usklik, siis on sul justkui õigus nõuda igavest õndsust. Vaid kristlased on taibanud sellise nõude jaburust, jätnud enese õigustamise püüde ning pühendanud oma elu täiesti Jumalale. Jaan Nuga

 

Palvetagem: Sind, Jumal, tahan igatseda, Sind tahan nõuda, minu kroon, ja lõpmata Sind armastada, ka siis, kui raske vaev mul on. Kuni ma elu lõpetan, Sind, Jeesus, armastan. Johann Scheffler

 

* * *

 

USALDAJA UUS TASE

Neljapäev – 13. veebruar

Kui suur on Sinu headus, mille Sa oled tallele pannud neile, kes Sind kardavad, ja oled osu-tanud neile, kes Sinu juures pelgupaika otsivad inimlaste nähes. Ps 31:20

 

Sellest kirjakohast algab usaldaja uus tase, sest jälle paistab selge taevas. Ta kinnitab nüüd oma ustavust Jumala vastu. Kui ta enne oli näinud ainult oma viletsust ja kannatust, siis palve ja Jumala usaldamine oli pannud teda nägema ka Jumala headuse küllust.

See on nagu suur varaait, millest võime võtta ja millest ikka üle jääb. Jumalal on rohkem anda, kui meie suudame kasutada. Jumal on varjupaik.

Sa varjad neid oma palge varju all meeste õeluse eest; sa peidad nad ulualla tigedate keelte riiu eest. Tänu olgu Issandale, et ta kitsikuses on minule imeliselt osutanud oma heldust! (Ps 31:21, 22) Tänu põhjendab kogetud abil ja kujuneb ka üleskutseks teistele: Armastage Issandat. Olge kind-lad. (Tärk 2014:59)

 

Oh, et sa tuleksid vastu sellele, kes rõõmsasti teeb õigust, neile, kes mõtlevad sinu teedele!
Vaata, sina vihastasid, et me tegime patutegusid; neis me oleme olnud kaua ja kas me pääseme?
(Js 64:4)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õnn sellele, kes tröösti ja abi vaestele jagab. Kes viletsaid armastab, neile saab osaks kurbuses ja hädas seesama hoolitsus Jumalalt. Tema tahab olla kõigile arst ja aitaja, tervendada ja rõõmustada. Matthias Jorisseni järgi

 

Palvetagem: Jeesus, kui suur on Su kannatlikkus, millega Sa omasid juhatad ja kannad. Kui suur on Su tarkus, millega Sa õigust mõistad. Õpeta mind olema valmis Sind teenima. Muu jätan Sinu hooleks. Johann Bengel

 

* * *

 

LÄHTUME ALATI ARMASTUSEST

Reede – 14. veebruar

Sind ma armastan südamest, Issand, mu vägi! Ps 18:2

 

Selles psalmireas on kirjas jäägitu pühendumine. Jumala suurim käsk oma rahvale on viiendas Moosese raamatus: “Kuule, Iisrael! Issand, meie Jumal Issand on ainus. Armasta Issandat, oma Ju-malat, kõigest oma hingest, kõigest oma südamest ja kõigest oma väest,” ja lisas: “Ja need sõnad, mis ma täna sulle annan, jäägu su südamesse!” (5Ms 6:4-6)

Kuidas täitis inimene seda käsku Vana Testamendi ajal? Tolle aja inimene teadis, et Jumal ei lepi mingi väikese osaga inimesest. Teadis, et Jumalal on täiuslikum plaan. Miks muidu tõi Ta Iis-raeli välja Egiptuse orjusest ja andis talle Kaananimaa? Miks muidu juhtis Ta seda rahvast, päästis mitmel korral hädast ja näljast ning võttis endale lepingulise kohustuse? Rahva lepingupooleks jäi Jumala austus. Aga iisraellane teadis ka, et Jumal on kiivas: Ta on oma südame avanud Iisraelile ja tahab, et Iisrael samuti avaneks ja mitte kellelegi ega millelegi muule. Totaalne truudus ühele ainsa-le, see on Jumala käsk. Jumal on ainus, Teda tuleb armastada kõigest südamest, hingest ja väest. Ju-mala jagamatus tingib südame jagamatuse: üheleainsale peab kuuluma kõik. Seda ei tohi mõista nii, nagu nõuaks Jumal midagi võimatut. Jumal ei nõudnud askeetlust, ometi pidi inimese kogu süda kuuluma Jumalale.

 

Nagu evangelist Markus õpetab: väljastpoolt küürimisest pole kasu, mis inimest rüvetab, see tõuseb seestpoolt, südamest. Ja Jeesuse sõnul: “Kui hästi on teist, silmakirjatsejatest, ennustanud Jesaja, nõnda nagu on kirjutatud: “See rahvas austab mind huultega, nende süda on aga minust kaugel”.”

Jumalat huvitab ainult, milline on kellegi süda, kõik muu on kõrvaline. Välise rõhutamine viib käsuvagadusse, sisemine on midagi muud. Esimestes Moosese raamatutes räägitakse jumalakartu-sest ning lepinguliste kohustuste täitmistest, truudusest ja kuulekusest. Viiendas Moosese raamatus selgub midagi uut: Jumal nõuab kogu südant – jagamatult.

 

Heebrealane mõtles südamega, oskas südamega suhelda, oskas pühenduda täielikult. Need oskused on tänapäeva inimesel kitsa südame tõttu justkui välja arenemata. Paulus juudina tundis Toorat hästi ja tundis ka südant, kui ta rääkis oma kirjas korintlastele: “Meie suu on teile avatud, korintlased, meie süda on avardunud. Teil ei ole meie sees kitsas, vaid teil on kitsas teie oma sü-dames. Ma ütlen teile kui lastele: vastutasuks avarduge teiegi!” (Piir 2017)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal on andnud meile selle maailma ja elu, on andnud mõistuse ja südametunnistuse, et seaksime oma kodu, oma rahva ja riigi asjad paremasse korda. Aga me suudame seda ainult siis, kui saame ise korda. Jaan Kiivit jun

 

Palvetagem: Armas Isa, varja oma kirikut kutsumatute, uskmatute ja sobimatute karjaste eest. Anna oma ristikogudusele selle asemel õiglased õpetajad ja hingekarjased. Anna neile Püha Vaimu ja täida neid arusaamisega Sinu Sõnast, nii et nad näitaksid meile õiget teed. Pane pöördumise sõna nende keelele, nii et magajad ärkavad. Johann Haberman

 

* * *

 

MEIE ELU PEAB OLEMA KRISTUSES.

Laupäev – 15. veebruar

Et mul ei oleks oma õigust, mis tuleb Seadusest, vaid see õigus, mis tuleb Kristusesse usku-misest, see, mille Jumal annab usu peale. Fl 3:9

 

Jumal on andnud oma seadused täitmiseks, et inimene võiks õnnelik olla oma lähedasi, oma rahvast ja oma isamaad teenides. Rahva tugevus seisneb selles, kuivõrd terve ta vaimselt on. Igal inimesel on maailmas täita oma ülesanne. Seda saame edukalt teha siis, kui käime koos Jumalaga. Meie, ristirahva, ülesanne on väsimatult palvetada oma rahva pöördumise pärast, et tekiks igatsus tunnetada kõikeületavat Jeesust Kristust.

Usk Jeesusesse ei ole ju ainult pimesi usk mingisse üleloomulikku, mille nimel me eluväärtu-sed ära anname. Usklik inimene tunnetab Jeesuse kandvat jõudu oma elus. Ta tunnetab seda, mis maailmale on alati võõraks jäänud. Kristuses saadakse eluväärtusi juurde. Apostel Paulus rõhutab seda, et Kristus oleks esimene meie eluväärtuste ahelas.

 

Elada Kristusele tähendab olla Temaga üks, saada osa Tema ülestõusmise väest. Ristiinimesel võib ka kartust ette tulla. Kas on ikka tõsi see sõna, mida oleme kuulnud igavesest elust? Äkki ikka ei ole nii? Olen teinekord niisuguseid kõhklusi kuulnud. Kes nii mõtisklevad, ei ole veel Kristuse vaimu tõeliselt tundnud. Kui Kristus end tõeliselt inimesele ilmutab, siis kaovad kõik kahtlused, siis kaob hirm tuleviku ja surma pärast. Usk võib väsida, kui selles ei ole Kristuse kandvat väge. Või-dakse küll uskuda Jumala Sõna, uskuda tulevase maailma elu, aga samas ollakse jõuetud tabama Jeesuse tahet.

Võime palju asju uskuda või arvata. Meil võivad olla omad arusaamad Jumalast, kuid see ei tee meid veel elavaks. Meie elu peab olema Kristuses. Jeesus ütleb: “Ilma minuta ei või te midagi teha.” Ta tuleb meie nõtrusele appi, kui me vajame. Kuhu meie käed ja mõte ei ulatu, sinna ulatub Kristus. (Jaani 2004:4)

 

Jumala õigus, mis tuleb Jeesusesse Kristusesse uskumise kaudu kõigile, kes usuvad. Siin ei ole erinevust. (Rm 3:22) Meie aga, kes oleme uskunud, saame hingamisse, millest ta on öelnud: “Nii ma vandusin oma vihas: Nad ei saa minu hingamisse!” Kuigi Jumala teod on olnud valmis juba maailma rajamisest peale. (Hb 4:3)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõnedki on püüdnud vaielda ja toonud välja niiöelda “oda-va armu teooria”, et kui inimene niisama, armust õndsaks saab, kesse siis enam viitsiks viisakas ol-la. Tegelikult on aga nii, et Jumala arm saab osaks vaid neile, kes seda tõesti otsivad. Kes on püüd-nud seaduse järgi elamisega rahu leida, kuid kellele pole sellest piisanud. Jumala arm ootab meid seaduse taga. Jaan Nuga

 

Palvetagem: Kui hea on uskuda ja elada Sinuga, Issand! Kui ma kahtlen ja mu mõistus tõr-gub, kui targad teavad teed vaid tänase õhtuni ega aima homset, siis saadad Sina kõigutamatu kind-luse, et oled seal ja avad mulle parima tee. Aleksandr Solzenitsõn

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

 

Koostas Indrek Lundava.

Veebruar 2020

PÄEVA SÕNUM nr. 175

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

LOODUSJÕUDUDE ISSAND

  1. pühapäev pärast ilmumispüha
  2. nädal: 2. – 8. veebruar 2020

 

Mõtle, Issand, meie ülemate peale ja aita neil juhtida inimesi kristlikus vaimus.

 

Oleme harjunud, et inimene võib oma hingehädas pöörduda Jumala poole ja saada Temalt abi. Tänane pühapäev kõneleb aga sellest, et loodusjõudki alluvad Jeesusele. Kuigi oleme kuulnud, et inimene on looduse kroon, peame siiski sageli kogema oma jõuetust looduse ees.

Inimene võib palju siin maailmas saavutada, kuid sageli on küsimus selles, millise hinnaga me sihile jõuame. Looduse arvel rikastudes on nii mõneski kohas elukeskkond muudetud halvemaks ja kliima soojenemine annab meilgi end tunda.

Kui mõned kümned aastad tagasi olid suved soojad ja talved külmad, siis nüüd võime näha, kuidas kõik on muutunud. Ning kuigi meie laiuskraadidel on loodusõnnetuste tõenäosus väike, kas-vab see kliima soojenedes üha. Inimene peab mõistma oma vastutust looduse ees ja kiriku üks üles-anne on ka keskkonnaprobleemidele tähelepanu juhtimine. Hetkes elamine toob kaasa negatiivseid tagajärgi tulevikus.

Jumal on halastaja ja kui kogeme oma tegude tagajärgi elus, võime pöörduda Jeesuse poole ning paluda abi. Pühakiri näitab, kuidas Jeesus aitas inimesi, kui nad olid hädas loodusjõududega. Võime palvetada, kui seisame vastamisi loodusjõududega ja tunneme, et jääme neile alla. Vanadele kirikutele tänutäheks annetatud esemed näitavad, et Jumal kuuleb palveid. Nii võime meiegi Teda kõiges usaldada ja see kannab ning päästab. (Soom 2017:8)

 

Tulge ja vaadake Jumala tegusid, kes on kardetav oma tegemistes inimlaste juures. Ps 66:5

 

Kui Jeesus vaigistas Galilea järvel tuule ja veemöllu, lõid jüngrid kartma. Enne seda kartsid nad laineid, mis ähvardasid paadi uputada, kuid veel enam vapustas neid Jeesuse sõnast lähtuv mee-levald. Nad küsisid isekeskis: “Kes küll tema on, et ta käsutab ka tuuli ja vett ning need kuulavad tema sõna?” (Lk 8:25)

Vanas Testamendis öeldakse sageli, et Jumal on kardetav. “Tulge ja vaadake Jumala tegusid, kes on kardetav oma tegemistes inimlaste juures.” Ja jätkab: “Tema muudab mere kuivaks maaks; jalgsi minnakse läbi jõe; rõõmutsegem siis temast!” (Ps 66:5,6)

Jumala kardetavus ei tähenda, et ta püüab oma loodud maailma hirmutada – nii nagu inimesed sageli külvavad kurja tehes hirmu. Tõeline jumalakartus tõuseb seal, kus tema sirutab välja oma päästva käe ja lahendab meie jaoks väljapääsmatuna tunduvad olukorrad. Paljud jumalalapsed on lä-bi aegade kogenud, kuidas meri muutub kuivaks maaks, märatsev tuul vaibub ja lainete mäss rau-geb, kui Issandat appi hüüame. Jumalakartuse vili on rõõm ja tänulikkus.

