Palveleht 16. aprill – 2. mai 2020

Nädala teema: Hea Karjane

 

Kiitus ja ülistus – selles palveosas ülistame ja kiidame Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Kohad Piiblist, millele ülistuspalves toetuda: Psalm 23

Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust.
2
Haljale aasale paneb ta mind lebama, hingamisveele saadab ta mind;
3
tema kosutab mu hinge. Ta juhib mind õiguse rööbastesse oma nime pärast.
4
Ka kui ma kõnniksin pimedas orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga;
su karjasekepp ja su sau, need trööstivad mind.
5
Sa katad mu ette laua mu vastaste silma all;

sa võiad mu pead õliga, mu karikas on pilgeni täis.
6
Ainult headus ja heldus järgivad mind kõik mu elupäevad
ja ma jään Issanda kotta eluajaks.

 

Johannese evangeelium 10:11, 27-28

11Mina olen hea karjane. Hea karjane annab oma elu lammaste eest.

27Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle
28ning ma annan neile igavese elu ja nad ei hukku iialgi ning keegi ei kisu neid minu käest.

 

Patutunnistus – vaikne palve.  /Järgneb sujuvalt ülistusosale./

Kirjakoht, millele võib vaikses patutunnistuse palves toetuda on: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,

kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

 

Pärast vaikset patutunnistuse palvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:7
7Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

 

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Täname armuaja eest meie maal. Täname, et Kristus on Kiriku pea ja karjane ning meie igaühe jaoks on Ta Hea Karjane. Tema kaitseb, juhatab ja kannab meid kord igavesse ellu. Tänu võimaluste eest Jumala Sõnast osa saada veebi vahendusel. Täname inimeste eest, kes annavad oma osa jumalateenistuste ja palvuste ettevalmistusse ja läbiviimisesse. Tänu ustavate eestpalvetajate eest! Tänu koguduse juhatuse ning iga koguduse liikme, kaasöölise ja vaimuliku eest kes kogudust ja selle liikmeid palvekätel kannab ning nõu ja jõuga abiks on. Aitäh meie sõpruskoguduste eest.

 

Eestpalve aeg                                                                                                                

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Johannese evangeelium 21:15-19

15 nõnda nagu Isa tunneb mind ja mina tunnen Isa, ning annan oma
elu lammaste eest.
16 Ja mul on veel lambaid, kes ei ole sellest tarast, neidki pean ma juhtima; ja nad kuulevad minu häält ning siis on üks kari ja üks karjane.
17 Isa armastab mind seepärast, et ma annan oma elu, et seda jälle tagasi võtta.
18 Keegi ei võta seda minult, vaid mina ise annan selle omal tahtel. Minul on meelevald seda anda ja minul on meelevald seda jälle võtta. Selle käsu olen ma saanud oma Isalt.”
19 Siis tekkis taas juutide seas nende sõnade pärast lõhe.

Palves Jumala ette kanname iseend, oma pereliikmed ja lähedased.

 

 

 

 

 

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Peetruse 1. kiri 5:1-4

1 Vanemaid teie seas ma kutsun nüüd üles kui kaasvanem ja Kristuse kannatuste tunnistaja ning ühtlasi osaline tulevases kirkuses selle ilmumisel:
2 hoidke teile hoida antud Jumala karja, mitte sunni pärast, vaid vabatahtlikult Jumala meele järgi, mitte häbiväärses kasuahnuses, vaid andunult,
3 mitte nagu isandad liisuosa üle, vaid olles karjale eeskujuks.
4 Ning siis kui Ülemkarjane saab avalikuks, võite te võtta vastu kirkuse närtsimatu pärja.

Palume Jumala õnnistust igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume, et Jumal ise kinnitaks kõigi meie usku Kristusesse, kes on Hea Karjane. Aidaku Issand meil olla Tema käteks ja jalgadeks siin maa peal, toetamaks kaasinimest ja kogudust. Palume Jumalalt tervist ja hingerahu kõigile kes seda vajavad. Eriti neile, kes on raskes seisus haigla intensiivravis või hooldekodudes. Ole väga lähedal ja kinnitamas kõiki, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palume tröösti leinajatele. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Toivo Treibluti eest. Palvesse kanname koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning aseesimehe Andra Indriksoni ning nende pered. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Marek Alveuse ja Katri Aaslav-Tepandi ning nende pered. Palvesse kanname sõpruskogudused. Palvetame üksikute inimeste eest aga ka perede eest, et jätkuks jaksu ja lootvat meelt eriolukorras toime tulemiseks. Palume õnnistuse jätku e-pühapäevakoolile. Palvetame, et me peagi saaksime taas kirikutesse kokku tulla ning osa Jumala pühast Sakramendist – armulauast.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Jeremia raamat 23:1-4

1 Häda karjaseile, kes hukkavad ja pillutavad mu karjamaa lambaid, ütleb Issand!
2 Seepärast ütleb Issand, Iisraeli Jumal, karjaste kohta, kes karjatavad mu rahvast, nõnda: Te olete mu lambad pillutanud ja ära ajanud ega ole vaadanud nende järele. Vaata, ma nuhtlen teid teie pahategude pärast, ütleb Issand.
3 Ja ma ise kogun oma lammaste jäägi kõigist maadest, kuhu ma olen nad ajanud, ja toon nad tagasi nende karjamaale; nad on siis viljakad ja neid saab palju.
4 Ja ma sean neile karjased ning nood karjatavad neid; siis nad enam ei ehmu ega karda, ja ühtegi neist ei jää vajaka, ütleb Issand.

 Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Kanname palvesse presidendi, valitsuse, riigikogu, vabariigi kriisikomisjoni, Nõmme linnaosavanema ning kõik, kes rahva teenistuses. Palvetame inimeste eest, kes on praeguse eriolukorras töötamas eesliinil: arstid, õed, sanitarid, politseid, piirivalvurid, apteekrid, müüjad jpt. Palvetame Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, Tallinna praosti, kõigi koguduste vaimulike ning iga koguduse liikme eest. Palume eriti inimeste eest, kes haiged. Olgu Issanda hea ja armuline Vaim neile eriliselt lähedal, tervendamas ja rahu toomas. Kingi lootust, jõudu ja elutahet ülalt ning hoia meie kõigi silme ees alati igavene elu. Kanname palvesse Usuteaduse Instituudi, koolid ja lasteaiad, kaplanaadid, Misjonikeskuse, Laste- ja Noorsootöö Ühenduse, ajalehe Eesti Kirik, EELK Perekeskuse jt. kõik kiriku asutused. Õnnistust palume kristlaste omavahelisele osadusele.

 

Eestpalve palverühmade eest Eestimaal ning mujal maailmas

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse 1. kirjast tessalooniklastele 5:18

18tänage kõige eest – sest see on, mida Jumal teilt tahab Jeesuses Kristuses!

Palume Jumala õnnistust igale palvetajale, jätkuvat palvemeelt ja usaldust ning rohkesti tänu!

PÄEVA SÕNUM nr. 187

Sinu juures on eluallikas, sinu valguses me näeme valgust (Ps 36:10). Kõigeväeline Jumal! Sina oled kinkinud meile kõige kallima – elu ja valguse. Me palume, näita meile oma eluvalgust, eluval-gust meie südame pimedusse, et näeksime kõrvaldada takistusi Sinu tundmise teelt. Lase meil selles valguses näha patu suurust. Anna jõudu meeleparanduseks ja usku Sinu evangeeliumi tõotustesse. Jeesus, Sinu läbi on meil elu ja seda ülirohkesti. Kellel on Poeg, sellel on elu (1Jh 5:12).

 

***

 

PÄEVA  SÕNUM nr. 187

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

HEA KARJANE

Ülestõusmisaja 3. pühapäev

  1. nädal: 26. aprill – 2. mai 2020

 

Mõtle, Issand, vaeste, kodutute ja põgenike peale.

 

Kui Jeesus õpetas, siis kasutas Ta näiteid igapäevaelust ja kuulajad mõistsid tänu sellele pare-mini Kristuse õpetuse tähendust. Hea karjase teema on hea näide sellest. Iga inimene teadis, mis tööd karjane teeb, ja sai aru, milline on hea ja milline halb karjane.

Nii nagu kõigi muude töödegagi, on ka heaks karjaseks olemise juures oluline suhtumine töö-sse, see tähendab oma karja. Hea karjane armastab nii oma tööd kui karja ja teeb kõike südamega.

Jeesus oli hea karjane, inimesed aga olid tema kari, kelle eest ta hoolitses. Kristus kandis siin maailmas inimeste eest hoolt nii õpetades kui imetegusid tehes. Kuni selleni välja, et ta suri patuse inimkonna eest ristil, et päästa nad pattudest.

Jeesus andis Peetrusele ülesandeks olla karjane ja kanda hoolt kristlaste eest siin maailmas. Peetruse kaudu on see ülesanne kõigil vaimulikel ja just selle pärast on üks kirikuõpetaja ameti-nimetusi pastor ehk tõlkes karjane.

Kuid mitte ainult kirikuõpetajad pole karjased, vaid seda on iga kristlane. Martin Luther rõhu-tas kristlikku kasvatust perekonnas. Nii on vanemad oma laste kasvatajana suure vastutuse kandjad. Samuti on kristlase ülesanne anda oma usust tunnistust kõigile inimestele enda ümber. Seda tehes tasub silmas pidada Jeesust, kes oli armastav, hooliv ja ennastohverdav. (Soom 2017:8)

 

Mina olen Hea Karjane. Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle ning ma annan neile igavese elu. Jh 10:11a,27,28a

 

Miks on Jeesus Hea Karjane? Karjase juurde kuulub kari. Need kaks mõistet “kari” ja “karja-ne” kuuluvad kokku. Hea karjase kari on Tema kogudus. See on meile selge. Ka sina, armas usklik vend ja õde, kuulud Jumala rahva karja. Kuidas sa sinna said? Kuidas sai Jeesus sinu heaks karja-seks? Kas nõnda, et sina ise otsustasid hea karjase omade hulka tulla? Või nõnda, et usklikud vane-mad tõid su lapsena ristimisele ja su nimi kanti koguduse liikmete nimistusse? Inimlikult näib see nõnda olevat. Ometi ei ole. Sa said ristimisele tulla ainult seepärast, et hea karjane sind kutsus ja su vastu võttis. Jeesus ütles oma jüngritele: “Mitte teie ei ole mind, vaid mina olen teid ära valinud” (Jh 15:16). Jeesus on oma karja ise komplekteerinud. Meie kuulume sinna ainult seepärast, et Tema on meid üles otsinud ja vastu võtnud.

 

Miks Jeesus meid kutsub? Matteuse evangeeliumis seisab: aga rahvahulka nähes hakkas tal neist hale, sest nad olid väsitatud ja vaevatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast (Mt 9:36). Mitte sellepärast ei kutsu Jeesus meid oma karja, et Tal meist kasu oleks, vaid seepärast, et Ta meid ar-mastab ja tahab meid aidata: Temata ei ole sinul ega minul tõelist karjast. Jeesus on täiesti ainulaad-ne karjane. Ta on hea karjane, kes kogub mahajäetuid ja hukule määratuid, et neid päästa.

Ära unusta, selleks et võiksid kuuluda Jeesuse kogudusse, olla Tema juhtimise ja hoolitsuse all, olla Jeesuse Kristuse kaaspärija, on Jeesus sind oma verega lunastanud. Seda meenutasid meile selgesti kannatusaja sündmused. On tõesti nõnda, nagu apostel ütleb: “Te olete kallilt ostetud” (1Kr 6:20). Õnnistegija elu ja vere hinnaga. Ta on tõesti ainuke Hea Karjane.

Sageli on kahjuks nõnda, et nii mõnigi Kristuse koguduse liige selle praktiliselt ära unustab. Ta ei pea hea karjasega mingit ühendust. Jeesus ütles, et ta tunneb omadest igaüht. Jeesusele pole Ta kari kogum, Ta pilk ulatub igaüheni. Ta tunneb igaühe eluolu, ta sisemist maailma. Igaüks on kui avatud raamat hea karjase ees. Aga Ta on andnud igale võimaluse ka ennast tunda, ja see on igati normaalne. Karjane tunneb karja ja kari, selle iga üksik liige, tunneb oma karjast, kuuleb Tema häält ja käib Tema järel. Jeesus ütleb, et Tema ja Ta karja vahekord on nagu Tema ja Isa vahekord – Isa tunneb Teda ja Tema tunneb Isa. See tähendab, et nad on üksteisega lahutamatus osaduses. (Soosaar 1996:145j)

 

Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust. (Ps 23:1) Otsekui karjane hoiab ta oma karja, kogub oma käsivarrega tallekesi ja kannab neid süles, talutab imetajaid lambaid. (Js 40:11) Ma viin nad välja rahvaste hulgast, kogun neid maadest ja toon nad nende oma maale; ja ma kar-jatan neid Iisraeli mägedel, veeojade ääres ja kõigis maa asustatud paigus. (Hs 34:13) Ja mu sula-ne Taavet on neile kuningaks ja neil kõigil on üksainus karjane; nad käivad minu seaduste järgi ja peavad mu määrusi ning täidavad neid. (Hs 37:24) Teie olite ju “nagu lambad ekslemas”, kuid nüüd te olete pöördunud oma hingede Karjase ja Ülevaataja poole. (1Pt 2:25) Ning siis kui Ülemkarjane saab avalikuks, võite te võtta vastu kirkuse närtsimatu pärja. (1Pt 5:4)

 

Palvetagem: Armuline Jumal, halastaja Isa, Jeesuses Kristuses annad Sa meile Hea Karjase, kes juhib meid Sinu teedel ja kogub Sinu rahvaks. Me palume Sind, toida, kaitse ja tervenda meid ning hoia alati Sinu osaduses. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

JUMAL ON KARJANE JA MEIE TEMA KARI

Pühapäev – 26. aprill

Jeesus ütleb: “Mina olen hea karjane ja tunnen omi ja minu omad tunnevad mind.” Jh 10:14

 

Nii nagu Päikese ümber tiirlevad planeedid, nii keerleb meie elu ümber Hea Karjase. Tema on kõikide asjade algus ja lõpp.

Tänane evangeeliumitekst on nii rikkalik, et juba üksnes ühte salmi võiks käsitleda mitu päe-va. Aga kuna see ei tule kõne alla, siis piirdugem ainult kõige olulisemaga. Alustame Hea Karjase vahekorrast lammastega. Siin võib esile tuua kolm rõhuasetust. Hea Karjane sureb lammaste eest, armastab oma lambaid ja ühendab nad üheks tervikuks. Aga enne, kui me süveneme Jeesuse vahe-korda oma lammastega, peatume korraks mõistel “hea”. Kreeka keeles kasutatakse siin kahte sõna: agathos, mis tähendab head kõlbelises tähenduses. Näiteks ma võin maalida pildi, mille kohta võib öelda, et see on agathos ehk hea, kuna sellel on olemas kõlbeline väärtus. Ma ei maali pildile rõve-dusi, vaid näiteks lihtsalt ilusa metslille. Samas kunstiline väärtus võib olla sellel pildil null, kuna ma pole mingi kunstnik. Kui sa aga tahad väljendada maali sügavat ja suurt kunstilist väärtust, nagu näiteks Michelangelo puhul, siis kasutatakse kreeka keeles teist sõna – kalos, mis väljendab täiuslik-ku ilu ja headust.

Just seda sõna Jeesus kasutabki, kui Ta nimetab end Heaks Karjaseks. Ta tahab sellega öelda, et ei ole hea üksnes moraalses tähenduses, vaid on silmapaistev, suurepärane, armas ja eeskujulik karjane igas tähenduses. Ei ole ühtegi teist karjast, keda võiks Temaga võrrelda, Ta on kõigist üle. Sellega Jeesus annab mõista, et on isegi suurem kui juutide kuulsaim karjane Taavet. Vägagi preten-sioonikas sõnum Jeesuse poolt. Kui siia lisada veel Tema ütlused, et Mooses on Temast kirjutanud ja “enne kui Aabraham sündis, olin mina”, siis võis see tõepoolest tunduda juutidele suuruse hullu-sena. Tegelikult oli asi veel hullem. Jeesust süüdistati lausa jumalateotuses, sest sõnademäng “mina olen hea karjane” oli religioosselt haritud juudile vägagi kindla tähendusega. Juudid teadsid, et “mi-na olen” kuulus Jumala tiitlite hulka, ja nad teadsid ka seda, et Iisraeli ülimaks ja parimaks karja-seks oli Jumal. Seega Jeesus, öeldes “mina olen Hea Karjane”, ütleb tegelikult – mina olen Jumal. Meie teame, et Tal on õigus seda öelda, kuid Iisraeli usuliidrid pidasid seda jumalateotuseks.

 

Kirik vajab Kristuse sarnaseid juhte ja karjaseid, kes hoolivad ja armastavad oma lambukesi ning on valmis sellel tööl tooma ka midagi ohvriks. Jeesus ütleb, et hea karjane tunneb oma lam-baid. On kosutav teada, et meie vahekord Jeesusega ei ole üksnes teoreetiline, mõistusele toetuv, vaid see on väga isiklik. Jeesus armastab sind ainulaadsel usalduslikul moel. Ehki Jeesus kasutab sõna “tunneb”, võib selle põhjal siiski öelda, et Ta armastab oma lambaid.

Kreekakeelne sõna ginosko, mida siin kasutatakse, tähendab kogemuslikku tundmist, tundmist mitte lugemise põhjal, vaid kogemuse kaudu. Sõna “tundma” kasutatakse Piiblis sageli armastus-suhte kirjeldamiseks. Seega ei oleks vale, kui tõlgiksime Jeesuse ütlemise nõnda: “Mina olen hea karjane ja armastan omi ja minu omad armastavad mind, nõnda nagu Isa armastab mind ja mina armastan Isa, ning annan oma elu lammaste eest.” Vaevalt, et keegi annab oma elu mõne tuttava eest, aga armsama nimel tehakse suuri asju. On tõesti hea teada, et Jumal armastab meid, ja on saat-nud meid karjatama sellise haruldase Karjase, kes oma elu ohvriks tuues päästis meid hukatusest.

 

Kogemuslik tundmine ehk armastus vajab kõige rohkem samastumist ja ühtsust oma kalli-maga. Kui kaks inimest üksteist tõeliselt armastavad, siis tavaliselt lõpeb see sellega, et need kaks saavad üheks lihaks. Sa ju ei ütle oma kallimale, et kuule, ma armastan sind nii väga, et tahan ühi-neda Võõrleegioniga. Pigem on su sooviks veeta iga päev oma armsama seltsis. Kedagi armastades tahad teda paremini tundma õppida, tahad tema sarnaseks saada. Jumal armastab meid nii tugevalt, et on oma Pojas meie sarnaseks saanud ja tahab, et meie omakorda saaksime Jeesuse sarnaseks. Ma ei tea kuidas meiega lood on, kuid Paulus ütleb: “Ma püüan ära tunda Teda ja Tema ülestõusmise väge ja Tema kannatuste osadust, saades Tema surma sarnaseks, et ma kuidagi jõuaksin ülestõus-misele surnuist” (Fl 3:10). Jah, tõeline armastus nõuab osadust. Nii nagu mehe ja naise armastuse selge eesmärk on abielu, nii ka Jumala ja inimese vahelise suhte eesmärk on üheks tervikuks saa-mine.