Martin Luther, seletades kümmet käsku, alustab sõnadega: “Me peame Jumalat kartma ja ar-mastama …” Elavas osaduses Jumalaga käivad need kaks alati käsikäes. (Roots 2019:12)

 

Tulge ja vaadake Issanda tegusid, kes saadab jubedused maa peale. (Ps 46:9)

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, meie Looja ja Lunastaja, Sa oled teinud meist evangeeliu-mi tunnistajad. Lase meil Sinu kutsele ustavaks jääda ja kuulutada Sinu tõotusi kogu maailmale. Si-nu Poja, Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

KRISTUS – JUMALA KIRKUSE SÄRA

Pühapäev – 2. veebruar

Issanda templissetoomise püha ehk küünlapäev

Tartu rahulepingu aastapäev

Mu silmad on näinud Sinu päästet, mille Sa oled valmistanud kõigi rahvaste silme ees: val-gust, mis on ilmutuseks paganaile, ja kirkust Sinu rahvale Iisraelile. Lk 2:30-32

 

  1. veebruaril tähistame Issanda templissetoomise püha ehk küünlapäeva. See on päev, mil täi-tub 40 päeva Jeesuse sünnist. Sel päeval viisid Jeesuse vanemad Moosese seaduse kohaselt lapse Jeruusalemma templisse ning tõid korrakohase ohvri. Templisse sisenedes süttisid legendi järgi ise-enesest tempi küünlad – sellest ka päeva nimetus.

Samal ajal tuli Vaimu juhtimisel templisse mees nimega Siimeon. Heebrea keeles on igal ni-mel tähendus ning Siimeoni tähendab “kuulja”. Niisiis oli Siimeon mees, kes kuulis Jumala Vaimu ning lubas Vaimul end templisse juhtida. Meile öeldakse, et Siimeon oli õiglane ja vaga ning ootas lohutust. Heebrea keel võimaldab näha minevikku, olevikku ja tulevikku ühes hetkes. Seega võib Siimeonile osaks saanud lohutus ja rahu saada osaks ka meile siin ja praegu. Siimeon lausus: “Is-sand, nüüd sa lased oma sulasel lahkuda rahus oma ütlust mööda, sest mu silmad on näinud sinu päästet, mille sa oled valmistanud kõigi rahvaste silme ees: valgust, mis on ilmutuseks paganaile, ja kirkust sinu rahvale Iisraelile” (Lk 2:29-32).

Me ei tea, kui vana oli Siimeon, kui ta tuli Vaimu ajel pühakotta. Meile meeldib ehk mõelda, et ta oli üpris väga elatanud, elust väsinud ning ihkas surma. Ta võis olla aastatelt eakas, aga võib-olla ka mitte. Paljude inimestega kokku puutudes, nende lugusid kuulates on minus kinnistumas tõdemus, et inimesel pole vanust. Jah, meie keha vananeb, seda küll. See võib olla vahel väga väsi-nud või haigustest räsitud, aga meie hingel pole vanust. See, kas raske haiguse diagnoosi saab noor, keskealine või vana, vahet pole. Lohutust, rahu ning lootust vajame kõik. Siimeon koges Jeesusega kohtudes rahu. Tema osaks sai see Jumala Pojaga kohtumisel, kui ta tõstis kätele väikese Jeesuslap-se. Kui meie endi jõud on otsakorral või koguni lõppemas, kannab seesama Jeesuslaps meid, kui me vaid julgeme ennast Tema kätte usaldada.

Siimeon koges Jeesuses valgust, mis on ilmutuseks paganaile ja kirkuseks Iisraelile. Sellega jättis Siimeon meile eeskuju tunda Jeesust. Hea kui juba neil aegadel, kui meel on veel tüüne. Leida aega Tema sõna ja sakramendi ning palve jaoks. Lasta Temal ennast otsekui ette valmistada nendeks aegadeks, mille kohta tark Koguja lausub: “Mõtle oma Loojale oma nooruspäevil, enne kui tulevad kurjad päevad ja jõuavad kätte need aastad, mille kohta sa ütled: Need ei meeldi mulle!” (Kg 12:1)

Me ei tea, kas Siimeon suri vahetult pärast kohtumist Jeesusega. See polegi oluline. Oluline on, et Jeesusega kohtumine toimus. See andis uue alguse. Tõi rahu. See on peamine. Seejärel Siime-on õnnistas (Lk 2:34). Meiegi saame Siimeoni kombel õnnistada neid, kellega Püha Vaim meid elus kokku juhatab. Saame edasi anda Kristuse rahu, mis tuleb meie ellu viimselt vaid Jumalalt.

Soovin küünlakuusse, kui jõulutuled on selleks aastaks kustunud ning kevadine päike käib veel madalalt, Kristust – Jumala kirkuse sära. (Sander 2017)

 

Ma ootan päästet sinult, Issand! (1Ms 49:18) Hanna palvetas ning ütles: Mu süda rõõmutseb Issandas, Issandas üleneb mu sarv kõrgele. Mu suu on laialt lahti mu vaenlaste vastu, sest ma olen rõõmus sinu abi pärast. (1Sm 2:1) Ta on tuletanud meelde oma heldust ja oma ustavust Iisraeli soo vastu; kõik ilmamaa otsad on näinud meie Jumala päästet. (Ps 98:3) Issand paljastab oma püha käsivarre kõigi rahvaste nähes, ja kõik maailma ääred saavad näha meie Jumala päästet. (Js 52:10)

Sina teed rohkeks rahva, ja valmistad talle suure rõõmu: nad rõõmustavad sinu ees otsekui lõikusajal ollakse rõõmsad, otsekui saaki jagades hõisatakse. (Js 9:2) Mina, Issand, olen õigusega sind kutsunud ja kinnitan su kätt; ma kaitsen sind ja panen sinu rahvale lepinguks, paganaile valgu-seks. (Js 42:6) Ja rahvad tulevad su valguse juurde ning kuningad paistuse juurde, mis sinust ku-mab. (Js 60:3) Sest nõnda on meid Issand käskinud: Ma olen su pannud paganate valguseks, et sa oleksid päästeks ilmamaa otsani. (Ap 13:47)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kogudus, sind ei ole saadetud maailma tühja juttu rääkima! Mõtle sellele, et sa tunned Jeesust, keda maailm vajab, ja Temast pead sa tunnistama. Osvald Tärk

 

Palvetagem: Jumal, kõige valguse allikas, Siimeon ja Hanna said templis näha Sinu Poega ja ülistada Sind maailma Päästja eest. Juhi oma Vaimuga ka meid, nii et me ära tunneme oma pääste, mille Sa oled valmistanud Iisraelile ja kõigile rahvaile Jeesuses Kristuses, meie Issandas, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

 

* * *

 

INIMSÜDA ON ENAM KUI ORGAN.

Esmaspäev – 3. veebruar

Tulge ja vaadake Jumala tegusid, kes on kardetav oma tegemistes inimlaste juures. Ps 66:5

 

Mõnikord ütlevad inimesed, et Jumal on halb ja kuri, laseb Ta ju nii paljudel halbadel asjadel sündida. Ma kardan sellist Jumalat, ütlevad nad, kuidas ma saan Teda armastada. Martin Luther aga seob Väikeses Katekismuses need sõnad kokku, öeldes: “Me peame Jumalat kartma ja armastama …” Jumala vägi on suur, nii suur, et võib vankuma panna ilmamaa alustalad, saati siis inimsüda-med. Ja ometigi on kardetavam ja samas imelisem just see, mida Jumal korda saadab südametes.

Muidugi võib tänapäeva materialismist läbiimbunud inimene mõelda sarnaselt ühele andekale õpilasele, kes kaastundlikult mulle otsa vaadates ütles: “Õpetaja, kas teie ei tea, et süda ei tea ega tunne midagi, ta ei räägi, ta on lihtsalt üks elund, lihtsalt süda. Muud ei midagi.”

“Jumal on kardetav oma tegemistes inimlaste juures,” hüüab laulik. See, kelle Jumal läbi kat-sub, keda Ta viib läbi tulest ja veest, keda sulatatakse otsekui hõbedat, see ei saa enam öelda, et sü-da on lihtsalt üks elund. Sest temal on kogemus ja teadmine ja osasaamine imest. Loodu pürib oma Looja poole. Küll sellele vastu võideldes, trotsides, iseenda õigust otsides, siiski lõpuks Jumala väe-le alistudes. Nii suur on Jumala vägi, et isegi teadmata palju, oskamata oma tundeid ühel hetkel enam kuidagi hinnata või seletada, tõuseb inimese süda vastu Jumalale.

“Eks mu sõna ole nagu tuli,” ütleb Issand prohvet Jeremija suu läbi, “või nagu vasar, mis pu-rustab kalju” (Jr 23:29). See, et Jumal mitte ainult minevikus, hallidel aegadel, vaid ka täna inimsü-dameid muuta suudab, teeb Ta tõepoolest kardetavaks paljude jaoks.

Aga nii nagu hommik saabus täna, saabub ta ka homme ja ülehomme, kooskõlas Jumala sea-dustega, küsimata midagi sellest, mis inimesed selle kohta arvavad, nii ka Jumal, kes elab ja tegut-seb kõikjal, õpetab meid tegelikult sama vääramatu järjekindluse ja kannatlikkusega.

Ehk küll meie silmad ei suuda alati näha Tema tegutsemise jälgi, ei ole meil vähimatki põhjust kahelda, et Ta eesmärgile jõuab – muudab inimsüdameid ja selle kaudu maailma. Ja tulemus võib meie silme ette kerkida ehmatava imena, just siis kui seda kõige vähem oodata oskame.  (Keso-Va-res 2003)

 

Tulge ja vaadake Issanda tegusid, kes saadab jubedused maa peale. (Ps 46:9)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala antud lahendused on imelised. Algul ei saa aru, aga pärast taipad, kuidas Tema on kõik korraldanud. Ta on kõik teinud hästi. Jumal ei tee vigu. Eenok Haamer

 

Palvetagem: Su teed on imelised Kõrge Isa, seepärast meie neid ei mõistagi… Sa läbi pisa-rate, mure, vaeva meid tihti juhid õige rõõmule: Vaid usaldust, end Sinu kätte andmist, Sa ootad meilt Su isahelduses, vaid armastust ja Sinu peale lootmist – muu seisab kõik Su imevõimsas käes. Aliide Vaiksaar (Kogust: Taevalind laulis)

 

* * *

 

TÄNAGU TEDA VANGIMAALT PÄÄSENUD.

Teisipäev – 4. veebruar

Tänage Issandat, sest Tema on hea, sest Tema heldus kestab igavesti! Nõnda öelgu Issanda lunastatud, keda Tema on lunastanud kitsikusest. Ps 107:1,2

 

Igal inimesele meenutatakse, et tal on põhjus tänamiseks. Ja peale tänu võib inimene vaevalt midagi Jumalale anda. And, mida altarile tuuakse, on Jumalalt saadud, leib, mida vaestele antakse, on ka Jumala and, karikatäis külma vettki on võetud loodusest, aga tänu tõuseb sinu oma südamest. Toogem siis Jumalale ülistusande! (Hb 13:15)

Nii nagu üleskutse on üldine, nii on ka esialgu tänu ja selle põhjus üldine. Meid kutsutakse Ju-malat tänama sest Tema on hea. Elame universumis, mida juhib hea Jumal. Vastasel korral oleksi-me põrgus. Peaksime Jumalale tänulikud olema ka tema helduse eest. Tema heldus kestab igavesti. Sellel ei ole algust ega lõppu. Jumal on armastus ja armastusele on omane, et ta tahab midagi anda.

Kellele maksis Jumal lunastushinna? Võimalik, et siin mõeldakse Babüloonia vangist tulnuile. Peaaegu sama mõte esineb ka Jesaja 49:12 ja 62:12. Vangimaalt tagasipöördunutel oli eriline põhjus Jumala tänamiseks. Jumal oli neid lunastanud. See on sümbol suurest kogunemisest Jumala riiki (Mt 8:11).

Jumal ainult ei lunasta meid, vaid ka kogub kokku. Ja ta teeb seda Jeesuse Kristuse kaudu. Tä-nage teda selle eest! (Tärk 2014:490j)

 

Juudit ütles: Hakake mängima minu Jumalale trummidega,laulge Issandale simblitega! Lisa-ge kiituslaul temale,ülistage ja hüüdke appi tema nime! (Ju 16:2) Nõnda ta päästis nad vihamehe käest ja lunastas nad vaenlaste käest. (Ps 106:10)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Inimene ei mõista Jumala saladusi, vaid austab neid. Wil-helm von Humboldt

 

Palvetagem:  Minu elu on silmapilk, tund, mis möödub. Mu elu on hetk, millesse mul pole voli jääda. Sina tead, mu Jumal, et Sinu armastamiseks siin maa peal on mul ainult tänane hetk. Therese Lisieux

* * *

 

MEIL ON TEISTSUGUNE VAIM.

Kolmapäev – 5. veebruar

Jumal ei ole meile ju andnud arguse vaimu, vaid väe ja armastuse ja mõistlikkuse vaimu. 2Tm 1:7

 

Paulus ütleb 2 kirjas Timoteusele: Jumal ei ole meile ju andnud arguse vaimu, vaid väe ja ar-mastuse ja mõistlikkuse vaimu. Meie Jumal on väge küll, enam, kui inimene suudaks mõista. Ja Te-ma annab väe ja armastuse ja mõistlikkuse Vaimu. See vägi avaldub nii julguses (Ap 4:13 Peetrus ja Johannes Suurkohtu ees), kui nõtruses (2Kr 12:9 Paulus kiitleb Jumala armust). Nagu Paulus ütleb … sest kui ma olen nõder, siis ma olen vägev, siis laskub Kristuse Vägi elama minu peale.

Jumala Vägi annab julguse tunnistada ja kuulutada evangeeliumi, Jeesust Kristust olukorda-des, mis meie ajal ei ole sugugi mugavad või olid mõni aeg tagasi eluohtlikudki. Seda ka meie maal, ateistlikus ühiskonnas. Praegu on võimalused hoopis teised, aga julgust vajame ikka. Euroopa ühis-konna suundumused ei ole sugugi kristlasi julgustavad, pigem leiab julgustust ja abi endistest misjo-nipiirkondadest lõunapoolsetes maades.

Igal juhul julgus, mida Paulus ka Tiitusele, meie mõistes ordineeritud vennale, meelde tuletab on vajalik igale inimesele. Ka koguduses üles tõusta ja tunnistada sellest mida olen kogenud on tei-nekord julgusega seotud. Aga palve Jumala poole aitab ka siin. Võin seda ise tunnistada.

 

Samas ei ole ma ise oma soovidega mitte keegi. Võib-olla ei ole see korrektne sõnastus, aga tahan öelda, et mina inimesena ei suuda vaid Vaim inimeses on see, kes suudab. Kui me kasvame piltlikult öeldes kõrgeks, hakkame arvama ja ehk mingil viisil väljendamagi seda, et mina oma jul-guse ja kogu olemusega saavutan seda siis oleme eksiteele sattunud. Aga nagu Pauluski ütleb saab inimene oma nõtruses vägevaks või jälle vägevaks. Jumal on hea Tema teab ja näeb kes me oleme ja Tema juhib meid ka nagu hea isa hirmu ja armuga.

Inimesi, kes Jumala Vaimuga varustatult otsustavalt astuvad esile ja saavad seeläbi õnnistu-seks paljudele. Et meil siin Hiiumaal või Eestis, aga ka laiemalt oleks inimesi, kelle esimeseks vali-kuks oleks Jumala kummardamine, evangeeliumi kuulutamine, koguduste juhtimine. Iga põlv mis veel maapeal liigub vajab kuulutust, kuni aegade lõpuni.

Küsigem siis, mis on minu osa jumalariigi töös? Jumal annab oma sulasele Väe, julguse ja ustavuse, et neid ülesandeid kanda. (Remmelg 2014)

 

Sest te ei ole saanud orjuse vaimu, et peaksite jälle kartma, vaid te olete saanud lapseõiguse Vaimu, kelles me hüüame: “Abba! Isa!” (Rm 8:15) Vabastaks need, kes surma kartes olid kogu elu-aja orjapõlves. (Hb 2:15)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristuse Kirik, sellel suurel leigeksjäämise ja taganemise sajandil, ei vaja seevõrra Jumala kummardajaid kui Jumala tunnistajaid, kes peavad teadlikud ole-ma, et neile on armust antud mitte ainult uskuda Kristusesse, vaid ka kannatada Tema pärast. Harri Haamer

 

Palvetagem: Taevane Isa! Täname Sind südamest, et Sa ka täna meiega oled. Sina ei muutu, Sinul ei ole häid ja halvemaid aegu. Sinu headus ja arm saadab meid kõigil päevadel. Täname Sind selle hetke eest siin, nende inimeste eest keda Sa oled kutsunud. Täname Sind koguduste ja kogudu-sevanemate, õpetajate ja töötegijate eest, keda Sa ikka oled kutsunud ja oma Vaimu andidega varus-tanud. Anna meile julgust küsida ja ära tunda, mis on minu osa, ülesanne Sinu koguduses, Sinu rah-va hulgas. Juhata mind nendele teedele, nende inimeste juurde, kes vajavad mind, kes vajavad jul-gustamist, toetamist. Sina oled abimees, Jeesus, igas elu olukorras, igale inimesele. Täname Sind!

 

* * *

 

ANNA OMA ELU JUMALA JUHTIDA, MIS KA EI TULEKS.

Neljapäev – 6. veebruar

Ülevam kui paljude vete kohin, ülevam kui mere lained on Issand ülal kõrgel. Ps 93:4

 

Oli jaanipäeva pärastlõuna. Eelmisel õhtul oli meil rohkesti külalisi olnud, aga sel päeval oli kõik jälle vaikne. Olin just koristanud aias ja köögis ning olin sellest ja hilisest ülevalolemisest vä-sinud… kui minuni jõudis täies selguses teadmine, et mul on vähk. Ma ei tahtnud sellest kellelegi rääkida. Esialgu vähemalt.

Käisin mõne päeva pärast arsti juures ja mu arvamus leidis kinnitust. Määrati kindlaks opera-tsioonipäev ja mulle jäi veel nädal aega oma mõtetega harjuda. Pärast seda rääkisin oma murest ka abikaasale ja lastele. Soovisime äkki rohkem aega koos olla, nii läksime nendega, kel võimalik oli, koos mingitele suvepäevadele põhjarannikul, kuhu asja oli ainult mu abikaasal.

Kuna ma polnud aiandusteemaga kuigi seotud, oli mul vaba aega mererannas jalutada ja oma mõtteid mõtelda. Kuulasin lainete rullumist vastu kaldakive ja mõtlesin loomisele: need merelained on juba nii kaua aina loksunud ja loksunud … Väga kaua aega. Tuhandeid aastaid. Aga mina kui inimene olen väga üürike siin maamunal. Sündisin, elasin veidi ja nüüd on võimalik, et lähen. Väga lühike elu, võrreldes merega.

Kui mõtlesin minekust, palusin Jumalal, mere ja maa Loojal, mind toetada ja julgustada, anda märku, et Ta näeb mind ja on mu elu tüüri juures. Palusin ja jalutasin, silmad maas, tihenevas häma-ruses mööda merekallast viivat rada. Korraga läks pilk teelt kõrvale ja ma nägin valgust. Selget val-gust.

Läksin lähemale ja leidsin hiilgava jaaniussi. Siis märkasin ümberringi mitmeid jaaniusse ja kaugemal veel ja veel. Ma olin viimati näinud jaaniusse oma kakskümmend aastat tagasi. Ja nüüd, täpselt õigel hetkel olid nad jälle olemas. Või olin mina õiges kohas, et neid jälle kohata. Olin õnne-lik, sest südant täitis teadmine, et Jumal mind saadab. Igavene Jumal, maa ja mere Looja, minu Loo-ja. Andsin oma elu Tema juhtida, mis ka ei tuleks. Kui võimas on küll Jumal, kes kõik on loonud! (Tuvi 2011)

 

Kes taevas istub, naerab; Issand pilkab neid. Oma vihas ta kõneleb siis nendega ja oma rae-vus ta teeb neile hirmu (Ps 2:4,5). Issand on su paremal käel, ta purustab kuningad oma viha päe-val (Ps 110:5).

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Uskuda tähendab tunda ja usaldada Jumalat. See tähendab loobuda tegemast Temale ettekirjutusi, mida Tema võib ja suudab. Uskuda tähendab usaldada Ju-mala tõdesid rohkem, kui oma mõtteid ja kahtlusi. Rudolf Kiviranna

 

Palvetagem: Jeesus mu ainuke tugi, Sinule toetun ma. Jõuetu abi ja vägi, aitaja hädades Sa. Nõrkade ainuke lootus, vaese ja armetu vend. Viletsa viimane ootus, ära Sa jäta nüüd mind! Peeter Sink

 

* * *

 

TÄNAGU TEDA NEED, KES ON HÄDAST PÄÄSENUD.

Reede – 7. veebruar

Ta muutis maru vaikseks ilmaks ja vete lained jäid vakka. Siis nad rõõmustasid, kui lained soiku jäid, ja Issand viis nad igatsetud sadamasse. Ps 107:29,30

 

Inimese Looja on ka looduse Looja. Mõlemad alluvad tema tahtele. Siis, kui Jumalal on kül-laldane põhjus inimese palve kuulmiseks, võib tema palve peale anda tormi või vaikust. Meil on lu-ba seda võimalust kasutada. Jumal ise hoolitseb selle eest, et niisuguste palvete puhul oleks garan-teeritud üldine heaolu.

Mitte kõik meremehed ei hukku õnnetuses. Leidub neidki, kes tulevad surmaväljalt tagasi ko-ju ja alustavad hukkunud laeva asemel uue ehitamist. Aga need tänagu Issandat ta helduse eest ja tema imeliste tegude eest inimlastele (Ps 107:31)

Õnnetusest pääsemist ei tohi võtta kergelt. Ärgu keegi arvaku, et tema pääses “õnneliku ju-huse” tõttu. Igaüks, kes raskest olukorrast on välja tulnud, tänagu ise abi eest ja kutsugu ka teisi tänama.

Kui juba ajaliku elu õnnetusest pääsemine on nii suur sündmus, kui palju suurem on patust ja surmast pääsemine! (Tärk 2014:499j)

 

Ja kui nad astusid paati, rauges tuul. (Mt 14:32)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õnnelik on see, kes on õppinud põgenema Jumala juurde, otsima kaitset Tema tiibade all ja leidma seal pelgupaika tormi eest. Ole Hallesby

 

Palvetagem: Siiski öös sünges, võitlevas hinges, igatsus elule julguse loob. Lootuste kuma koitmaski juba, raugemas tuuled ja lainete hoog. Maailma Issand, tormides ustav, lainete hauast veel elule toob. Arved Paul

 

* * *

 

JEESUS ANNAB ELU

Laupäev – 8. veebruar

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. 2Tm 1:10

 

Imelikud sõnad! Paulus, kes teadis hästi, et ühel päeval ta sureb, kuulutab ometigi, et Jeesus on kõrvaldanud surma. Enamgi veel: see kuulutus on kujunenud kristliku kiriku üheks peasõnu-miks. Usus sellesse käib ristiinimene oma maist teekonda, kujundab oma mõtteid ja tegusid – ning selles lootuses heidetakse lahkunule kord kolm peotäit mulda kiriklikul matusel.

Aga kuidas siis surm on kõrvaldatud, kui see teeb jätkuvalt oma vääramatut tööd? Jeesus ütles kord: “Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb.” (Jh 11:25)

Alates Kristuse ristisurmast ja ülestõusmisest on surma võidutsemine üksnes ajutine – nii nagu kusagil peetaks veel lahinguid, kuigi sõda on kuulutatud juba lõppenuks. Surm ei suuda enam iga-vesti kinni hoida neid, kes usus Jeesusesse saavad Jumala lasteks. Surreski lähevad nad vastu Elule.

Martin Luther selgitas: “Uskumine tähendab võimatu tegemist. See on merest läbiminemine, nagu poleks seal vett, surmast läbiminemine, nagu poleks seal surma ja Kristuse embamist, nagu poleks maailmas pattu. See on võimatu teoks tegemine.” Kinnitagu Jumal ka meid selles usus! (Roots 2019)

 

Tema oli selleks ette määratud küll enne maailma rajamist, aga aegade lõpul on saanud ava-likuks teie pärast. (1Pt 1:20) Valge ette tuua kõigile, mis on selle saladuse korraldus, mis on kätke-tud aegade algusest peale Jumalas, kes kõik on loonud. (Ef 3:9) Seda saladust, mis oli varjatud endiste aegade ja sugupõlvede eest, nüüd on aga avaldatud tema pühadele. (Kl 1:26) Igavese elu lootuse põhjal, mille Jumal, kes ei valeta, on tõotanud enne igavesi aegu. (Tt 1:2)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristlus õpetab, et inimene on kordumatu, ainulaadne ja igavese väärtusega. Ta on surematu, sest ta on seda väärt. Surematus on ju lõpuks väärtuse küsimus. Meil pole häbi kuulutada inimese surematust. Kristus suri ja tõusis hauast selle tõe kuulutamiseks. Mõtleme Paulust, kui ta kirjutas: “Ära siis häbene tunnistamast meie Issandat” (2Tm 1:8). Inimene, sa oled surematu. Jumala ees oled sa seda väärt. Ela surematu olendina! (Osvald Tärk)

 

Palvetagem: Issand Jumal, taevane Isa, Sina valitsed elu ja surma üle. Me täname Sind, et Jeesus Kristus on võitnud surma võimu, ja palume, aita meil astuda usus Temasse vastu oma sur-male. Anna meile kindel veendumus, et nii elus kui surmas oleme Tema omad, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

 

Koostas Indrek Lundava.