 

Armsad õed ja vennad, oleme vabatahtlikult Jeesuse karjaga ühinenud, oleme tunnistanud Ta endi ülemkarjaseks. Kristus hoolib meist ja tahab, et oleksime Temaga osaduses, et sureksime koos temaga, tõuseksime üles koos Temaga ja käiksime koos Temaga oma eluteed. Ta tahab, et saaksime üha rohkem Tema sarnaseks. Kas meie armastus Tema vastu on nii tugev, et suudaksime seda teha? Küllap see ongi mõõdupuu, mille abil võime kontrollida kui tugevalt me oma Issandat armastame. Mind isiklikult teeb kurvaks teadmine, et mu südames ei ole enam sellist leegitsevat armastust Ju-mala vastu, nagu see oli usule ärgates. Jah, ma olen küll aastate möödudes jäänud Issandale truuks, kuid ma tunnen, et esimene armastus on jahtunud ja see vajaks ülessoojendamist. Võib olla õnnes-tub see kõige paremini ühises osaduses, üksteist toetades ja julgustades. Oleme ju siiski üks kari. Sellepärast palvetagem üksteise eest, et me ei väsiks, et meie armastus ei kustuks, et me kuuleksime Hea Karjase häält ja järgneksime Talle.

 

Jäägu meid täna saatma apostel Pauluse sõnad: “Aga rahu Jumal, kes igavese lepingu verega on surnuist üles toonud lammaste suure Karjase, meie Issanda Jeesuse, valmistagu teid kõiges heas tegema tema tahtmist ja saatku korda meie sees, mis on tema silmis meelepärane, Jeesuse Kristuse läbi, kellele olgu kirkus igavesti! Aamen.” (Hbr 13:20,21) (Kiir 2019)

 

Sest nõnda ütleb Issand Jumal: Vaata, mina ise otsin oma lambaid ja hoolitsen nende eest (Hs 34:11). Ometi püsib kindlana Jumala seatud aluskivi, millel on see pitser: “Issand tunneb omi” ja “Ülekohtust taganegu igaüks, kes nimetab Issanda nime” (2Tm 2:19).

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Anna kogu oma elu Kristuse juhtimise alla! Ära tee midagi, mida Ta keelab; ära jäta tegemata midagi, mida Ta käsib! Kui sa nii talitad, siis pääsed nende tae-vaste jõudude kätte, mis teevad sinust uue inimese. Osvald Tärk

 

Palvetagem: Näita meile oma kuninglikku valitsust, Jumal, too rahu hirmus ja kahtluses. Sina ainsana toimid õigesti. Issand, muuda meid vaikseks ja räägi meiega! Otto Riethmüller

 

* * *

 

JUMALA HOOLITSUS

Esmaspäev – 27. aprill

Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust. Ps 23:1

 

Inimene tunneb vajadust lähedase Jumala järele, kes võtaks osa ta muredest ja rõõmudest ja teda aitaks. Avades Uue Testamendi, näeme Kristuses, et see mõte – Issand on mu karjane – on mei-le antud Jumalast. Sündis ju Jeesus laudas ja karjased olid esimesed, kes sellest teate said. Ja hiljem Ta nimetab ise ennast karjaseks.

Kõigevägevam on sinu karjane. Tema on võtnud sinu eest hoolitsuse endale. Ärgu keegi arva-ku oma usku nii viletsaks, et see ei suuda anda taeva rikkusi. Kas Temal peaks midagi puuduma? Kas Ta peaks vaesuse pärast midagi tegemata jätma? Iialgi mitte. Ärgu keegi arvaku Jumalat nii väi-keseks. Meie tohime selle eest üksmeelselt Jumalat tänada. Ärgu keegi arvaku ka usku nii viletsaks, et see ei suuda anda taeva rikkust. Suudab küll.

Siin lõpuks on siis rahulolev usklik. Aga pange tähele, et ta ei ole rahul endas, vaid Jumalas. Ta on Jumala hoole all ja selletõttu ei ole tal millestki puudust. Kui avame Ilmutuse 3:17, siis loeme, et Laodikeia kogudus ütleb samad sõnad: … ega ole mul midagi vaja. Seisukohad on aga erinevad. Laodikeia kogudus arvas, et “ta on rikas”. Neid kahesuguseid usklikke on alati olnud. Ühed on nii rikkad, et “ei vaja midagi”, teised tunnevad aga oma viletsust ja armetust. (Tärk 2014:41)

 

Otsekui karjane hoiab ta oma karja, kogub oma käsivarrega tallekesi ja kannab neid süles, talutab imetajaid lambaid. (Js 40:11) Ja ma sean neile karjased ning nood karjatavad neid; siis nad enam ei ehmu ega karda, ja ühtegi neist ei jää vajaka, ütleb Issand. (Jr 23:4) Ja ma panen neile üheainsa karjase, kes karjatab neid, oma sulase Taaveti. Tema hakkab neid karjatama ja on neile
karjaseks
. (Hs 34:23) Mina olen hea karjane. Hea karjane annab oma elu lammaste eest. Palgaline aga, kes ei ole karjane ja kelle omad lambad ei ole, kui ta näeb hunti tulemas, jätab lambad maha ja põgeneb – ja hunt kisub neid ja ajab nad laiali. (Jh 10:11,12) Teie olite ju “nagu lambad eksle-mas”, kuid nüüd te olete pöördunud oma hingede Karjase ja Ülevaataja poole. (1Pt 2:25)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui me tunnistame valeõpetuse olemasolu, aga ei võta sel-les suhtes midagi ette või pöörame ennast ümber ja laseme lihtsalt jalga, siis oleme õigustatult ära teeninud “palgatöölise” halvustava nimetuse, sest palgatud karjus ei hooli lammastest, kes pole tema omad. John Stott

 

Palvetagem: Inimesed, värisege oma pattude pärast ja pöörduge alandlikult Jumala juurde tagasi ning paluge andestust ja halastust. Juudi palveraamatust

 

* * *

 

JUMALA TÕOTATUD ABI OHTLIKUL AJAL.

Teisipäev – 28. aprill

Ka kui ma kõnniksin pimedas orus, ei karda ma kurja, sest Sina oled minuga. Ps 23:4

 

Ka kui ma kõnniksin pimedas orus … See on pilk tulevikku. Tulevikku vaadates haarab ini-mest alati hirm elu pimedate paikade pärast. Igal inimesel on aimus, et võib tulla midagi, mis on kuri. Mõni aimus täitub, teine mitte. Aga ei tunne ainsatki inimest, kelle elus oleks täitunud kõik halvad aimused. Isegi mitte enamik neist.

Uskliku elu suur abi on selles, et murega tuleb kaasa ka see, kes murest suurem on – Jumal ise. Meie lahendus ei ole selles, et raskeid olukordi ei teki, vaid selles, et Jumal on meiega. Halb ei saa teha halba, kuri ei saa teha kurja, sest Tema juhib meid.

Ohtlikul ajal on Jumal veel lähemal kui haljal aasal viibides. Nii lähedale tuli Jumal, et kaud-sest kõnest muutus kõne palveks. Kummaline – Jumal ise juhib meid pimedas (vanemas piiblis sur-mavarju) orgu, annab kannatusi, aga hoolitseb seal me eest, andes kergendusi talumiseks. Selles ei ole mingit vastuolu, kui me kannatustes olles palume Jumala käest sellest päästet. Nii see on – kan-natusel on oma eesmärk.

Keegi meist ei saa olla usklik, kui meie ei tunne tänuga Jumala rikkust ja headust. Keegi meist ei saa olla vaimulikult sügav usklik, kui ei tunne Issandat pimeduse oru kaudu. Alles seal muutub Jumal väga lähedaseks. (Tärk 2014:42)

 

Issand on minuga, ei ma karda. Mis võib inimene mulle teha? (Ps 118:6) Mis me siis ütleme selle kohta? Kui Jumal on meie poolt, kes võib olla meie vastu? (Rm 8:31)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristliku usu läbi tuleb midagi uut meie ellu. Me hakkame elu ja ta ülesandeid, ta õnne ja valu nägema ja mõistma uute silmadega. Elu ei koosne sulle siis enam hallide päevade mõttetust reast. Siis ei tundu elu meile enam raskelt mõistetavate, vastuolu-liste sündmuste masendava reana, vaid me tunnetame selles Jumala andi ja Jumala ülesannet. Selles on õige kristliku elumõistmise kuldne võti. Rudolf Kiviranna

 

Palvetagem: Isa taevas, kiitus ja tänu olgu Sulle ustavuse eest minu elus. Sina oled mulle pal-ju head teinud. Luba ka raskusi vastu võtta Sinu käest. Sina ei pane mulle rohkem peale, kui suudan kanda. Sina lased oma lastele kõik kasuks tulla. Dietrich Bonhoeffer

 

* * *

 

ASI ON NALJAST KAUGEL.

Kolmapäev – 29. aprill

Häda karjaseile, kes hukkavad ja pillutavad mu karjamaa lambaid, ütleb Issand! Jr 23:1

 

Karjased ei tähenda siin preestreid või muid vaimulike, vaid kuningaid ja üldse riigi poliitilist juhtkonda, kes vastutasid rahva heaolu eest. On võimalik, et siinkohal on Jeremija hakkanud rääki-ma juba Sidkijast ja tema valitsusest, nimetamata neid siiski nimepidi.

Nimelt sai pärast Joojakimit Juuda valitsejaks tema onu Sidkija, kes valitses aastatel 597-587 ehk Jeruusalemma vallutamiseni. Sidkija oli kuningaks saades ainult 21. aastane (2Kn 24:18-20; 2Aj 36:11-16).