Jaanuar 2020

 

 

 

 

Jeesus äratab usule

Oleme jõudnud viimasesse, ehk Kolmandasse Pühapäeva peale ilmumispüha ja tänane Pühapäev kannab kirikukalendris nimetust “Jeesus äratab usule!„  Eelnevalt kuuldud kirjakohad rääkisid meile kas kaudsemalt või otsesemalt just usust, usule tulemisest, uskumisest ja päästest usu läbi. Ja usule on meid äratanud Jeesus. Mitte inimene ise ei hakka ühel päeval usklikuks vaid me oleme saanud kutse.

Selleks et saaksime päästetud – tuleb meil lihtsalt alustuseks uskuda. Meilt justkui ei nõuta midagi keerulist ega kontimurdvat aga ometi on see paljudele inimestele nii raske. Osaliselt sünnib see ka ühiskonna ülesehitusest, otsitakse ja nõutakse kõigele alati tõendit ja põhjendust aga usk nii nagu sõna isegi ütleb on osaliselt ka usaldamine.

Kohati on mul tunne, et tänaste kirjakohtade ja oma jutlusega peaksin ma olema mitte siin Nõmme Rahu Kirikus, vaid hoopis Nõmme Turu väravas ja tegema just seal kuulutustööd neile kes Jeesust veel ei tunne ja kes temasse ei usu. Inimestele kes kõnnivad pimesi, vaevlevad igapäevaselt oma inimlikes muredes ja ei oska näha, et abi on tegelikult käeulatuses – aga just seda nad ei näe. Teie kes te olete siin ja teie kes te olete meiega osaduses raadiote vahendusel – teie ju ometi usute.

Usute, et Kristus on Jumala poeg. “Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et tal oleks igavene elu” (Jh 3:16)”

Vaatame alustuseks täna kuuldud evangeeliumi teksti, mis oli Johannese evangeeliumi järgi. Paljud samaarlased sellest külast uskusid Jeesusesse naise sõnade tõttu, kes tunnistas „tema ütles mulle kõik, mis ma olen teinud“  Lihtsalt meenutuseks meile, see samaaria naine, kes uskus – on toonud Jeesuse juurde kogu oma linna ja nemad usuvad Jeesusesse just sellepärast mida too patune naine oli neile rääkinud. Just patune naine  sest tegu on selle sama Samaaria naisega kellega Jeesuse mõned salmid tagasi Johannese evangeeliumi neljandas peatükis kaevul kohtus, kui temalt juua palus.

Tõesti too naine oli elanud moraalselt kahtlast elu ja täna kuuldu põhjal me saame öelda, et  kohtumine Jeesusega oli tema elu muutnud. Temast oli saanud kuulutaja ja mis veelgi tähtsam – Jeesus ei aidanud ainult teda , vaid tema kaudu ka paljusid teisi. Kuulsime ka seda, et kui need teised olid õppinud Jeesust tundma, ütlesid nad naisele „ Me ei usu mitte enam sinu kõne tõttu, vaid me oleme Teda ise kuulnud ning teame nüüd, et Tema on tõesti maailma päästja“.

Teate, ma mõtlen et meie kes me oleme Kristuse vastu võtnud, ei peaks pelgama kuulutada Evangeeliumi või jagama oma lugu, nagu tegi seda samaaria naine. Ja seda selle pärast, et  iial ei või teada, kes meie tegevuse läbi päästetud saab ja igavese elu poole püüdleb. Teadupärast Jumalal ongi kombeks kasutada oma töös kõige ebatõenäolisemaid kandidaate. Enamus inimesi arvab niikuinii, et nad on kuulutustööks kõige ebatõenäolisemad – vähemalt mina küll kunagi arvasin nii.

Kui keegi nüüd teist tundis, et kutse kuulutamisele teid kõnetas siis palun ärge minge iseseisvalt seda Nõmme Turu väravasse tegema. Rääkida näiteks kuulutusvõimalustest oma koguduse vaimulikega või näiteks pöörduge sellise vahva organisatsiooni poole mis kannab nime „Kristus igasse Kodusse“ , mille näol on tegu toimiva misjoniorganisatsiooniga kes leiab, et igal kodul on õigus kuulda evangeeliumi, ning neil on ka olemas strateegia, visioon ja materjalid, mille abil ennast kuuldavamaks teha.

 

Ja sõltumata sellest, mispidi selle teema üle mõelda jõuan taas tagasi, nagu katkine grammofon- et päästetud saamiseks ei ole vaja midagi enamat, kui tunnistada ja uskuda. Ei ole oluline kui patused me oleme, ei ole oluline kas kiriku seinad on puidust või kivist, ei ole oluline kes sõnumit jagab. Oluline on, et me tunnistaksime.

Tunnistaksime nõnda samuti nagu tegi seda Naaman, ja peaksime veelgi selgemalt mõistma, et Jumal ei nõua meilt päästetuks saamiseks midagi suurt, midagi kallist, mida üle meie mõistuse.

Meenutades kuuldud kirjakohta siis seal Naaman lausa pahandas Jumalamees Eliisa peale kui sai teada et tervenemiseks on tal vaja ainult end Jordanis seitse korda pesta. Tema jaoks oli enda ihu terveks saamine midagi nii suurt, et lihtsalt usk, või lihtne palve tundusin maisele inimesele liialt lihtsad või kui nii võib öelda, siis pingutusena odavad. Oleme inimestena paratamatult õppinud asjade, näiteks arstirohtude väärtust hindama rahas. Mida kallim seda paremini toimib.

Aga nii nagu rääkis ka pühakiri – usalda,  astu see kahtlust tekitav samm ja sa näed.

Tõeline pääste tuleb usust temasse – meie aitajasse ja päästjasse. Meenutame veel mida Paulus on kirjas Roomlastele kirjutanud „Kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma südames usud, et Jumal on ta üles äratanud surnuist, siis sind päästetakse” (Rm 10:9).”

 

Ja kuigi on inimesi, kes ei ole veel usule ärganud, siis on meie hulgas ometi neid, kes on Jeesuse kutse vastu võtnud. Ja õnneks on sõnumist osasaamiseks nii Eestis kui üle maailma tehtud palju, 2019 aasta oktoobri seisuga on Piibel täismahus tõlgitud 698 keelde.

1739 aastal trükiti esimene eestikeelne täielik piiblitõlge Jüri koguduse pastor Anton Thor Helle poolt, pea sada aastat varem oli tehtud osalisi tõlkeid. Seega võimalus kuulutusest osa saada oma enda emakeeles on väga paljudel erinevatel inimestel maailmas.

Nõnda samuti ka võimalus saada päästetud aga sellest osasaamine eeldab ja nõuab silmade ja kõrvade ja eelkõige oma südame avamist Tema sõnale ning püsimist sellel teel, millele ta meid kutsub ning millel Ta meid on sõnaga juhib ja saadab.

Sest ütleb ju prohvet Jesaja 30:18 – Ometi ootab Issand, et teile armu anda. Issand on igapäevaselt me kõrval ja ootab kui hea vanem, et tõrges laps ometi kord mõistaks, mida talle vaja on. Ootab kannatlikult, et tekiks mõistmine ja laps lõpetaks jonni ning tuleks selguse juurde. Ja veel ütleb salm: ja jääb kõrgeks, et teie peale halastada, sest issand on õiguse Jumal, õndsad on kõik, kes Teda ootavad. Meie kohal on issanda käsi, avagem oma südamed, et jõuda päästeni. See ei ole alati lihtne – ka turuvärvas sõna kuulutades võidakse meid veidrikeks pidada ja vahest ei lähe asjad nii nagu meie oleme seda oodanud või lootnud. Ning vahest Issand annab teile kõll hädaleiba ja viletsusevett aga tema teab, mida meile on vaja, et lõpuks lapsena oma jonn jätta ja mõistmisele tulla

Aamen

 

Marek Alveus,

koguduse diakon,

Palveleht 26. jaanuar – 1. veebruar 2020

Nädala teema: Jeesus äratab usule

 

Kiitus ja ülistus – selles palveosas me kiidame ja ülistame Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Kohad Piiblist, millele palve ülistusosas toetuda:

Psalm 102:16-23

16 Siis paganad hakkavad kartma Issanda nime ja kõik ilmamaa kuningad sinu au.

17 Sest kui Issand on üles ehitanud Siioni, siis ilmub ta oma auhiilguses.

18 Ta on kaldunud nende palve poole, kes on tehtud puupaljaks,

ega ole põlanud nende palvet.

19 Pandagu see kirja tulevase põlve rahva jaoks; siis rahvas, kes luuakse, kiidab Issandat,

20 et ta on vaadanud oma pühast kõrgusest, Issand on taevast vaadanud ilmamaad,

21 et kuulda vangide ägamist ja vabastada surmalapsed,

22 et Siionis kuulutataks Issanda nime ja Jeruusalemmas tema kiitust,

23 kui kõik rahvad ja riigid kogutakse kokku teenima Issandat.

 

Jesaja 30:18-21

18 Ja ometi ootab Issand, et teile armu anda, ja jääb kõrgeks, et teie peale halastada, sest Issand on õiguse Jumal, õndsad on kõik, kes teda ootavad.

19 Jah, sina, rahvas Siionis, kes elad Jeruusalemmas, ära enam nuta! Tema on sulle tõesti armuline, kui sa appi hüüad. Seda kuuldes ta vastab sulle.

20 Issand annab teile küll hädaleiba ja viletsusevett, kuid su õpetajad ei jää enam kõrvale, vaid su silmad saavad näha su õpetajaid.

21 Ja su kõrvad kuulevad sõna, mis su tagant ütleb, kui te kaldute paremale või vasakule: „See on tee, käige seda!”

 

Patutunnistus – vaikne palve.  /Järgneb sujuvalt ülistusosale./

Kirjakoht, millele võib vaikses patutunnistuse palves toetuda on: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

 

Pärast vaikset patutunnistuse palvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:7
7Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

 

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu armu- ja rahuaja eest meie maal. Täname Issandat, et ta kutsub inimesi kõikide rahvaste hulgast ning äratab usule ja usaldusele. Täname, et Issand jätkuvalt kinnitab meie usku nii Sõna kui Sakramendi kaudu. Täname väga paljude ustavate ja tublide inimeste eest meie koguduses kes palvetavad ning oma nõu ja jõuga koguduses abiks on. Täname sõpruskoguduste eest.

 

Eestpalve aeg                                                                                                                 

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Heebrea kirjast 11:1-10

1 Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus.

2 Selle kohta on ju esivanemad saanud tunnistuse.

3 Usus me mõistame, et maailmad on valmistatud Jumala sõna läbi,

nii et nägematust on sündinud nähtav.

4 Usus tõi Aabel Jumalale parema ohvri kui Kain, mille tõttu ta sai tunnistuse,

et tema on õige, kuna Jumal andis tema andide kohta tunnistuse,

ja usu kaudu ta räägib veel surnunagi.

5 Usus võeti ära Eenok, et ta ei näeks surma, ja teda ei leitud enam,

sest Jumal oli ta ära võtnud. Aga juba enne, kui ta ära võeti,

oli ta saanud tunnistuse, et ta on olnud Jumalale meelepärane.

6 Aga ilma usuta on võimatu olla meelepärane, sest kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad.

7 Usu läbi sai Noa hoiatuse selle kohta, mida veel ei olnud näha, ja ta ehitas jumalakartuses laeva oma pere päästmiseks; ja selle kaudu ta mõistis süüdi maailma ja sai selle õiguse pärijaks,  mis tuleb usust.

8 Usus oli Aabraham kuulekas, kui teda kutsuti minema paika,

mille ta pidi saama pärandiks, ja ta läks välja, teadmata, kuhu ta läheb.

9 Usus ta asus elama tõotatud maale otsekui võõrsile, elades

telkides koos Iisaki ja Jaakobiga, kes olid sellesama tõotuse kaaspärijad.

10 Sest ta ootas kindlale alusele rajatud linna, mille meister ja ehitaja on Jumal.

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Johannese evangeelium 4:39-42

39 Aga palju samaarlasi sellest külast uskus Jeesusesse naise sõnade

tõttu, kes tunnistas: „Tema ütles mulle kõik, mis ma olen teinud.”

40 Kui siis samaarlased tulid tema juurde, palusid nad teda jääda nende juurde.

Ja Jeesus viibis seal kaks päeva.

41 Ja Jeesuse enda sõnade tõttu hakkas temasse uskuma veel palju enam inimesi.

42 Aga naisele nad ütlesid: „Me ei usu mitte enam sinu kõne tõttu, vaid me oleme teda ise kuulnud ning teame nüüd, et tema on tõesti maailma Päästja.”

Palume Jumalalt usku ja usaldust, et meilgi oleks julgustust julgustada neid, kes julgustust vajavad. Hoidku Kristus ise meie silme ees igavene elu. Jumala hoidmist ja õnnistust palume igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume Jumalalt tervist kõigile kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole väga lähedal kõigile, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Toivo Treibluti ja tema pere eest. Palvetame koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning tema pere eest ja aseesimehe Andra Indriksoni ja tema pere eest. Palvetame Nõmme Rahu koguduse diakoni Marek Alveuse ja praktikal oleva preestriameti kandidaadi Katri Aaslav-Tepandi ja nende perede eest. Palume koguduse lapsed ja noored Jumala armu ja hoidmise alla ning palume, et igaüks neist leiaks koguduses oma koha. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis, Riias ning Ilumäel.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 13:29
29Ja inimesi tuleb idast ja läänest, põhjast ja lõunast ning istub lauda Jumala riigis.

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palvetame Kiriku piiskoppide, kirikuvalitsuse, Tallinna praosti, kõigi koguduste vaimulike ning iga koguduse liikme eest. Palume inimeste eest kes tunnevad end üksikute ja mahajäetutena, olgu Issanda hea ja armuline Vaim neile eriliselt lähedal, neid valgustamas ja juhtimas. Kingi jõudu, armastust ja elutahet ülalt. Õnnista palun, et rohkem oleks üksteisest hoolimist, armastust ja usku. Kanname palvesse Usuteaduse Instituudi, koolid ja lasteaiad, kaplanaadid, Misjonikeskuse, Laste- ja Noorsootöö Ühenduse,  ajalehe Eesti Kirik, Kristliku Raudteelaste Ühingu, Perekeskuse jpt.

 

Palverühmade eest Eestimaal ning mujal maailmas

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast kolosslastele 4:2a

3Sel päeval, mil ma appi hüüdsin, vastasid sa mulle.          

Palvetame, et Jumal ise tugevdaks meie usku Temasse ning palve jõusse.

PÄEVA SÕNUM nr. 174

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

JEESUS ÄRATAB USULE

  1. pühapäev pärast ilmumispüha
  2. nädal: 26. jaanuar – 1. veebruar 2020

 

Mõtle, Issand, nende peale, kes kannatavad vaimupuude all.

 

Vahel öeldakse, et inimene hakkas usklikuks. Nii lihtne see ei ole, sest usk on midagi erilist ja ainulaadset. Usk on inimese elu kandev jõud ja selle leidmine pole nii lihtne. Õigupoolest pole meie valida, kas usume või mitte, usk on Jumala kingitus inimesele. Usk sünnib inimeses Püha Vaimu töö kaudu.

Kui vaadata Jeesuse maapealsele elule, siis võib näha, kuidas osal inimestel tekkis usk Tema-sse, osal aga mitte. Kõik võisid näha Jeesuse imetegusid ja kuulda Tema õpetusi, kuid mitte kõik ei uskunud Temasse. Mõned otsustasid Kristuse hoopis risti lüüa ja tegid kõik võimaliku selleks, et kaotada ohtlikku konkurenti ja teisitimõtlejat.

Usu puhul sõltub palju inimese avatusest. Kui inimene on avatud Jumalale, siis märkab ta Ju-mala suuri tegusid ka oma elus. Kui aga inimene klammerdub oma kahtluste külge, siis on raske näha seda, mida Jumal meie elus teeb. Kuid ka kahtluste kaudu võib inimene usule jõuda. Kõik sõl-tub Jumalast ja Tema tahtest. Jumal tahab kõigile head. Inimene võib alati hädas olles palvetada ja Jumal aitab. Jeesus ei aidanud ega õpetanud rahvast mitte ainult minevikus, vaid ta teeb seda ka tä-napäeval.

Palves Jumala poole pöördudes võib inimene kogeda abi, mis tuleb ülevalt, ja sellega kaasneb sageli usu sünd palvetaja südames. Paljud on just nii leidnud oma elus usu ja see on Jumala kingitus meile. (Soom 2017:8)

 

Tuleb inimesi idast ja läänest, põhjast ja lõunast, ja nad istuvad lauas Jumala riigis. Lk 13:29

 

Nii vastas Jeesus, kui Temalt küsiti, kas on pisut neid, kes pääsevad. Aga Ta vastas veel muud-ki. Kõigepealt: “Võidelge, et minna sisse kitsast uksest, sest paljud, ma ütlen teile, püüavad minna, aga ei suuda!”

Kui Jumala rahvas on eesmärgile jõudnud, siis on pidu. Pidude lahutamatuks osaks on alati ka rikkalikult kaetud pidulaud. Paraku, palju on peole kutsutuid, kes jätsid minemata. Ühed arvasid, et neil on tähtsamaid tegemisi ja pole lihtsalt aega. Teised rahuldusid Issanda pealiskaudse tundmise-ga. Nad olid elanud seal lähedal, kus Ta õpetas, ning isegi Tema “ees söönud ja joonud”. Rohkemat ei pidanud nad vajalikukski. Nad ärkavad alles siis, kui on juba hilja ja uks on lukus. See on suurim, kujutlematu tragöödia.

Teised olid kaugel, igas ilmakaares. Kuuldes aga sõnumit Jeesusest Kristusest, võtsid nad selle vastu ja astusid Jumala riiki. Nad pääsesid.

Pealiskaudsus usuasjus on ülimalt ohtlik. (Kimmel 2009:8)

 

Ja sinu sugu saab maapõrmu sarnaseks ja sa levid õhtu ja hommiku, põhja ja lõuna poole, ja sinu ja su soo nimel õnnistavad endid kõik maailma suguvõsad. (1Ms 28:14) Ja paljud rahvad lähe-vad ning ütlevad: “Tulge, mingem üles Issanda mäele, Jaakobi Jumala kotta, et ta meile õpetaks oma teid ja et võiksime käia tema radu: sest Siionist lähtub Seadus ja Jeruusalemmast Issanda sõ-na!” (Js 2:3) “Sellest on vähe, et sa mu sulasena taastad Jaakobi suguharud ja tood tagasi Iisraeli jäägi: ma panen sind paganaile valguseks, et mu pääste ulatuks ilmamaa ääreni. (Js 49:6) Ja rah-vad tulevad su valguse juurde ning kuningad paistuse juurde, mis sinust kumab. (Js 60:3) Sest päi-kesetõusu poolt päikeseloojaku poole on mu nimi paganate seas suur, ja igas paigas suitsutatakse ning tuuakse mu nimele puhas roaohver. Sest mu nimi on paganate seas suur”, ütleb vägede Issand. (Ml 1:11)

 

Palvetagem: Kogu loodu Jumal, Sa kutsud inimesi kõikide rahvaste hulgast oma riiki. Lase meil Sind usus ära tunda ja hoia meidki nende hulgas, kes Sinule loodavad ja Sind tunnistavad. Kuule meid Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

JAGA TÄNA OMA USKU KELLEGAGI

Pühapäev – 26. jaanuar

Me oleme Teda ise kuulnud ning teame nüüd, et Tema on tõesti maailma Päästja. Jh 4:42

 

Ühel päeval kohtus Jeesus naisega, kes tuli kaevu äärde vett ammutama. Peale viit ebaõnnes-tunud abielu ei usaldanud ta enam mehi ja tema enesehinnang oli nullis. Peale esimest kohtumist Kristusega oli ta aga täiesti muutunud.

Usu jagamise juures võib naise loost õppida järgnevat: esiteks, näeb Jeesus kõigis kõige pare-mat. “Variserid ja kirjatundjad nurisesid, öeldes: “Tema võtab vastu patuseid”” (Lk 15:2). Neil oli naise suhtes õigus. Ometi oli just see naine esimene, kellele Jeesus end Messiasena tutvustas. Miks mitte varem? Näiteks oma jüngritele, Nikodeemusele või imetegude tunnistajatele? Sest Jeesus ei vaata sinu positsioonile või päritolule, vaid su potensiaalile.

Teiseks, kui Jeesus on sind muutnud, siis muudab ta läbi sinu teisi. Naine kaevul oli esimene samaarlane, kes Sõna kuulis ning “palju samaarlasi sellest külast uskus Jeesusesse tema sõnade tõt-tu” (Jh 4:39).

Kolmandaks pead sa Jeesust lihtsalt tutvustama ning Ta räägib ise enda eest. Piiblis on kirjas: “Jeesuse enda sõnade tõttu hakkas temasse uskuma veel palju enam inimesi. Aga naisele nad ütle-sid: “Me ei usu mitte enam sinu kõne tõttu, vaid me oleme teda ise kuulnud ning teame nüüd, et te-ma on tõesti maailma Päästja” (Jh 4:41,42). Jaga oma usku kellegagi. (Raadio7 2017)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kogemused, mis võrsuvad isiklikust osadusest Kristusega, kinnitavad kogudusele, et Tema toimib. Osadus Kristusega pole ideaal, vaid reaalsus, mis võimal-dab tunnistada Jumala toimimisest minu isiklikus elus, Tema abi, juhtimise ja hoidmise kogemus-test. Mida enam meie silmad usus avanevad, seda enam näeme endi elus Tema toimimist. Elmar Salumaa

 

Palvetagem: Issand, me toome Sinu ette kiitust, et Sa mõtled meile veel, ja et meile ikka jälle kostab Sinu sõna hääl; et Sa meile usku annad, kõigest hädast välja kannad, kuni võitja hulgaga kii-dame Sind lõpmata.

 

* * *

 

JUMALA TULEK

Esmaspäev – 27. jaanuar

Taevad kuulutavad Tema õigust ja kõik rahvad näevad Tema au. Ps 97:6

 

Vana seaduse rahvas ootas Issanda päeva. Prohvetid rõhutasid korduvalt selle kardetavust. Siis, kui tuli Jeesus, nägid Ta kõige lähedasemad Temas Jumala armu ja tõde. See tuli võitva jõuna.

Nelipühal ilmusid torm, tulekeeled ja kohkunud inimeste kahetsuspisarad. Küsiti ahastuses: “Mis me peame tegema?” Evangeelium tuli ja võitis. Oma taastulekut aga võrdleb Jeesus välgu säh-vatusega. See tuleb ootamatult ja selle sähvatuse valgel näeb maailm ainsa momendiga elu uues val-guses.

Iga kord, kui Jumal ilmub inimestele, kuulutab Ta tulek õigust. Kuid lõpliku kuju võtab see Kristuse taastulekul. (Tärk 2014:400j)

 

Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab tema kätetööd. (Ps 19:2)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Rõõm olla on Jumala laps ja käia päev-päevalt Ta varju all võitluseteel. Rõõm Jumala au ja imesid näha – Ta kandmist ja armastust kogeda veel. Rõõm teada, et Isa mul mõtleb, ei jäta mind kunagi – armust Ta jagab mul kõik. Oma last ei eales jäta Ta hätta – Ta silmade all on mu teed ja ka käik. Peeter Sink

 

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus, häält taevast pole vaja. Aga üks märguanne oleks abiks, üks sõna, mis mind puudutaks ja juhiks mu silmad teele, mida Sa täna koos minuga tahad käia.

 

* * *

 

ÕPI TUNDMA JUMALA HÄÄLT

Teisipäev – 28. jaanuar

Ometi ootab Issand, et teile armu anda, ja jääb kõrgeks, et teie peale halastada. Js 30:18

 

Jumal tahab, et me teaks, et ükskõik kui raskeks me olukorrad ka ei läheks – Tema kannab meid läbi! Kuid seda juhul, kui me usaldame Teda ja Tema vaikset häält, mis kõnetab meid päevast päeva!

Prohvet Jesaja kinnitab seda, öeldes: “Ja su kõrvad kuulevad sõna, mis su tagant ütleb, kui te kaldute paremale või vasakule: “See on tee, käige seda!”” (Js 30:21). On oluline mõista, et Jesaja edastas selle sõnumi iisraellastele keset nende kõige raskemaid aegu. See rahvas oli kõigi poolt huk-kamõistetud ja täiesti laostunud ning kõik see, mis oligi veel alles, oli samuti hääbumas. Mispeale Jesaja ütles Iisraeli juhtidele: “Pöörduge Issanda poole kohe praegu! Ta tahab anda teile juhatuse sõna. Ta tahab rääkida teiega, öeldes: “Minge seda või teist või kolmandat teed…”. Kuid nemad ei kuulanud. Nad otsustasid pöörduda tagasi Egiptusesse, et päästa ise oma rahvas! Nad arvasid, et võivad toetuda Egiptuse hobustele, vankritele ja varustatusele, et näha võitu.

 

Sellest hoolimata ei saatnud Jumal oma hukkamõistu nende üle. Ta otsustas hoopis oodata, kuni iga viimnegi kui iisraellaste plaan läbi kukkus ja ütles siis: “Ja ometi ootab Issand, et teile armu anda, ja jääb kõrgeks, et teie peale halastada, sest Issand on õiguse Jumal, õndsad on kõik, kes teda ootavad.” Ei läinudki kaua aega, kui kõik inimlikud plaanid põrusid ja rahva olukord muu-tus üha halvemaks. Lõpuks, kui kõik nende plaanid ja kavatused olid täiega läbikukkunud, ütles Jumal oma rahvale: “Las nüüd mina võtta üle! Avage oma kõrvad ja ma kõnelen teile. Mina tean väljapääsuteed ja ma juhatan teid. Ma tahan juhtida igat teie sammu, nii paremale kui vasakule, et päästa teid. Ma juhin teid oma hääle kaudu, andes teile viimse kui detailini teada, mida teha.”