Kas on siin nüüd mõeldud Sidkijat või tema eelkäijaid, igatahes kuulutab Issand kõlvatutele karjastele häda ja kui Jumal ütleb kellegile “Häda sulle!”, siis on asi naljast kaugel. (PKK: Jr 22:24-23:29)

 

Kes neist maha lüüakse, visatakse ära, nende laipadest tõuseb lehk, nende verest nõretavad mäed. (Js 34:3)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meid võib aidata üksnes see, kui võtame nagu lapsed Ju-mala käest vastu tema riigi, tema rikkuse – selle elu, mis tema on tõotanud. Meie silmad muutuvad selgemaks: nii mõnigi asi, mis enne nii tähtis ja suur tundus, muutub ebaolulisemaks, ja see, millest paljud pimedatena mööda lähevad, saab oluliseks. Elu muutub teiseks, sest ta on saanud teise suuna. Jaan Kiivit jun

 

Palvetagem: Sina, halastaja Isa, oled saatnud oma Poja meid otsima ja leidma. Tema ei vaa-danud inimeste madalusele ning sõi tölnerite ja patustega. Ta tuli, et märgata kadunut, tuua tagasi hukkujad elulätetele, kinkida rahu haavatud südamele, toita oma lapsi igavese leivaga. Jeesus Kris-tus on saanud meile heaks karjaseks, kes juhib meie elurada taevase karjamaa poole. Ove Sander

 

* * *

 

KARJASTELE KARJATAMISEST.

Neljapäev – 30. aprill

Hoidke teile hoida antud Jumala karja, mitte nagu isandad liisuosa üle, vaid olles karjale eeskujuks. 1Pt 5:2,3

 

See kirjakoht ei ole suunatud karjale, vaid hoopis karjastele ehk pastoritele – koguduse vane-matele, kelle hoolde on usaldatud Jumala karja ehk rahva eest hoolitsemine. See võib esmapilgul mõjuda üllatavaltki: kas inimesed ka vajavad karjatamist nagu loomad? Me oleme ju harjunud pida-ma end iseseisvateks ja teadlikeks isiksusteks, kellel on oma maailmavaade ja eesmärgid ning kes teavad, mida tahavad, ja oskavad seda ka saavutada. Isegi uskumise osas ei küsita sageli enam nõu kirikust ega Jumalalt, vaid inimene otsustab ise, mida ta usub, kuidas elab ja mida õigeks või valeks peab. Milleks peaks siis keegi veel Jumala rahvast karjatama?

Me võime ju pidada end tarkadeks ja teadjateks, aga liigne enesekindlus oleks siin kurjast. Koguduses on väga erineva tausta, vanuse ja kogemuste pagasiga liikmeid. Kui vanemad ja koge-numad juba tunnevad oma karjase häält, siis teised alles peavad seda õppima ja harjutama.

Ka Paulus annab samasisulise hoiatuse Efesose koguduse vanematele: “Seepärast pange tä-hele iseennast ja kogu karja, kelle ülevaatajaks Püha Vaim on teid pannud, et te karjastena hoiak-site Jumala kogudust, mille ta on saanud iseenese vere läbi. Mina tean, et pärast minu äraminekut tulevad teie sekka julmad hundid, kes karja ei säästa, ja teie eneste seast tõusevad mehed, kes moo-nutavad tõde, et vedada jüngreid eneste järele.” (Ap 20:28-30)

Jeesuse kohta tõdetakse: “Aga rahvahulka nähes hakkas tal neist hale, sest nad olid väsitatud ja vaevatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast” (Mt 9:36). Kuigi karjased olid ka sel ajal ju täiesti olemas. Tähtsaimad neist olid ülempreestrid Hannas ja Kaifas. Küllap nad omateada pidasid seda Jumalast seatud ametit ka õigesti.

Niisiis, Jumala rahvas vajab peale Ülemkarjase ka inimestest juhte ja eeskujusid. Aga kuna koguduse juhid on loomu poolest samasugused nõrgad ja ekslikud inimesed nagu teisedki, siis ohus-tavad neidki vale meelsus ja motiivid. Seepärast tuleb karjaselgi – ja tegelikult kõigil – alatasa pöö-rata pilk Ülemkarjasele. See on nii enda kui ka nende huvides, kellele oleme eeskujuks. (Kimmel 2014:4)

 

Seepärast pange tähele iseennast ja kogu karja, kelle ülevaatajaks Püha Vaim on teid pannud, et te karjastena hoiaksite Jumala kogudust, mille ta on saanud iseenese vere läbi. (Ap 20:28) Ning kes iganes teie seas tahab olla esimene, olgu kõigi sulane. (Mk 10:44)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui me tunnistame valeõpetuse olemasolu, aga ei võta sel-les suhtes midagi ette või pöörame ennast ümber ja laseme lihtsalt jalga, siis oleme õigustatult ära teeninud “palgatöölise” halvustava nimetuse, sest palgatud karjus ei hooli lammastest, kes pole tema omad. John Stott

 

Palvetagem: Helde Karjane, tule saada mind vajan Sind, aita leida õige tee. Helde Karjane, tule toida mind vajan Sind, Su jõudu iga päev. Ainult Sina nüüd üksi hoiad, aitad astuda mind järg-mise sammu. Helde Karjane tule saada mind vajan Sind, aita leida õige tee.

 

* * *

 

JUMALA MEETOD USKLIKUGA.

Reede – 01. mai

Apostlite Filippuse ja Jaakobus Noorema päev ehk viilipipäev

Kevadpüha

Tema kosutab mu hinge. Ta juhib mind õiguse rööbastesse oma nime pärast. Ps 23:3

 

Jumal hoolitseb esimeses järjekorras meie eest headusega. Lapsepõlvest alates on Ta seda tei-nud. Aastad on möödunud, kuid ikka on jätkunud tervist, leiba, vett ja riiet. Kannatuse aega on vähe olnud. Vähe on olnud haiguse, puuduse ja viletsuse päevi. Jumal kosutab hinge. Meie vaimulikus elus niisama. Ta annab meile külluses sõna, palve ja laulude kaudu. Hing saab tagasi oma värskuse ja elujõu.

Sest Jumalal on siin maailmas inimese jaoks õige tee. Meid pole jäetud ekslema ega omapead otsima. Jumal juhib meid õigele teele. Käsk anti selleks, et inimesed käiksid õiget teed. Prohvetitel oli seesama eesmärk. Siis tuli Kristus ja ütles: “Mina olen tee ja tõde …” (Jh 14:6).

Sõna on me jalale lambiks – kasuta seda. Muidu ei leia sa õiget teed. Õige tee leides ja sõnast mitte enam hoolides võime selle kaotada. Valgustagu Püha Vaim ise meile sõna teed! (Tärk 2014: 41j)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumalal on piiramatud abistamisvõimalused, kuid abi omandamine sõltub inimese usalduslikust koostööst Jumalaga. Osvald Tärk

 

Palvetagem: Issand, Sina kannad minu eest paremini hoolt, kui ma seda ise suudan teha. Sinu armu abiga tahan ma Sind järgida, kuhu Sa iial lähed ja mitte ise juhtida oma samme. John Henry Newman

 

* * *

 

KÜLALISLAHKE PEREMEES.

Laupäev – 02. mai

Ainult headus ja heldus järgivad mind kõik mu elupäevad ja ma jään Issanda kotta eluajaks. Ps 23:6

 

Praegune maine elu kulgeb “vaenlaste nähes”, aga võib näha juba ka aega, kus “ainult headus ja heldus” võtavad valitseva koha. Isegi pimeduse org peab muutuma headuseks ja helduseks.

Kui kaetud laud oli teekonna laud vaenlaste nähes, siis siin on juba Jumala koda, kuhu jääda. Usklik näeb selles rohkem kui ainult maist elu. Jeesus ütleb ju ise: “Ja kui ma olen läinud ja teile aseme valmistanud, tulen ma jälle tagasi ja võtan teid enese juurde, et teiegi oleksite, kus mina olen.” (Jh 14:3)

Jumal hoolitseb meie eest nii, et Ta annab toitu, puhkust, kaitset ja juhtimist. Kuhu Ta meid viimaks suunab? Ikka oma koju. (Tärk 2014:43)

 

Ühte ma olen palunud Issandalt; seda ma üksnes nõuan, et ma saaksin asuda Issanda kojas kogu oma eluaja ning tähele panna Issanda leebust ja mõtiskleda tema templis. (Ps 27:4)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ühel hetkel avaneb su ees võimalus pärida igavene rõõm ja õndsus. Ja selle hind on täiesti jõukohane: lase kõigest vanast lahti, anna ta ära mõõtmatult suurema vastu! Toomas Paul

 

Palvetagem: Isa! Kes suudab vastutada meie eest suures kohtus, kui me ei ole võtnud oma kaitsjaks suurt Ristikandjat? Meie ise ei saa vastutada, aga muretud kavatsevad vastutada enda eest ise. Isa, oleks parem, kui kahetsejad võtaksid oma kaitsjaks Sinu Poja. Tema võib sulgeda süüdistaja suu.

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

  • Kiir, Arvo 2019. Jutlus: Jeesus on Hea Karjane. Meie Kirik, 04.05.2019: http://www.meiekirik.net/index.php/artiklid/937-jutlus-jeesus-on-hea-karjane
  • Kimmel, Aare 2014. Karjastele karjatamisest. – Eesti Kirik, 04.2014
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni” (PKK): Jr 22:24-23:29 – Kui kristlane on minu nimi. Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Soom, Kaido 2017. Hea karjane. – Eesti Kirik, 26.04.2017
  • Soosaar, Albert Usk – lootus – armastus: [Postill]. Tallinn: Logos
  • Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos

 

Koostas Indrek Lundava.

Aprill 2020

 

Palveleht 19.- 25. aprill 2020

Palveleht                                                                                                   19.- 25. aprill 2020

Nädala teema: Ülestõusnu tunnistajad

 

Kiitus ja ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Kohad Piiblist, millele palve ülistusosas toetuda: Johannese evangeelium 21:1-14

1 Pärast seda ilmus Jeesus jüngritele veel Tibeeriase järve ääres. Aga ta ilmus nõnda:

2 Siimon Peetrus ja Toomas, keda nimetatakse Kaksikuks, ja Naatanael, kes oli Galilea Kaanast, ja Sebedeuse pojad ja veel kaks tema jüngritest olid seal koos.