On eluliselt tähtis, et sa õpiksid tundma Jumala häält, sest Ta on ikka veel kõnelemas. Ta ütles seda väga selgelt: “Minu lambad tunnevad minu häält!” Tänapäeva maailmas on palju hääli – üsna valjusid ja lausa nõudvaid. Kuid on ka õrn ja vaikne Jumala hääl, mis on kuuldav kõigile, kes usu-vad kõike, mida Jeesus rääkis. (Hellenurm 2020)

 

Ta on võtnud oma hooleks oma sulase Iisraeli, pidades meeles oma halastust. (Lk 1:54) Või suhtud sa üleolevalt tema helduse ja sallivuse ja pika meele rohkusesse ega saa aru, et Jumala hel-dus tahab sind juhtida meelt parandama? (Rm 2:4) Kes sõna tähele paneb, leiab õnne, ja kes loo-dab Issanda peale, on õnnis. (Õp 16:20) Aga õnnistatud on mees, kes loodab Issanda peale, kelle lootuseks on Issand. (Jr 17:7)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal ei tule meisse kärarikkalt. Kes loodab Jumalat nõnda leida, ei pruugi Temaga kohtuda. Jumal ei sunni end peale. Jää vaikseks, et Jumala sageli väga vaik-ne hääl kuulmata ei jääks. Eenok Haamer

 

Palvetagem: Ole truu, ole truu, õige usk on sinu käes! Usu vilja, õigust, headust kanna ar-mastuse väes. Siis sa haljendad ka armust Isa kojas nagu palmipuu. Ole truu, ole truu! Carl Eduard Malm

 

* * *

 

ME EI TEA TÄPSELT, MILLINE SAAB OLEMA ELU JUMALARIIGIS,

KUID MEIL TULEB JÄÄDA USTAVAKS USULE.

Kolmapäev – 29. jaanuar

Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus. Hb 11:1

 

Usku peab olema! Seda lauset teavad arvatavasti kõik. Usk vaatab kaugemale olemasolevast, näeb seda, mida veel ei nähta, ja arvestab sellega, mida täielikult ei mõisteta. Usus hüppab inimene iseendast kaugemale, seepärast ainult uskudes saab ta midagi korda saata, ületades ennast. Kellel ei ole usku, see ei suuda hüpata ja tal ei lähe midagi korda. Kõik inimesed, kes on midagi saavutanud, on teatavas mõttes usklikud. Iga inimene usub millessegi, ka siis, kui ta seda eitab või on vähe jõud-nud teha – kuid kõik ei ole religioosses mõttes usklikud. Seda loetelu usu iseloomustamiseks võiks jätkata.

Tõelises mõttes usuisana tõstetakse juutluses, kristluses ja islamis esile Aabrahami. “Ta uskus Issandat ja see arvati temale õiguseks” (1Ms 15:6; vrd Rm 4:3). Aabrahami usk ei piirdunud ainult maise tegelikkusega, vaid tõusis taevasesse nähtamatusse. Jumala kutsel lahkus ta oma maalt, su-merlaste Uri linnast Mesopotaamias – ja siirdus tõotatud maale, mida talle näidati. See oli Iisraeli-maa või teise terminoloogia järgi Palestiina, kus ta liikus ja kus elasid ka tema järglased. “Kui nende meeles oleks olnud maa, kust nad olid välja läinud, küllap neil oleks olnud aega pöörduda tagasi” – nii arutletakse Aabrahami ja teiste usuisade üle Heebrea kirjas. Kuid nende meeles oli taevane tege-likkus, mida ei antud neile kätte isegi veel maisele tõotatud maale jõudes. Nad ihkasid “paremat, see tähendab taevast kodumaad”, sest Jumal on “valmistanud neile linna” taevas (Hb 11:15j). Piib-lis räägitakse ka taevasest Jeruusalemmast, mis eksisteerib juba praegu Jumala juures. Taevase linna maiseks eksponendiks on peetud aga maist Jeruusalemma (Hb 12:22jj).

 

Kristlik usk eristub kõigist teistest ja ületab kõiki teisi veendumusega Kristuse ülestõusmisse. Taas Heebrea kirja sõnul on Aabraham ka ses suhtes usuisaks: “Usus viis Aabraham, kui teda proo-vile pandi, ohvriks Iisaki”, oma ainsa tõotatud poja, ja oli nõnda “valmis ohverdama oma ainusün-dinu”. Sellega osutatakse tuntud loole, kuidas Aabraham siirdus Jumala käsul Iisakit ohverdama Moorija mäele, mis olevat olnud Jeruusalemma templimägi. Jumal muidugi pani ainult proovile te-ma usku ega lasknud Iisakil surra. Ent kuidas suutis Aabraham kuuletuda? “Sest ta arvestas, et Ju-mal võib ka surnuist üles äratada, seepärast ta saigi tema tagasi ettetähenduseks” (Hb 11:17jj). Nimelt ettetähenduseks Kristuse ülestõusmisele, kelle kohta kasutatakse samuti nimetust “ainusün-dinu” (monogenes).

Nii tõstab usk meid kõrgemale maisest tegelikkusest ja ühendab taevase linnaga. Ja kui meile vahel tundub, et juba liiga kauaks jääb viibima jumalariigi tulek maailmaajastu lõpul, mida kirjeldab Johannese ilmutusraamat taevase Jeruusalemma laskumisena (Ilm 21), siis võime teada, et ka meie usuisad “surid uskudes, saamata kätte tõotusi, vaid nähes ja tervitades neid kaugelt”. Kõik meie esi-isad on elanud maa peal ainult usus, aga kui palju on korda saatnud nende usk! Nii nagu aeg-ajalt meie, on ka meie usuesiisad tunnistanud “end olevat võõrad ja majalised maa peal” (Hb 11:13), kuid tundnud ühtlasi täit rahu, et nende kodumaa on taevas ja neid ootamas, kui maised ülesanded täidetud. Olgu meil usku ülestõusmisse! (Hiob 2018)

 

Sest me oleme päästetud lootuses. Ent juba nähtava lootmine ei ole lootus: kes siis loodab se-da, mida ta näeb? (Rm 8:24)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Pole ju ükskõik, mida me usume ja kuidas me usume. Kui muutub meie usk, siis muutub ka usund või religioon, mis mõjutab kogu meie elu. Kui religioosne usk üldse kaob, siis säilib mingi ilmaliku usu vorm, mis toob omad tagajärjed. Arne Hiob

 

Palvetagem: Sinu armastusel ja usaldusel ei ole otsa ega äärt, sest Sul ei ole piire. Sina võid jagada ega jää vaesemaks. Kuidas suudan seda mina? Toomas Paul

 

* * *

 

PÕHJUS, MIKS PEAKSIME JUMALAT KIITMA

Neljapäev – 30. jaanuar

Sina, Issand, oled Kõigekõrgem üle kogu ilmamaa, Sa oled väga ülendatud üle kõigi jumalate. Ps 97:9

 

Arvaku teised, mida nad tahavad, aga Taavet teab, mida ta usub. Usk vajab kindlameelseid. Olgu meil julgeid veendumusi ja olgu need veendumused õiged.

Jumal on suurem, kui kõik jumalad. Meil pole mingit raskust seda öelda, aga tol ajal oli see tõeline usukindlus. Teised rahvad ümberringi uskusid oma jumalaid. Iisraelgi kaldus sageli, eriti siis, kui naaberrahvastel oli sõjalisi võite, arvamisele, et teised jumalad on väga tugevad. Taaveti deklaratsioon oli neile pahanduseks. Usuelus on õige veendumus määrava tähtsusega. Meie ei anna Jumalale võrdõiguslikku kohta teiste jõudude kõrval, vaid Ta on suurim kõigist. Jumala suurust kuulutame ka siis, kui see mõnele ei meeldi. (Tärk 2014:647j)

 

Sest mina tean, et Issand on suur ja meie Issand on suurem kui kõik jumalad. (Ps 135:5)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õnnistegija heaks ei saa sa õigupoolest midagi teha. Aga ometi, kui sa meelt parandad ja ennast päästa lased, siis rõõmustab see Teda ja taeva ingleid. Kui sa tunned oma Õnnistegijat, jää ikka Ta juurde ja tunnista rõõmsalt ning julgelt, mis Tema sulle on tei-nud. Albert Soosaar

 

Palvetagem: Ma tänan Sind, Issand, et Sa oled nii tähelepanelik ja paned ka taevaväed liiku-ma minu heaks. Ma kahtlesin, et Sa mind näed. Anna mulle andeks. Eenok Haamer

 

* * *

 

TÄNA JUMALAT LOOTUSE EEST MIS TEMAS ON.

Reede – 31. jaanuar

Ta on kaldunud nende palve poole, kes on tehtud puupaljaks, ega ole põlanud nende palvet. Ps 102:18

 

See on inimese palve, kes oma viimases hädas Jumala poole hüüab. Kindlasti oled samuti ko-genud seda tunnet – et sind on maha jäetud nii inimeste kui ka Jumala poolt. Miks on see mulle sün-dinud? – mõtled säärases olukorras sageli. Sinu suure meelepaha ja su viha pärast; sest sina oled mind tõstnud üles ja visanud maha (Ps 102:11). Kuid ka sellises ihulises ja hingelises ahastuses kõ-neleb laulik Jumalast, Temale au ja kiitust andes.

Kuidas saab see nõnda olla? Ebaõnnes kipume ikka süüdlast otsima. Laulik seda ei tee – miks? Või õigemini – kuidas suudab ta endas leida veel sisemist kindlust, kui kogu ümbritsev maailm te-male sõrmega osutab? Mis annab säärase kindluse, millele lootes suurimgi ahastus ei suuda sind murda? Aga sina, Issand, istud aujärjel igavesti ja sinu mälestus kestab põlvest põlve. Küll sa tõu-sed ja halastad Siioni peale, sest aeg on käes temale armu anda, paras aeg on juba kätte jõudnud (Ps 102:13,14).

Jumal näeb meie eluteel ettetulevaid käänakuid ja on selleks alati valmistanud meile tee la-henduseni, kuid me ei näe seda kohe, kui tahaksime, sest…

Psalmide raamat on palveraamat. Ka see psalm on palve Jumala poole. Mis on sinu arvates selle palve tulipunktiks?

Kas pole meie teekond Jumala tundma õppimise poole sageli selline, et tahaksime olla isee-neste pingutuste läbi täiuslikud, kuid ometi ei suuda seda. Seepärast on meil vaja lootust Jumala peale, sest üksnes selline lootus ei jäta meid häbisse, vaid saadab Jumala õnnistuse, mille läbi saa-vutame oma eesmärgi. Tema lunastab su elu hukatusest ja ehib sind helduse ja halastusega nagu pärjaga (Ps 103:4). (APÜ 2012)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sa tunned end süüdi, kuna palud vaid raskustes olles. Jumal ei hülga kunagi me palveid vaid seetõttu, et palume vaid kriiside korral. David Wilkerson

 

Palvetagem: Isa! Ma tahan Sind appi hüüda, kui ma oma Jumalat. Su poole kindlalt hoida, kui hädad vaevavad, ning paluda ka Sind, et annaks kannatust. Sa vaigistad mu häda ja pöörad mu ahastust.

 

* * *

 

TEIE PÄÄSEMINE ON VAIKSEKS JÄÄMINE.

Laupäev – 1. veebruar

Issand on sulle tõesti armuline, kui sa appi hüüad. Seda kuuldes Ta vastab sulle. Js 30:19

Iisraeli ajaloos nõudis Jumal oma rahvalt kahte vastandlikku asja: mitte põgeneda ohu eest ja mitte loota omaenda jõule. Järelikult on “me põgeneme hobuste seljas; nobedal ratsul tahame sõi-ta” (Js 30:16) viimane mida Jumal tahab nende huulilt kuulda!

Iisraeli identiteet on sellise rahva oma kes orjadena Egiptuses lahkusid tühjade kätega, relvade ja varustuseta. Väljaränne oli võimalik kuna Jumal ise avas tee edasiminekuks seal, kus seda varem polnud. Ainus mida Iisrael pidi tegema, oli lasta Jumalal juhtida. Aga et lasta ennast juhtida, peab nõustuma sellega, et mitte kontrollida sündmuste käiku ja astuda ohuga silmitsi nii nagu see on – pigem minna läbi merest kui pöörduda tagasi Egiptusse.

 

Meie sees on hääli mis tahaksid meid tagasi Egiptusse tuua: “Kas ei olnud siis Egiptuses hau-du, et tõid meid kõrbe surema?” (2Ms 14:11), nurisesid israeliidid teekonnal Moosese vastu. Osake meist endast eelistab orjuse mugavusi vabaduse ohtudega vastakuti astumise raskustele.

Nõustuda edasi minema sinna kus pole teed, anda käest kontroll sündmuste käigu üle, loota millelegi enamale kui omaenda jõule: see on hoiak mida prohvet kirjeldab sõnadega “vaikseks jää-ma” ja “pöörduma”. Kui pääsemise leiab seal, siis sellepärast, et rahulikuks jäämine võimaldab meil tunnistada endi haavatavust ja mitte näha seda takistusena teekonnal vabadusse.

 

Äratundmine et me oleme haavatavad, ilma “nobedate ratsudeta”, tähendab lasta “õiguse Ju-malal” toimida, “vastata kui ta meid kuuleb.” Kaugel sellest, et viia passiivsuseni, annab see haava-tavus meile julguse edasi minna ilma tagavaradeta ja arvestusteta.