3 Siimon Peetrus ütles neile: „Ma lähen kalale.” Nad ütlesid talle: „Me tuleme sinuga kaasa.” Nad läksid välja ja astusid paati. Ent sellel ööl ei püüdnud nad midagi.

4 Aga koidu ajal seisis Jeesus kaldal. Ent jüngrid ei teadnud, et see on Jeesus.

5 Jeesus ütles siis neile: „Lapsed, on teil midagi leivakõrvaseks?” Nad vastasid talle: „Ei ole.”

6 Aga tema ütles neile: „Heitke noot paremale poole paati, siis te leiate!” Nad heitsidki, ja ei jaksanud seda enam tõmmata kalade hulga tõttu.

7 Nüüd ütles jünger, keda Jeesus armastas, Peetrusele: „See on Issand!” Siimon Peetrus, kuulnud, et see on Issand, võttis kuue ümber, sest ta oli alasti, ja hüppas järve.

8 Aga teised jüngrid tulid paadiga – nad ei olnud ju kaldast kaugemal kui umbes kakssada küünart – ja vedasid noota kaladega.

9 Kui nad nüüd tulid mäele, nägid nad valmis lõket ja selle peal kala ning leiba.

10 Jeesus ütles neile: „Tooge neid kalu, mida te praegu püüdsite!”

11 Siimon Peetrus läks üles ja tõmbas mäele nooda täis suuri kalu, arvult sada viiskümmend kolm. Ja noot ei rebenenud, kuigi neid oli nii palju.

12 Jeesus ütles neile: „Tulge sööma!” Ükski jüngritest ei julgenud temalt küsida: „Kes sa oled?”, sest nad teadsid, et ta on Issand.

13 Jeesus tuli ja võttis leiva ja andis neile, ja samuti kala.

14 See oli Jeesusel juba kolmas kord jüngritele ilmuda pärast surnuist ülestõusmist.

 

1.Peetruse kirjast 1:3

3Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma
suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks
Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist.

 

Patutunnistus – vaikne palve.  /Järgneb sujuvalt ülistusosale./

Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,

kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

 

Pärast vaikset palvet võib lugeda: Psalm 103:2-3

3 Tema annab andeks kõik su ülekohtu, tema parandab kõik su tõved. 

 

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Täname Kristuse ristisurma ja ülestõusmise eest. Täname, et tohtisime Kristuse ristisurma ja ülestõusmise oma vaimus taas läbi elada ning osa saada elu võidust surma üle. Täname arstide, õdede, sanitaride ja kõikide eest, kes on eesliinil Covid-19 viiruse tõrjumisel. Täname inimeste eest, kes annavad oma osa koguduse elu jätkumisele eriolukorras. Tänu elektrooniliste võimaluste eest, et tohime sel erilisel ajal osa saada jumalateenistustest, palvustest, pühapäevakoolist jpm läbi elektrooniliste kanalite. Tänu inimeste eestpalvete ja annetuste eest. Tänu toome meie sõpruskogudustes tehtavate eestpalvete eest. Tänu, et Kristus on jätkuvalt oma armastusega meis ja meiega ning annab lootust ja jõudu selles kriisis.

 

Eestpalve aeg                                                                                                                

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 116:1-9

1Ma armastan Issandat, sest ta kuuleb mu häält ja mu anumist,
2
sest ta on pööranud oma kõrva minu poole ja ma hüüan teda appi oma eluaja.
3
Surma võrgud ümbritsesid mind, surmavalla ängistused tabasid mind,
ma sattusin ahastusse ja muresse.
4
Aga ma hüüdsin appi Issanda nime: “Oh Issand, päästa mu hing!”
5
Armuline on Issand ja õige, meie Jumal on halastaja.
6
Issand hoiab kohtlasi; ma olin nõder ja tema aitas mind.
7
Pöördu, mu hing, tagasi oma hingamisele, sest Issand on sulle head teinud!
8
Sest sina kiskusid mu hinge surmast välja, mu silmad silmaveest, mu jala komistusest.
9Ma loodan ikka käia Issanda ees elavate maal.

Palves Jumala ette kanname iseend, oma pereliikmed ja lähedased.

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Sakarja raamat 8:6-8

6 Nõnda ütleb vägede Issand: Kuigi see on neil päevil ime selle

rahva jäägi silmis, kas peaks see olema ime ka minu silmis? Küsib vägede Issand.

7 Nõnda ütleb vägede Issand: Vaata, mina päästan oma rahva

päikesetõusu maalt ja päikeseloojaku maalt.

8 Ja mina toon nad tagasi Jeruusalemma elama: nad on mulle rahvaks ja

mina olen neile Jumalaks, ustav ja õiglane.

Palume, et Jumal õnnistaks igat koguduse liiget, töötegijat, koguduse juhatuse- ning nõukogu liikmeid. Palume ülestõusmispüha järgse aja Issanda kätte. Palume, et Jumal ise kinnitaks meie usku Kristusesse, kes on meile toonud igavese elu. Palume, et võiksime olla Issanda käteks ja jalgadeks siin maa peal, toetamaks kaasinimest ja kogudust. Palume Jumalalt tervist ja hingerahu kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole väga lähedal ja kinnitamas kõiki, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Toivo Treibluti eest. Palvesse kanname koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning aseesimehe Andra Indriksoni ning nende pered. Palvetame Nõmme Rahu koguduse diakoni Marek Alveuse ja Katri Aaslav-Tepandi ning nende perede eest. Palvesse kanname sõpruskogudused. Palvetame Jumala hoolele Nõmme Rahu koguduse e- jumalateenistused ja e-pühapevakooli ning kõik koguduse lapsed ja noored ja nende pered. Eriti aga koguduse liikmed, kes praeguses eriolukorras on ära lõigatud tavapärastest suhtlemisvõimalustest.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Apostlite teod 3:12-20

12 Seda nähes hakkas Peetrus rahvale kõnelema: „Iisraeli mehed, miks te imestate selle üle või miks te ainiti vahite meid, otsekui meie oleksime oma erilise väe või jumalakartlikkusega selle mehe pannud kõndima?

13 Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal, meie isade Jumal, on kirgastanud oma sulase Jeesuse, kelle teie olete reetnud ja ära salanud Pilaatuse palge ees, kui see oli

otsustanud tema vabaks lasta.

14 Teie salgasite ära Püha ja Õige ning palusite, et teile kingitaks mees, kes oli mõrtsukas.

15 Teie tapsite Elu Juhi, aga Jumal on ta surnuist üles äratanud; selle tunnistajad oleme meie.

16 Ja kuna tema siin, keda te näete ja tunnete, on uskunud Jeesuse nimesse, siis on see nimi teinud ta tugevaks, ja usk, mis tuleb Jeesuse läbi, on talle andnud täie tervise teie kõikide silma all.

17 Ja nüüd, vennad, ma tean, et te olete seda teinud teadmatusest just nagu teie ülemadki.

18 Jumal on aga sel kombel täide saatnud kõigi oma prohvetite suu kaudu ennustatu, et tema Võitu peab kannatama.

19 Parandage siis meelt ja pöörduge, et teie patud kustutataks,

20 nii et Issandalt tuleksid kosumisajad ja ta läkitaks teie jaoks määratud Messia Jeesuse.
Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Kanname palvesse kõik inimesed, kellede otsustest sõltub elu meie maal aga ka maailmas laiemalt. Kingi vastutustunnet, tarkust ja armastust. Palvetame piiskopid, preestrid ja diakonid, koguduste töötegijad ning iga koguduse liikme Issanda kätele. Palume eriti inimeste eest, kellel endal või kelle lähedastel on tervisemuret. Olgu Issanda hea ja armuline Vaim neile eriliselt lähedal, tervendamas ja rahu toomas. Kingi lootust, jõudu ja elutahet ülalt ning hoia meie kõigi silme ees alati igavene elu.

 

Eestpalve palverühmade eest Eestimaal ning mujal maailmas

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Matteuse evangeelium 7:7

7Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse

Palume palvetesse Jumala usaldust, tahet, rõõmu ja jõudu.

PÄEVA SÕNUM nr. 186

Sinu juures on eluallikas, sinu valguses me näeme valgust (Ps 36:10). Kõigeväeline Jumal! Sina oled kinkinud meile kõige kallima – elu ja valguse. Me palume, näita meile oma eluvalgust, eluval-gust meie südame pimedusse, et näeksime kõrvaldada takistusi Sinu tundmise teelt. Lase meil selles valguses näha patu suurust. Anna jõudu meeleparanduseks ja usku Sinu evangeeliumi tõotustesse. Jeesus, Sinu läbi on meil elu ja seda ülirohkesti. Kellel on Poeg, sellel on elu (1Jh 5:12).

 

***

 

PÄEVA  SÕNUM nr. 186

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

ÜLESTÕUSNU TUNNISTAJAD

Ülestõusmisaja 2. pühapäev

  1. nädal: 19. – 25. aprill 2020

 

Mõtle, Issand, nende peale, kes on pidanud jätma oma kodu ja töö ning on viletsuses.

 

Sõnum Jeesuse Kristuse ülestõusmisest oli inimeste jaoks sedavõrd eriline, et sellesse oli ras-ke uskuda. Jumal vaatas inimeste peale armulikult ja Jeesus ilmus kahtlejaile ning tõestas seda, et Ta oli üles tõusnud. Paulus loetleb 1Kr 15 üles, kui paljudele inimestele ülestõusnud Jeesus end näitas: lisaks jüngritele ja naistele võisid kohtuda ülestõusnuga veel üle viiesaja venna. See on igati aukar-tust äratav tunnistajate hulk. Paulus tõdeb, et enamik neist on elus ja võivad tunnistada toimunust.