Kõrgtehnoloogilistes ühiskondades, kus hirm nurjumise ees hoiab inimesi tagasi riske võtmast ja kus alati tahetakse enne teada mis juhtuma hakkab, on ülioluline taasavastada julgus mis peitub haavatavuses. See on kutse, mille esitab Iisraeli Jumal, kes “toob meid välja orjusekojast” (2Ms 13: 3). (Taizé vennaskond 2007)

 

Ta hüüab mind appi ja ma vastan temale; mina olen ta juures, kui ta on kitsikuses, ma vabas-tan tema ning teen ta auliseks. (Ps 91:15) Siis sa hüüad ja Issand vastab, kisendad appi ja tema üt-leb: Vaata, siin ma olen! Kui sa oma keskelt eemaldad ikke, sõrmega näitamise ja nurjatu kõne. (Js 58:9)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tõesti, Jumal on tänagi teel. Ta ootab sind oma sõnas, kõ-netab sind oma sulaste ja Vaimu läbi. Sa kõnnid oma argiseid teid ja mõtled tavapäraseid mõtteid ja korraga tunned: ”Ma olen oma elu suurima avastuse lävel. See varandus on, millest ei saa enam üle ega mööda. Avastatust tuleks kindlasti kinni haarata. Uued väärtused tuleb ellu rakendada. Joosep Tammo

 

Palvetagem: Issand, minu Jumal, ma hüüan Sinu poole. Aita mind paluda ja koondada oma mõtted Sinule. Ma ei suuda seda teha üksinda. Minu sees on pimedus, aga Sinuga on valgus. Diet-rich Bonhoeffer

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

 

Koostas Indrek Lundava.

Jaanuar 2020

 

PÄEVA SÕNUM nr. 173

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

JEESUS ILMUTAB OMA JUMALIKKU VÄGE

  1. pühapäev pärast ilmumispüha
  2. nädal: 19. – 25. jaanuar 2020

 

Mõtle, Issand, nende peale, kes kannatavad kehalise puude all.

 

Jeesus alustab oma avalikku tegevust. Tema esimene imetegu oli Kaana pulmas vee muutmine veiniks. Kristus näitab selle teoga oma hoolivust hätta sattunud inimese vastu. Ta ei hakka arutlema, kas ikka ilma veinita saaks ka pulmapidu peetud või mitte. Ta ei ütle, et Jumala Poeg on tulnud siia maailma tegema vaid suuri ja olulisi asju. Tema jaoks on tavalise inimese probleem oluline ja ta an-nab hättasattunule just seda, mida too vajab. Need inimesed vajasid oma au päästmiseks pulmapeo jaoks veini ja Jeesus annab neile seda.

Selline avaakord Jeesuse tööle näitab ka kogu tulevikku. Inimesed said Kristuse käest abi, sest tal oli vägi ja ta ei hoidnud seda endale, vaid iga abivajaja võis kogeda, kuidas Jeesuses Jumala vägi toimis ning aitas. Kümned inimesed kogesid Jeesuse jõudu oma elus ja need hetked, mil Issand ai-tas, muutsid inimeste elu.

Jeesuse tegevuse algusele mõeldes saame olla kindlad, et ükski probleem pole Jumala Poja jaoks liiga väike. Me võime alati tema poole pöörduda. Paljud kristlased võivad tunnistada, et Jumal kuuleb palveid ja aitab meid just siis, kui vajame abi. Igaüks meist võib kogeda, kuidas Jumala vägi meid puudutab ja meie elu muudab. Selleks on vaja vaid ühendust Kristusega. Kes on kogenud Jee-suse väge, see ei saa enam edasi minna endist viisi. (Soom 2018:8)

 

Seadus on ju antud Moosese kaudu, arm ja tõde aga tulnud Jeesuse Kristuse kaudu. Jh 1:17

 

Kogu juudi seadus või käsk on antud juutidele – seda tegi Jumal Moosese kaudu Siinai mäel. Aga ühtlasi on Iisrael kutsutud valguseks paganatele ja apostel Paulus kommenteerib, et Jumala sea-dus on tegelikult kirjutatud iga inimese südamesse või alateadvusse või tema sisemisse minasse sü-dametunnistuse häälena, millega antakse inimesele märku, kuidas õigesti käituda (Rm 2:14-15).

See tähendab seda, et Jumala seadus kujutab endast loomupärast kaasa antust ja kuna inimese teed on läinud Jumala ees viltu, inimkond on oma arengus võõrdunud Jumalast ja tahab oma egoist-likku mina tihtipeale rõhutada, siis Jumala seadus südametunnistuse kaudu meenutab, kuidas asjad peaksid õigesti olema. Aga ka südametunnistuse häält moonutab inimkond, sh iga inimene, isiklike huvide ja maiste olude järgi ning sunnib oma mõtteid kõrvale. Ta ei järgi alati seda, milleks südame-tunnistus märku annab.

Juutide käskude puhul on oluline see, et see ei ole käsk, ka mitte seadus. Pigem elujuhis. Aga ühtlasi on see ikkagi käsuna mõistetav. Jumal esitas selle Moosesele korraldusena, Ta ei arutle, et “Kuule, mida me sinna jätame või mis võiks sobida?” või “Mida me võiksime tänapäeva juudile siin Siinai mäe all käsuna sõnastada?”. Seadus kõlas käsuna, ehkki hoolitseval moel.

Sellepärast on Jumal välja valinud Iisraeli ja andnud juutidele konkreetses sõnastuses seadu-sed: nende seas on ka igasugused nende rituaalseadused jms, mis olid mõeldud ainult juutidele. Aga kümme käsku, mida tõstetakse eraldi esile kogu seaduse tuumana, tahavad peegeldada sedasama sü-dametunnistusse kirjutatud seadust, mis tegelikult peaks juhatama iga inimest ka ilma juutidele an-tud ja sõnastatud seaduseta. Kuid kuna me väga kergesti ennast petame – mõnikord tahtmatult, mõ-nikord teadlikult –, siis on hea, kui need asjad on sõnastatud. Iisraeli missiooniks on seda ilmutust edasi viia kõigi rahvasteni: Jumala seadus näitab meie puudusi ja kasvatab Jumala poole. Uus proh-vetite poolt ettekuulutatud inimene, kelles kogu seadus on viimse südamesopini täidetud, seega kel-les Jumala kohalolu on saanud maksimaalseks, on Jeesus Kristus – Tema kaudu avatakse kogu Ju-mala ilmutustäius kõigile rahvastele.

Jumala seadus jääb meid edaspidigi kasvatama Kristuse poole, aga Kristuse kaudu ilmutatakse Jumala armu ja kogu uuendatud inimkonna reaalsust: kõige selle imelise kaudu, mis Tema elus juh-tub, kõigi nende tervendamiste kaudu, mida Ta tegi. Tema surma ja ülestõusmise kaudu tuuakse esi-le aga see, et viimselt suundub kogu ilmutusprotsess horisondi taha, kuhu me enam ei näe. Kuid nii suunavad Jumala seadus ja arm meid igavese elu poole. (Hiob 2015)

 

Ja Jumal kõneles kõik need sõnad (2Ms 20:1) ning mõistetakse õigeks tema armust päris mui-du, lunastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses (Rm 3:24)

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sinu Poeg võttis kord äratõugatud Samaaria naise tema usu pärast vastu. Anna meile samasugust usku, et meiegi võiksime loota ainult Sinu armastusele ja üks-teist vastu võtta, nagu Sina meid oled vastu võtnud. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

ALLIKA ÄÄRES JA OMETI JANUSED.

Pühapäev – 19. jaanuar

Jeesus kostis naisele: “Igaüks, kes joob seda vett, januneb jälle, aga kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi.” Jh 4:13,14

 

Samaaria naine püüdis oma janu kustutada mürgiallikast. Ta andus oma ihu ohjeldamatute kir-gede valdusesse, et sellest ühtlasi leida rahuldust ka oma hingele. Aga ta koges, et ihulikud patud ei kustuta hingejanu. Nad ainult mürgitavad ihu ja hinge. Midagi ei saa teha ihule, mis ei mõjutaks ühtlasi ka hingele.

Mida rohkem inimene lõbutseb, seda sügavamale ta sellesse vajub. Omal jõul ei saagi inime-sed sellest janust lahti. Sest selle vee all mõtleb Jeesus kõike, millega inimesed oma hingejanu püüa-vad rahuldada. Patuallikaid on palju. Abielurikkumise kõrval seisab alkohol. Kes seda hakkab joo-ma, seda suuremaks kasvab janu. Jeesuse sõna jääb õigeks: Igaüks, kes joob seda vett, januneb jäl-le.

Selliste mürgiallikate kõrval on elus ühtlasi lõpmatu palju ilusat ja väärtuslikku, millega tahe-takse kustudada oma hingejanu: kõik teadused ja kunstid, kirjandus ja töö, õnn ja armastus ja palju muud kaunistab ja õilistab elu. Aga on otse hämmastav, et see kõik ometi ei rahulda hinge. Kas ei tähenda see, et kõik need maised õnneallikad on viimselt ainult elu dekoratsioon ja mitte elu sisu.

Üks altar on inimhinges alati tühi: see on altar tundmatule jumalale. Tahaks nagu veel midagi rohkem, kuid isegi ei tea, mis see oleks. Nimetu igatsus, nukrus ja rahulolematus käib viimselt kõigi õilsate ja ka sündmatute elamuste järel.

 

Jeesuse sõnad avastavad meile selle põhjuse: Igaüks, kes joob seda vett, januneb jälle, aga kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks.

See igavese elu veeallikas on meile avatud. See on Jumala lõpmatu arm. Jeesus ise on selle ar-mu allikas. Tema pakub meile igavese elu vett. Ta kutsub enese juurde kõik, kes on koormatud ja vaevatud, ja lubab neile anda hingamist. Kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi. Tema juures leidub hinge rahu. See igatsus on siin täitunud, mis püha lauliku sundis ohkama: Otsekui hirv igatseb veeojade järele,nõnda igatseb mu hing sinu juurde, Jumal! Mu hing januneb Jumala järele,elava Jumala järele (Ps 42:2,3). Ja kui ta Jumala ligigidust on kogenud, lau-lab ta hõisates: Sa joodad neid oma rõõmujoovastuse ojast. Sest sinu juures on eluallikas (Ps 36:9, 10). (Täheväli 1947:201jj)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui sa Ta juurde usus ruttad, oma häda kaebad, nutad, ei Ta sind siis lükka välja, kustutab su janu, nälja, viib sind värske rohumaale, eluveele sügavale, kosutab sind helde käega, trööstib imelise väega. Hugo Viktor Karl Wühner

 

Palvetagem: Issand, meie Jumal! Sina oled meile kinkinud oma armsas Pojas mitte vähem kui iseenda ja kõik, mis Sina oled. Võta meid nii nagu oleme. Julgusta meid meie nõtruses. Muuda meie vaesus rikkuseks oma külluses! Karl Barth

 

* * *

 

ÜLESKUTSE JUMALA ÜLISTAMISEKS

Esmaspäev – 20. jaanuar

Tänage Issandat, kuulutage Tema nime, tehke teatavaks rahvaste seas Tema teod! Ps 105:1

 

Nagu näeme, algab psalm üleskutsega. Usklikud vajavad seda, sest meie unustame ja väsime. Meie tavalist puudujääki võib lihtsa üleskutse abil ületada ja sellepärast kasutab Piibel seda sageli. Seda kasutas Jumal juba vanasti oma rahva usuelu huvides ja seda kasutasid ka Jeesus ja apostlid. Seda kasutab Püha Vaim tänaseni.

Käesolev salm kordab 1. Ajaraamatu 16. peatükis esineva Taaveti laulu. Seega on ajaloolisele psalmile antud ka ajalooline alus. (Tärk 2014:466)

 

Tänage Issandat, kuulutage tema nime, tehke teatavaks rahvaste seas tema teod! (1Aj 16:8) Tänage Issandat, kuulutage tema nime, tehke teatavaks rahvaste seas tema teod, tunnistage, et Te-ma nimi on kõrge! (Js 12:4)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Apostlid lasksid ennemini oma pea otsast raiuda, kui keele kinni köita. Jumala käsk oli neile kõrgem kui kõik inimeste keelud, sõnakuulmine Issanda ja Õnnis-tegija vastu ülem kui oma enese ihu ohver. See kõik ei olnud mitte mõni välispidine sunduse asi, vaid vaba seespidine omaenese südame ajamine ja tungimine. Jeesuse armu ja tõe vägi oli neid ära võitnud. Jakob Hurt

 

Palvetagem: Kiitust toome, Issand, Sulle, et Sa mõtled meile veel, ja et meile ikka jälle kos-tab Sinu sõna hääl; et Sa meile usku annad, kõigest hädast välja kannad, kuni võitja hulgaga kiida-me Sind lõpmata. Friedrich Wilhelm Ederberg

 

* * *

 

USKLIKUD INIMESED ON IGA PÄEV OTSIJAD JA LEIDJAD.

Teisipäev – 21. jaanuar

Nõudke Issandat ja Tema võimsust, otsige alati Tema palet! Ps 105:4

 

Jumala rahvas arvaku tõelise Jumal tundmist oma õnnistuseks! Iisraelil ärgu olgu häbi tunnis-tada oma Jumalat sel ajal, kui teised rahvad tema ümber austavad Baali, Ra´d, Zeusi või Jupiteri. Nüüd on kõik teised tolleaegsed nimed kadunud, aga elava Jumala nimi püsib ja jääb igavesti. Selle-pärast võib iga usklik öelda: “Mina ei häbene evangeeliumi” (Rm 1:16). Needki võivad rõõmustada, kes Jumalat alles “otsivad”. Need liiguvad oma usuelus õiges suunas.