Tänapäeva inimesel pole võimalik enam neilt vendadelt-õdedelt küsida tõendeid Jeesuse üles-tõusmise kohta. Me võime seda vaid uskuda. Üks tõendus võib meie jaoks olla see, et kristlus hak-kas kiirelt levima ja needsamad ülestõusmise tunnistajad olid valmis oma usu pärast surma minema. Valetaja ei läheks ju usu pärast surma?

Vahel ei piisa meie inimesele aga sellestki. Siis jääb võimalus ise veenduda Kristuse ülestõus-mises ja Jumala olemasolus. Selleks piisab palvetamisest ja Jumala otsimisest. Jumal kuuleb ja aitab ning see ongi kõige kindlam tõestus sellest, et Jeesus on üles tõusnud. Kes otsib, see leiab. Nii võib inimene leida oma elule aluse ja sihi.

Ja kui meie saame enda jaoks kindluse, et Jeesus on surnuist üles tõusnud ja elab ning vali-tseb, siis oleme meiegi kutsutud sellest tunnistama neile inimestele, kes elavad meie ümber. (Soom 2016:8)

 

Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist. 1Pt 1:3

 

Peetruse kirjakoha teksti sisse minna ja lõpuni mõista tahtes võime avastada, et me mõistus ei küündi sinnani, kuid aimamisi taipame, et inimlik võib endasse mahutada jumalikku. Tänulikkus õnnistuse läbi, mida Issanda Kristuse Isa on valmistanud ja mis toob meieni valmis pandud, säilita-va ja hinnalise ning eheda, varjamatu pääste. Hinnang sellele antakse mõned salmid hiljem, kus kirjeldatakse, kui suure pühendumisega on seda otsitud ja oodatud.

Ometi just elamise argus, armastuse ja lunastuse kättesaamatus kustutavad lootust ja vahel on lõpmata raske näha kõige mõtet – oma hinge päästet. Kristlastena oleme ka ligimestele lootuse and-jad, et näidata kust leida julgust armastada kogu südamega, hingega, jõuga ja aruga.

Teatud sündmused me elus näivad korduvat ning tuletavad ikka ja jälle meelde, et me pole täiuslikud ning kannatame ise ja põhjustame kannatusi teistele. Headus ja kurjus, vastupidamine ja allaandmine, on inimese elusaks olemises nii keskne teema, et puutume nendega kokku igas päevas enda ja oma kaaslaste juures. Meie valikutesse ja tegudesse on kätketud mõlemad teed, mis viivad kas õnnistusse või surma.

Peetrus suundub oma otsekohese tulisusega olulisimale – hävimatule, millel polegi surma puu-dutust, ja me lootusele talletatud pärandi ilmsiks saamisele: “Keda te armastate, kuigi te pole teda näinud, kellesse nägemata ometi usute üliväga kirgastatud rõõmuga” (1Pt 1:8). (Tuhkru 2014)

 

Me oleme siis koos temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse, et otsekui Kristus on ära-tatud üles surnuist Isa kirkuse läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus. (Rm 6:4) Kiidetud olgu Ju-mal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes meid on taevast õnnistanud kõige vaimuliku õnnistu-sega Kristuses. (Ef 1:3)

 

Palvetagem: Kiidetud oled Sina, Jumal ja Isa, sest oma suurest halastusest oled Sa kõik enda omad Jeesuse ülestõusmisega uuesti sünnitanud elavaks lootuseks. Aita, et ka meie selles lootuses juba siin pühaks eluks uueneme ja ükskord õndsast ülestõusmisest osa saame. Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

 

* * *

 

MIS ON SEE RAHU, MIDA JEESUS MEILE ANNAB?

Pühapäev – 19. aprill

Jeesus tuli, jäi seisma nende keskele ja ütles: “Rahu teile!” Jh 20:26

 

Kui ilmateedel rändajale soovida rahu ja rõõmu siis tuntakse selles soovis midagi ebatavalist. Mitmetegi jaoks seostub rahusoov kristlastega, tekitades siis positiivseid või negatiivseid hoiakuid. Kas heidetakse nalja vanapärase keelepruugi üle või muututakse valvsaks.

Rahu soovimine idamaa kultuuris Jeesuse ajal ja ka tänapäeval – selles ei ole midagi eriskum-malist. Mida meiegi soovime, eks ikka seda, millest on puudus või mida ihaldatakse või nagu tegu-sõna isegi ütleb – soovime. On see tervist või õnne, jätku leiba või head isu. Pideva sõjapidamise korral, kallaletungide kartuses, sellistes ebakindlates olukordades on rahu soovimine päevakohane ja kindlasti mõistetav heasoovlikkus.

Kuid rahu ei ole mitte üksnes väline probleem. Me räägime ka sisemisest rahust ja rahutusest. Inimesed otsivad rahu, tahavad rahu või rahulikult olla. Otsitakse terapeute, kes saaksid aidata. Kõikvõimalikud rahustid, antidepressandid on tänapäeval sama tavalised kui aspiriin või paratseta-mool. Inimene vajab sisemist rahu. See sisemise rahu vajadus on kergem mõista neil, keda vaevab pidev rahutus.

Kristus tuli maailma, et meil oleks rahu Jumalaga. See on üle kõige. Inimene ei suutnud, ega suuda Jumala ees õige olla. Me oleme patused ja Jumala aust ilma. Me ei suuda ühegi hea teoga oma pattusid lunastada, ei ohvriloomade verega, ei almuste andmisega. Meie rahu Jumalaga on Te-ma enese arm, mis sai reaalsuseks Jeesuse sünnis, kannatamises, surmas ja ülestõusmises. Jeesus on see Rahuvürst, see Õnnistegija, kes on meid Jumalaga lepitanud. Meie osa on uskuda seda Jumala suurt armutegu, olla tänulik selle eest igal päeval.

See rahu, mille meile Kristus on toonud toob rahu ka meisse enestesse ja meie suhetesse kaas-inimestega. Jeesus ütleb (Mt 5:9) – õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks. Kas meie oleme rahutegijad? Milline on minu suhe oma lähedastega, pereliikmetega, õdede-vendadega Kristuses, inimestega, kellega ma kokku puutun tööl või mujal. Kas ma olen rahutegija, püüan kõiki asju paremuse poole juhtida? Kas me otsime inimestes head või üksnes halba? On meil tüliasju, mis nagu kapseldunud haigustekitajad käivad meiega aastaid kaasas, et siis aeg-ajalt puhkeda ja prob-leemi meelde tuletada ning “uuendada”?

Kui me suudame oma pragunenud suhted Jeesuse ette tuua ja palume andestust, vabaneme koormatest ja leiame rahu, mis täidab meid täiesti. Ralf Luther on öelnud: Jumala rahu mõjub vä-gevasti inimese meelsusse – selle põhjus, selle olemus seisneb selles, et inimene päästetakse piir-konnast, kus pimeduseväed võivad teda vintsutada, rahutuks teha ja vigastada; ta on nüüd varjatud oma Jumala ligiduses; “Jehoova ingel lööb leeri üles nende ümber, kes Teda kardavad” (Ps 34:8) Tuules seista tähendab: seista seal, kus puhub tuul; päikeses seista tähendab: olla seal, kus päike paistab. Kristuses olla tähendab: asuda Kristuse väe – ja mõjupiirkonnas. Sellesse piirkonda ei ulata kurjuse vägi, sellepärast valitseb seal rahu. (Lui 2012)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ainuke tee Jumala juurde ja rahule Jumalas on Jeesuse kau-du. Ja selle rahu leiame evangeeliumis iga päev, ja ükski ei võta seda rahu meilt ära. See rahu toob üksmeele ja kooskõla inimese ja Jumala vahel, kooskõla ja mõistmist inimese ja inimese valele, rah-va ja rahva vahele. Ernst Lootsman

 

Palvetagem: Laota oma õnnistavad käed meie üle. Las Sinu vägi puudutada meid. Sa oled meid asetanud maailma kannatustesse tunnistama Sinu armastusest. Aita meid pigem head teha kui puhata, kuni Sinu valgusesse jõuame. Peter Strauch

 

* * *

 

LASKE ISSANDAL END SÕNA KAUDU TOITA

Esmaspäev – 20. aprill

Nagu äsjasündinud lapsed igatsege vaimulikku selget piima, et te selle varal kasvaksite pääs-te poole. 1Pt 2:2

 

Tänane pühapäev kannab nimetust Quasimodogeniti, tõlkes “nagu äsjasündinud lapsed”. See nimetus on pärit apostel Peetruse esimese kirja teisest peatükist, kus Peetrus kirjutab muutusest, mis Kristuse järgijaid peaks iseloomustama. Peetrus ütleb: “Pange siis maha kogu kurjus ja kogu kava-lus ja silmakirjatsemine, kadestamine ja mis tahes keelepeks! Nagu äsjasündinud lapsed igatsege vaimulikku selget piima, et te selle varal kasvaksite pääste poole, kui te olete tunda saanud, et Is-sand on helde.” (1Pt 2:2,3)

Usk ei ole viirus, kuigi Eestis kardetakse, et usk on just midagi, mis nakkab ja inimest eluoht-likult kahjustab. Seepärast püütakse eriti just lasteaia- ja koolilapsed kirikust võimalikult eemale hoida, sest äkki saavad “viiruse”. Kuna usk ei ole nakkushaigus, pole oodata kristluse epideemia vallandumist ei Eestis ega mujal Euroopas. Nõnda tuleb näha meil ise palju vaeva nii kirikuna kui eraldivõetult kristlastena, et pakkuda ühiskonna liikmetele nagu äsjasündinud lastele vaimulikku selget piima, mille varal kõik kasvavad pääste poole.

Kirikus ei saa me pakkuda “piima asendajat”, lahjat inimkeskset armastust ja hoolivust ilma kuulutuseta ülestõusnud Kristusest. Armastus ilma Jumalata on kaduv ja poolik ning loob kõigest mulje. “Vaimulik selge piim”, mille järele ühiskonnas janunetakse on puhas ja lahjendamata kuulu-tus Kristusest, kes on surnud ristil meie pattude eest ning tõusnud surnuist üles, et meiegi Temasse uskudes ja Talle armastusevannet andes võiksime pärida igavese elu. (Viilma 2016)

 

Tõesti, ma ütlen teile, kui te ei pöördu ega saa kui lapsed, ei pääse te taevariiki! (Mt 18:3)

Laske lapsed minu juurde tulla, ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik! (Mk 10:14)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kõige parem abinõu halbade asjade hävitamiseks on see, et neid ei tarvitata. Osvald Tärk

 

Palvetagem: Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurest halas-tusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist.

 

* * *

 

TÄNU PÄÄSTMISE EEST

Teisipäev – 21. aprill

Ma armastan Issandat, sest Ta kuuleb mu häält ja mu anumist, sest Ta on pööranud oma kõr-va minu poole ja ma hüüan Teda appi oma eluaja. Ps 116:1,2

 

See on igati loomulik ja inimlik, et meie armastuse ja kiindumuse kõrghetk kellegi vastu on siis, kui ta on sooritanud meie suhtes erilise heateo või päästnud meid keerulisest olukorrast või lausa surmast. Kui muul ajal on teisele inimesele oma armastuse ja kiindumuse väljendamine sageli meie jaoks sobimatu, siis sellistel hetkedel võime me võõrast inimest kallistada, kirglikult suudelda või üle valada tundelise tänukõnega.

  1. psalmi seostatakse Iisraeli rahva Egiptusest välja tulemise ja paasapühaga, mil meenutati ööd Egiptuses, kui surmaingel surmas kõikide perede esmassündinud. Ainult sealt läks surm mööda, kus kodude uksepiidad olid kokku määritud süütu talle verega. Egiptuses asetleidnu on pit igast ük-sikust inimesest ja Kristuse valatud verest.

Selle maailma pärand on surm. Ainsad, kellest see surm mööda läheb on need, kes on oma elu uksepiidad kokku määrinud Jeesuse verega. Ärgu ükski Jumala laps unustagu seda tõsiasja, et meie elust läheb surm mööda üksnes tänu Jeesusele ja Tema isetule ohvrile. Ja see pääste ei ole midagi, mida me ühekordselt vastu võtame, vaid me vajame iga päev Jeesuse vere kaitset ja päästet. Nii võib iga kristlane alustada ja lõpetada oma päeva lauldes: “Ma armastan Issandat, sest ta kuuleb mu häält ja mu anumist, sest ta on pööranud oma kõrva minu poole ja ma hüüan teda appi oma eluaja.” (Tõotus 124 2019)

 

Pööra oma kõrv mu poole, tõtta mind kiskuma välja hädast, ole mulle kaitsjaks kaljuks, mäe-linnuse hooneks mu päästmiseks! (Ps 31:3)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jeesus Kristus, kinnita meie usku seeläbi, et Sa lased meil näha Sinu auhiilgust ja vägevaid tegusid, mida Sa oled aegade jooksul teinud ja veelgi teed. Tee meile ka täna oma auline nimi teatavaks ja võta meid vastu oma õndsasse osadusse. Johann Alb-recht Bengel

 

Palvetagem: Jumal, minu Issand! Sinu käsi on olnud mulle ikka kindlaks toeks ja mind palju-dest hädadest läbi kandnud. Sinu kaitse all olen ma kasvanud. Sa oled mind juhtinud ja õiget teed näidanud. Kui ma langesin, siis tõstsid Sina mind üles. Ja selle eest ma tänan Sind. Axel Stellmann

 

* * *

 

KAS ENNASTOHVERDAV JA TEISI ARMASTAV ELU

ON MEILE TUNDMATU JA VÕÕRAS?

Kolmapäev – 22. aprill

Teie salgasite ära Püha ja Õige ning palusite, et teile kingitaks mees, kes oli mõrtsukas. Teie tapsite Elu Juhi, aga Jumal on ta surnuist üles äratanud. Ap 3:14,15

 

Inimesed on tihti püüdnud surmata eluleeki. Isehakanud ja isekad rahva juhid, vihast pimesta-tud rahvamassid surmasid elu ülima juhi, armastuse, halastuse ja andeksandmise kuulutaja – inim-konna Lunastaja Jeesuse Kristuse. Inimkonna kurjuse kehastaja – Barrabase – röövli, palusid nad va-baks ja lõid risti oma ainsa Abimehe ja Õnnistegija.

See sündmus ei leidnud aset ainult kord ajaloos, vaid see kordub ikka ja alati. Seal kus elu pü-ha tuli tõusis leegitsevana üles ühe vaimse inimese juures, seal tulid lühinägelikud ja isekad inime-sed oma pimedas vihas ning pidasid oma pühaks kohuseks surmata ja hävitada teisitimõtlejaid, sest ennastohverdav ja teisi armastav elu oli neile tundmatu ja võõras.

 

Muistses Rooma riigis püüti elu ülima juhi – Jeesuse Kristuse elutööd hävitada tule ja mõõga-ga. Ainult kuuluvus kristlaste perre oli küllaldane põhjus inimeste hävitamiseks ja nende heitmiseks kiskjate loomade ette või põletamiseks rahvamasside vaimustuse saatel. Savonarola põletati tulerii-dal. Hugenottide ja valdenslaste vabadustigatsev elutuli surmati ning tuhandete verd valati viha ja vägivalla nimel.

Kuid ikka ja jälle tõusevad ajaloo areenile samad sündmused. Viha, vaen ja vägivald möllab ka tänapäeva lakkamatult. Kes küsis kümneilt tuhandeilt küüditatuilt nende süüd, kui neid ühes rin-nalaste ja vanade raukadega kallist kodukohast lahti kisti ja Siberisse küüditati?

 

Kuid Jumal on elu ülima juhi – Jeesuse Kristuse üles äratanud surnuist! Selle üle andis oma sõna ja teoga ning märtrisurmaga tunnistust Peetrus. Sama tunnistust võime leida tuhandete ustavate võitlejate juures ajaloos, kes oma elu ja tööga ning ka surmaga andsid tunnistust Õnnistegija Jeesuse Kristuse ülestõusmisest ja elust nende südames ja hinges.

Inimesed on tihti lühinägelikkuses ja vihas tapnud tõelise elu ja armastuse kuulutaja, kuid Ju-mal on Teda üles äratanud surnuist.

 

Elu Issand ja Õnnistegija on ülestõusnud ja elab igavesti ning otsib teed ka sinu südamesse ja ellu, et tuua sinna uut, taevalist elu ja õnnistust. Ta on ülestõusnud selleks, et olla kohtumõistjaks kõige kurjuse, viha, vaenu ja vägivalla üle ja hävitada seda ka meie südameis ning avada meie silmi, et võiksime näha Jumala armu ja õnnistust oma elus ning võiksime ühes Temaga olla üksmeele ja armastuse külvajad ja kuulutajad ning rännata ühes Temaga tõe, õigluse ja armastuse radadel ning Temalt kui elu ülimalt juhilt – ülestõusnud Issandalt ja Õnnistegijalt kord ustava töö ja võitluse eest vastu võtta igavese elu kadumatut krooni!

Tõstku need pühad meid kõiki üles halli argipäeva murede keskelt, meie elu kaotuste hauast ja viigu meid usus ülestõusnud Õnnistegija eluosadusse! Tema on ainus elu juht, kes suudab andestada ja ühendada inimhulki ja kõik rahvaid ühisele elutööle, mis elab üle haua ja kaduvuse ning näitab teed igavese elu riiki! (Tõldsepp 1957:2)

 

Ülempreestrid ja vanemad meelitasid rahvahulki lahti paluma Barabast, aga hukka mõistma Jeesust. (Mt 27:20; vt ka Mk 15:11) Kogu hulk kisendas väga ning ütles: “Hukka ära, lase meile Barabas vabaks!” (Lk 23:18) Aga Barabas oli röövel. (Jh 18:40)

Kuid Jumal on tema üles äratanud, päästes teda surma valudest, sest ei olnud ju võimalik, et surm oleks teda kinni pidanud. (Ap 2:24,32; vt ka Ap 13:30) Meie oleme kõigi nende asjade tunnis-tajad ja samuti Püha Vaim, keda Jumal on andnud neile, kes võtavad kuulda tema sõna! (Ap 5:32) Sest ta on seadnud päeva, mil ta tahab kohut mõista maailma üle õigluses mehe läbi, kelle ta selleks on määranud, ja pakub usku kõigile pärast seda, kui ta on tema surnuist üles äratanud! (Ap 17:31)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas oleme valmis risti pärast maailmale ristilöödud olema ja maailma väljakutset nõnda vastu võtma, et tahaksime maailmaga rinnutsi seista, salgamata oma kuuluvust Jeesusele? Salgamata oma kuuluvust Temale, kes ristil on surnud meie eest, et meie võik-sime elada Temale ja mitte maailmale? Harri Haamer

 

Palvetagem: Issand! Me vajame julgustamist ja üksteise tuge, kinnitust, et tõde jääb tõeks ja õigus õiguseks ka siis, kui peaksid seda salgama. Jaan Kiivit jun

 

* * *

 

OHU KIRJELDUS

Neljapäev – 23. aprill

Jüripäev

Surma võrgud ümbritsesid mind, surmavalla ängistused tabasid mind, ma sattusin ahastusse ja muresse. Aga ma hüüdsin appi Issanda nime: “Oh Issand, päästa mu hing!” Ps 116:3,4

 

Vanasti püüti loomi ja linde püüdepaelte või võrkudega. Taavet oli juba surma paeltes. Teda tabasid need mured ja ahastused, mis on omased püütud loomale või linnule. Ta teadis, mida tähen-dab surmavalla ängistused, ahastus ja mure.