Jumala rahva usk polnud veel täiuslik, aga see liikus edasi täiuse suunas. Usklikud inimesed on iga päev otsijad ja leidjad. Alati me vajame midagi ja saame ka midagi. Palumine, otsimine ja koputamine on kõik sama briljandi üksikud säravad kandid, mis annavad pidevalt uut valguse sära. (Tärk 2014:467)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Oleme tulesüütajad. Selles külmas maailmas, mis on täis vihkamist ja isekust, võib meie väike leek tunduda mõjuta, kuid peame hoidma oma tuld põlemas. Billy Graham

 

Palvetagem: Lase meil tervena oma teed käia. Juhi meie samme ja saada meid oma rahuga. Luba meil elusalt, rõõmsalt ja tervelt oma eesmärgile jõuda… Õnnista meid kõiges, mis me teeme, ja las leiavad Sinu silmis halastust, armu ja kaastunnet kõik, keda me kohtame. Juudi reisiõnnistus

 

* * *

 

PUHAS VESI

Kolmapäev – 22. jaanuar

Januneja tulgu! Kes tahab, võtku eluvett ilma tasuta! Ilm 22:17

 

80ndatel jooksis läbi maailma ajakirjanduse teade, et Paapua Uus-Guinea üksildases mägipiir-konnas avastati senitundmatu suguharu. Kohe kiirustasid käitumiseuurijad ja etnoloogid kiviaja ta-semel olevate inimeste juurde, et seal oma uurimusi läbi viia. Ühe pärismaalase võtsid nad kaasa ja näitasid talle tänaseid kõikvõimalikke tehnikasaavutusi. Nad võtsid ta lennukisse ja autosse, filmisid teda ja üllatasid siis teda kaadritega televisioonis. Pärast üht 20. sajandis veedetud nädalat küsiti sel-lelt mehelt, mis on avaldanud talle kõige suuremat muljet? Vastus kõlas: “See, et seinast voolab pu-has vesi.” Puhas vesi – looduslapsena ta teadis, millest räägib.

Tulevikuuurijad ütlevad täna, et vesi saab meie maailmas veel kõigile suureks probleemiks ja et selle pärast hakatakse pidama sõdasid. Mitmes piirkonnas ollaksegi juba niikaugel, sest eluks hä-davajalikku vett ei jätku. Kes on pidanud kolm päeva ilma vedelikuta elama, ei pea enam kaua vastu ja puhta joogivee saamine on maakera paljudes paikades väga suur probleem.

 

Ülestõusnud Kristus ütleb: Ja januneja tulgu! Kes tahab, võtku eluvett ilma tasuta!

 

Piiblis on jutt ühest teisest veest, eluveest. On midagi, mille tähtsus on võrreldav eluks vajali-ku veega. Kõneldes kord naisega Samaaria kaevul, nimetas Jeesus ennast elavaks veeks. Jeesus on niisama tähtis nagu vesi eluks. Kellel on Jeesus, kes elab Temaga, kes korrastab oma elu Tema juht-nööride järgi, see inimene on leidnud oma eluks kõige olulisema. Seda vett võib saada igaüks. Jee-sus ei saa seda pakkuda täissöönutele ja rahulolevatele, vaid neile, kellel on janu – janu sisurikka elu järele, janu varjatuse järele, janu süüst vabanemise järele, janu ehtsa õnne järele. Jeesus ütleb meile täie selgusega: „Igaüks, kes soovib, võib võtta!” Hea võimalus on avada praegu oma käed ja süda ning paluda: “Jah, tule Jeesus ja kustuta mu janu! Anna mulle seda vett, mis toob ka minu ellu sinu tegelikkuse, mis juhib mind sinu riiki, sinu igavesse ellu!”

Kui te avate veekraani, mõelge sellele, kui paljudel inimestel pole üldsegi enesestmõistetav, et värske ja puhas vesi on saadaval. Kuid lubage meenutada ka, et Jeesus pakub seda tasuta – ilma veemõõtjata ja -arveta – ja et Tal on pakkuda elustavat vett, mis hoovab igavesse ellu. Nii saab meie tänane päev värskeks ja ka inimesed meie ümber saavad sellest oma osa. (Jürma 2014)

 

Hoi! Kõik janused, tulge vee juurde! Ka see, kellel ei ole raha, tulgu, ostku ja söögu! Tulge, ostke ilma rahata, ilma hinnata veini ja piima! (Js 55:1) Aga pühade viimasel, suurel päeval seisis Jeesus ja hüüdis valjusti: “Kellel on janu, see tulgu minu juurde ja joogu!” (Jh 7:37) Ja ta ütles mulle: “See on sündinud! Mina olen A ja O, algus ja ots. Mina annan janusele ilma tasuta eluvee allikast.” (Ilm 21:6)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ära siis eksi nüüd siia ja sinna, rutta Ta juurde, Ta kutsub ju sind! Oh kuis nii õnnis Ta juurde on minna, selgelt seal voolavad eluvee jõed. Seal on me abi, mis jahutab hinge, koormatud hinged, nüüd sinna kõik minge! Johann Ludvig Konrad Allendorf

 

Palvetagem: Issand! Su tõotus on me käes: kes janus, õigust nõuab, saab tõesti joodetud ja andeksandmist leiab. Näita õiget teed, mu kallis Jeesuke, Sa oled abimees mu eksind hingele. Chris-tian Knorr von Rosenroth

 

* * *

 

JUMAL SAAB ILMSIKS

Neljapäev – 23. jaanuar

Me nägime Tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde. Jh 1:14

 

Jeesuse sündimine Petlemmas pole mingi aegadetagune sündmus, mis meid ei puuduta. Ja sel-le sõnumit ei anta inimkonnale edasi ebaisikuliselt. Selle sõnum on ainulisel ja erilisel viisil suuna-tud igale inimesele. Jõulurõõmu kuulutatakse meist igaühele, sest Päästja sünnib igaühe jaoks. Nagu Petlemma karjastele, nii ka meile kuulutatakse seda suurt rõõmu sama mõjusalt, sama tungivalt.

Sellepärast on Kristuse sündimine igaühele meist väga isiklik kingitus. Aga nagu karjused, nii ka meie saame selle kätte alles siis, kui ruttame täis usku ja tänulikkust seda kuulutama kõikjal, ku-hu jalad viivad. Issand on tõepoolest meie keskel ja päästab meid; selline on meie lootus – enamgi veel, selline on meie lootuse julgus, millest vallandub kindel rõõm. Selle rõõmu allikaks on inim-mõistusele arusaamatu alandumine, millega meie Jumalast saab omal vabal tahtel väetimast väetim Jeesuslaps mähkmeisse mähitult viletsas sõimes.

Jumala plaan, ei olnud üksnes tulla maa peale oma ainsas Pojas, Jeesuse Kristuses; ei olnud lihtsalt sündida, vaid Ta tahtis endast teada anda ning ennekõike ilmutada oma heldust ja lõpmatut inimesearmastust (Tt 3:4). “Teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja”, kuulutas ingel karjastele: “kes on Issand Kristus.” (Lk 2:11-12). Selles peitub enneolematu sõnum: Päästja on sündinud ja kõik võib saada päästetud – nii taevas, maa kui alumised paigad!

Selline on lõppkokkuvõttes selle imelise salasuse kingitus, milleks on Jeesuse sündimine Pet-lemmas. Vastastikuse usalduse ja ohvrianni salasus ühes Temaga, kes juhatab meid oma Isa halas-tava armastuse, rõõmu ja au sisse. (Stefanus 2017)

 

Iisaile sündis kuningas Taavet. Taavetile sündis Uurija naisega Saalomon. (Mt 1:6) Ja ta muudeti nende ees; ta pale säras otsekui päike, ta rõivad said valgeks otsekui valgus. (Mt 17:2) Isa, ma tahan, et ka need, keda sa mulle oled andnud, oleksid minuga seal, kus mina olen, et nad näe-ksid mu kirkust, mille sa oled andnud mulle, sest sa oled mind armastanud enne maailma rajamist. (Jh 17:24) Kui juba hukkamõistuteenistusel oli kirkus, siis on õigeksmõistuteenistus veel palju suu-rem kirkuselt. (2Kr 3:9) Jah, niihästi Pühitseja kui pühitsetavad on kõik ühe Isa lapsed. Sel põhjusel Jeesus ei häbenegi neid hüüda vendadeks. (Hb 2:11)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristus tuleb meie maailma. Ka siis, kui me ei taha Teda ega otsi Teda. Kuid Tema tahab ja otsib meid. Ta tuleb, sest maailm vajab Teda. Sina ja mina vajame Teda isiklikult. Meie ei saa ilma Temata tõeliselt elada. Kristus tuleb meie juurde sellepärast, et Ta tunneb meie häda paremini kui meie ise. Ta tahab saada meie elu Issandaks ja Kuningaks. Uno Plank

 

Palvetagem: Issand Jeesus, kui meie hukk meid vaevab, kui kannatused ja hädad meid maha suruvad, siis lohuta meid lootusega Sinu peatsest tagasitulekust. Võta meilt ära kõik kartus ja tee meid siiraks ja rõõmsaks, oodates Sinu jälletulemist. Jah, tule ruttu, Issand Jeesus! Fredrik Landahl

 

* * *

 

RÕÕMSAD HETKED

Reede – 24. jaanuar

Laulge Issandale, mängige Temale, kõnelge kõigist Tema imedest! Ps 105:2

 

Oli talvine aeg. Meie pere kuusteist liiget istusid sõjaväebussi ja me sõitsime lennuvälja an-gaari, kus pidime kohtuma minu Afganistanis teeninud pojaga. Lennuväljale kogunesid noored emad lastega, kes ootasid abikaasasid. Oli vastsündinuid, kes polnud oma isa veel näinud. Jumal oli andnud meile kõigi võimaluse oma lapsi taas kaisutada. Ruumi täitsid tänulikkus, rahu ja rõõm. Lennuk ilmus nähtavale ja me lehvitasime lippe. Uurisin sissemarssivate sõdurite nägusid ja märka-sin viimaks oma poega, kes oli tervelt tagasi jõudnud. See oli täiuslik hetk.

Meie elus on kauneid hetki, olgu selleks armumine, lapse sünd, kaunis päikesetõus või linnu lend. Meil on siis põhjust Jumalat tänada rõõmu eest, mida need kogemused pakuvad. Meie omalt poolt võime Jumalale tuua tänu ja kiitust. Saame seda teha tänupalvetes, laulus ja Jumala imelistest töödest tunnistust tuues. (Ward 2017)

 

Jumal, sa oled mind õpetanud mu noorest east, ja sestsaadik ma kuulutan sinu imesid. (Ps 71:17)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kõik, millest maailm koosneb, võib laguneda, kindlaks jää-vad ainult Jumal ja Tema Sõna. Sõna, milles on elu ja mis loob, päästab, uuendab. Fanny de Sivers

 

Palvetagem: Armas Issand, anna meile tänulikkust kõigi suurte ja väikeste rõõmude eest. Aa-men.

 

* * *

 

IGATSUS JUMALA JÄRELE

Laupäev – 25. jaanuar

Apostel Pauluse pöördumispäev

Kiidelge Tema pühast nimest, rõõmutsegu nende süda, kes otsivad Issandat. Ps 105:3

Kui inimene unustab või tõrjubki Jumala, ei lakka Jumal siiski inimest kutsumast, et see Teda otsiks ning seeläbi elaks ning oma õnne leiaks. See otsing nõuab aga inimeselt kogu mõttepinget ja sirgjoonelist tahet, “siirast südant” ning ka tunnistust kaasinimestelt, kes õpetavad teda Jumalat otsi-ma.

“Suur oled, Issand, ja kõrgeks kiidetav; suur on Su vägi, Sinu tarkusel pole määra. Ja kiita ta-hab Sind inimene, mingi osa Sinu loomest, inimene, kes kannab endaga kaasas oma surelikkust, kannab kaasas oma patu tunnistust ja tunnistust, et Sa paned vastu suurelistele; ja ikkagi tahab Sind kiita inimene, mingi osa Sinu loomest. Sina õhutad, et ta Sind kiites rõõmu tunneks, kuna oled meid teinud enda jaoks ja rahutu on meie süda, kuni ta ei puhka Sinus.” Augustinus (Katoliku Kiriku Katekismus, nr. 30)

 

Ülistage Issandat koos minuga ja tõstkem üheskoos kõrgeks tema nimi! Ps 34:4

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui eesmärk on kaugel või ununenud, siis võime kergesti sekkuda selle maailma intriigidesse ja muutuda isegi konfliktseks. Kuid koiduvalgust näinud rändu-ri jalg astub taas kiiremini ja rahulikumalt. Aeg, milles meie elame, on Jumala tõotuste täitumise aeg. Mitte surm, vaid Jeesus on taas tulemas. Jeesus on teel, et kohtuda teelistega. Joosep Tammo

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sina andsid apostel Paulusele ülesande viia evangeeliumi valgust laiali kõikjale maailma. Me meenutame täna tema imelist pöördumist ja palume: aita meil püsida tema kuulutatud elu sõnas. Luba meil kõigil üheskoos rõõmustada Kristuse taastulemise päeval. Kuule meid oma Poja Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

 

Koostas Indrek Lundava.

Jaanuar 2020

1 2 3 4 5 49