Kristuse järelkäijad, kelle seljataga on Jeesuse ülestõusmine ja südame igavese elu lootus, või-vad vaevalt aimata, mida tähendas surm tolleaja usklikule. Neile on tundmatu sõna: “Ma himustan siit lahkuda ja olla Kristusega, sest see on väga palju parem” (Fl 1:23). Surm tähendas neile lahku-mist varjude riiki. Ainult mõned usklikud mehed aimasid rohkem.

 

Oma ohtlikku olukorda meenutades mõtleb Taavet ka oma palvetele. Palvetada võib igas olu-korras. Tal oli usku palvetamiseks ka veel siis, kui ta oli juba püütud surma võrkudesse. Ükski ini-mene ei saanud teda enam aidata. Aga Jumal võis veel midagi tema heaks teha. Ta palve oli lühike, selge ja asjalik: “Oh Issand, päästa mu hing!”

Mõni võib leida, et see palve oli üsna egotsentriline. Ta palus, et Jumal päästaks ta elu. Käes-olevas psalmis tähendab hinge päästmine seda. Palve on oma olemuselt Jumala kummardamine, aga see ei tähenda, et meie ei tohiks oma vajadused Jumala ette kanda. Jeesuse palve Ketsemanis oli Ju-mala kummardamine vaimus ja tões, kuid seal oli ruumi ka Tema soovide esitamiseks. (Tärk 2014: 545j)

 

Surma surmalained piirasid mind ja nurjatuse jõed tegid mulle hirmu! (2Sm 22:5)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal märkis oma Poja tee. See oli raske tee. See oli surma tee, aga viis ellu. Ta on meile märkinud ära sama tee ja kui me seda julgeme astuda, siis peame ka teadma, et see lõpeb elus: elus Isa juures. Harri Haamer

 

Palvetagem: Kust leida rahu ja rõõmu, kui neid endas ei ole? Ammutades headuse ja väe alli-kast. Mitte natukene ja korraks, vaid päriseks – uskudes, et Jumal võib ka minusugust taluda ja vastu võtta. Toomas Paul

 

* * *

 

PÄÄSEMINE JA KAHEKÕNE ENDAGA

Reede – 24. aprill

Issand hoiab kohtlasi; ma olin nõder ja Tema aitas mind. Pöördu, mu hing, tagasi oma hin-gamisele, sest Issand on sulle head teinud! Ps 116:6,7

 

See ei ole oluline, kas meie paranemine toimus kiiresti või pikkamööda. Seegi pole tähtis, mi-da arvasid teised inimesed meie paranemise põhjusest. Võimalik, et mõni pani me tervenemise “vii-gimarjakaku” arvele (Js 38:21). Ainult meie ise teame, et võlgneme oma paranemise Jumalale, kes on kuulnud meie palvet. Jumal võib kasutada mitmesuguseid vahendeid meie tervise kasuks, aga viimaseks põhjuseks on ikkagi Jumala arm ja õigus.

Sellepärast võib Taavet kõhklemata öelda: Ma olin nõder ja Tema aitas mind. Usklik inimene võib loota Jumala abile ka siis, kui ihu on haige, meeleolu on langenud ja hinges on surmahirm.

Oma kogemusist tuletab ta üldreegli: Issand hoiab kohtlasi. Kohtlaseks nimetab Taavet niisu-gust inimest, kes võtab elu lihtsalt. Kes ei oska ega taha kasutada selle maailma keerukaid ja kõve-raid teid.

Lihtsameelne ellusuhtumine on maailmas mõnevõrra ohtlik. Ettevaatlikud ja osavad saavad maailmas paremini läbi, sest nad on alati valvel oma huvide eest. Need, kes võtavad elu lihtsalt, ei suuda osavatega võistelda ja jäävad elus alla. Aga Taavet on veendunud, et Jumal hoiab neid. Seesa-ma omadus, mis viib neid maailmas ohtlikku olukorda, asetab neid samal ajal Jumala kaitse alla. Ja Jumala kaitse all on parem kui oma kaitse all.

 

Pöördu, mu hing, tagasi oma hingamisele. Elus võib esineda aegu, millal hing on lahkunud oma hingamisest. Need on rasked tunnid. Põhjused võivad olla väga mitmesugused. Häiriv rahutus võib meid tabada siis, kui vahekord halvenes mõne inimesega, kui tundsime surma võrgu pigistust oma ümber või mõni meie lähedane siples patuvõrgus. Korraga leiame end olukorras, kus puudub hingerahu.

Taavetilt õpime, et hing võib leida tagasitee oma hingamisele. Seda ei ole võimalik teha käsu korras. Taavet keelitab oma hinge tagasi pöörduma. Hingamispaik on siin Jumala rahu. … sest Is- sand on sulle head teinud! Hing ärgu kartku rahuneda, sest Jumal on palvetele vastanud. Nii on ta rahu kindlal alusel. Hing võib olla julge, sest Jumal on kinnitanud oma headust palve vastusega. (Tärk 2014:546j)

 

Vaata, mina läkitan teid nagu lambaid huntide keskele! Olge siis arukad nagu maod ja vagu-rad nagu tuvid! (Mt 10:16)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ära karda, kui näed ennast kõlbmatuna, karda näha ennast pühana. Näha ennast halvana – see viib alandlikkuseni, aga näha ennast pühana on ilmselge dee-monlik eksitus. Õigeusu kirikust

 

Palvetagem: Ma otsin Sind varahommikul, mu kaitse ja varjupaik; hommikul ja õhtul hüüan ma Sinu poole, mu Jumal. Salomon ibn Gabirol

 

* * *

 

MIDA SA PEAD TEGEMA JUST NÜÜD?

Laupäev – 25. aprill

Evangelist Markuse päev ehk markusepäev

Parandage siis meelt ja pöörduge, et teie patud kustutataks, nii et Issandalt tuleksid kosumis-ajad ja Ta läkitaks teie jaoks määratud Messia Jeesuse. Ap 3:19,20

 

Ehk sa usud, et Piibel on tõeline Jumala sõna. Võib-olla usud, et selles raamatus on räägitud tõtt. Võib-olla on Püha Vaim sind äratanud. Nüüd tuleb sul teha vaid ühte. Paranda meelt ja võta Jeesus vastu kui oma Päästja. Seda, mida sa nüüd pead tegema, võib väljendada nelja tegusõnaga: pöörduma, tunnistama, uskuma ja minema.

Pöördumise kohta ütleb Piibel (Ap 3:19): “Sellepärast parandage meelt ja pöörduge, et teie patud kustutataks, et hingamiseajad tuleksid Issanda palgest.”

Piibel ütleb pattude tunnistamise kohta (Jh 1:9): “Kui meie oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nii et ta meile annab patud andeks ja puhastab meid kõigest ülekohtust.” Pattude tun-nistamiseks piisab, et sa tunnistad iseenese patuseks, et palvetad tölneri kombel (Lk 18:1): “Jumal, ole mulle patusele armuline.”

Seejärel tuleb usk. Usu, et su patud on nüüd andeks antud. Usu Jeesusesse. Usu, et Kolgata risti ohvriveri, mille vägi kehtib veel täna, puhastab sind kõigist üleastumistest. Usu, et just nüüd tuleb Jeesus usu kaudu sinu südamesse elama. Usk Jeesusesse ongi kogu oma olemusega Jeesuse peale toetumine. Täpselt samuti nagu lapsena usaldasime tugevama kätt. Nii on ka usk Jeesusesse.

Nüüd mine Jeesusega käsikäes “kitsale” eluteele, tunnista Tema nime inimeste ees ja järgi Teda Tema õpetuses ja eeskujus. Jeesus ütleb (Mt 10:38): “…kes ei võta oma risti enese peale ega järgi mind, ei ole mind väärt.”

 

Jeesus nõuab praegusel hetkel vaid neid nelja, ja ei midagi rohkemat. Need on päästmise alu-seks.

See siin on palve, mida võid siiralt paluda: “Kallis Issand Jeesus Kristus, mina tahan just nüüd, sel hetkel pöörduda kogu oma tahtega laialt teelt, parandada meelt ja anda kogu oma elu Sulle igaveseks. Ma tunnistan, et olen patune ja olen raisanud oma elu. Mina tahan tunnistada Sulle oma patud, mis mind rõhuvad.

Ma tahan uskuda, et Sinu veres, Jeesus Kristus, saan ma kõik andeks. Tahan avada oma süda-me, et Sina saaksid sinna sisse tulla. Tahan käia koos Sinuga, Jeesus, oma ülejäänud elu ja tunnis-tada Sinu nime inimeste ees. Ma loovutan iseenese ja kõik mis mul on, täielikult ja tingimusteta Si-nule.”

Sellest piisab. Nüüd sa oled Jumala vägevates kätes. Oled teinud oma osa selles koostöös, mis viib igavesse ellu. (Nousiainen 1990:19j)

 

Ei ole neil nälga ega janu, neid ei pista palavus ega päike, sest nende peale halastaja juhib neid ja talutab nad veeallikate juurde! (Js 49:10)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Olen kuulnud inimesest, kelle pettumine Jumalas oli nii suur, et ta ütles: “Mul ei ole enam Jumalat ja ma ei usu midagi!” Mis võiks olla selle põhjuseks? Mis oleks sinu pettumiste põhjuseks, kas oma tahtmise pealesurumine Jumalale või see, et palve-tasid kaheldes? Eenok Haamer

 

Palvetagem: Issand, meie Jumal, ela oma Vaimuga meie keskel ja valgusta oma Kirikut rõõ-musõnumiga, mida evangelist Markus kuulutab, et me õndsaks saaksime. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

 

* * *

Kasutatud allikad

 

 

Koostas Indrek Lundava. Aprill 2020

1 2 3 4 5 53