PÄEVA SÕNUM nr. 125

Päeva Sõnumi logo

IV aastakäik
“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

TEENIMATU ARM

8.nädal: 17. – 23. veebruar 2019
3. pühapäev enne paastuaega
Septuagesima

Elus on palju asju, mida me pole ära teeninud, kuid mis on meie elu alustaladeks. Keegi ini-mestest ei saa valida perekonda, kuhu ta sünnib, ega vanemaid, kes teda kasvatavad. Me ei saa vali-da oma sünnimaad ega emakeelt, mida hakkame rääkima.
Need kõik elus olulised väärtused tulevad meile siia maailma kaasa ja me võime olla selle eest tänulikud, et meil on lähedased, kes on meid kasvatanud, ja kodumaa, kus elamine pole maailma mastaabis sugugi halb. Me ei ole seda head ja olulist millegagi ära teeninud ja ometi on meil elus nii palju toetavat ja turvatunnet loovat.
Samuti on lood usuga ja kõige sellega, mida Jumal meile kingib. Siingi võime olla oma taeva-se Isa ees vaid vastuvõtjad ja tänajad.
Läheneb paastuaeg, mil mõtleme Kristuse kannatamisele ja surmale. Ta läks meie eest ristile, suri meie pattude pärast. Nüüd võib iga usklik inimene tänu Jeesuse toodud ohvrile saada oma eksi-mused andeks ja elada uut elu. Kristus kannatas selleks, et meie võiksime olla vabad. See on Jumala suurim kingitus inimestele, kes pole seda usaldust õigustanud.
Sõna “arm” tähendabki Jumala suurt kingitust, mida me pole ära teeninud, kuid mille võime siiski vastu võtta, et sellele lootes elada ja kord pääseda igavesse ellu. (Soom 2011:8)

Me ei heida oma anumisi Su palge ette mitte oma õiguse pärast, vaid Sinu suure halastuse pärast! Tn 9:18

Palve on põhiliselt see, et me palvetades anname Jumalale tagasi Tema enda sõnad. Me toome nad Ta ette ja palume, et Ta toimiks oma tõotuste kohaselt. Ja kuna Jumal ei või ega oska valetada, siis võime me paluda täies usu kindluses, et Jumal teeb nagu Ta on tõotanud.
Nii teeb ka Taaniel. Ta on näinud, et Jeruusalemma oli tabanud kogu see õnnetus, mida proh-vetid olid ennustanud. See oli varemetes, aga sellele oli tõotatud ka uut algust. Eriti mõtleb Taaniel hävitatud templile. Selle uuesti ülesehitamine oli talle kõige südamelähedasem. Tempel oli Jumala tõotuste täitumiste nähtav sümbol. See oli koht, kust Jumal oli eriti tõotanud kuulda oma rahvast. Pealegi oli see ainus koht, kus iisraellased tohtisid Issandale ohverdada. Pole siis ime, et Taaniel pa-lub eriti seda, et Jumal laseks oma palet s.t. oma armu paista hävitatud templile. Selle uuesti üles-ehitamine oleks kõigile nähtav tunnistus karistusaja lõppemisest.
Kõik need uue aja palved toob Taaniel Issanda ette usaldades Tema armu ja mitte mingeid ini-meste omadusi. Lõppude lõpuks on linna uuesti ülesehitamine Jumala armutegu, mitte inimeste või-mekuste teene. Kui üldse keegi, siis Taaniel teadis seda. Ta oli näinud kuidas Jumal võib ühe hetke-ga tõugata maailma kõige võimsama riigipeamehe aastateks alla koos veistega rohtu sööma.
Nii tunnistab Taaniel lõpuks Jumalale, et tema ja ta rahvas on täiesti sõltuv sellest mida Jumal teeb. Tema hoiak on hoopis teistsugune, kui see mida võis näha Juuda elanike hulgas enne templi hävitamist. Siis oli rahvas kummalise kõigutamatu enesepettuse võimuses. Seda ei suutnud kõiguta-da isegi Jumala saadetud prohvetite manitsused. (PKK:Tn 9:7-20)

Ava, Issand, oma silmad ja vaata! Sest mitte surnud surmavallas, kellel hing on rinnast võe-tud, ei anna Issandale au ja tunnustust. (Brk 2:17)

Palvetagem: Issand Jumal, Sina kutsud meid oma viinamäele ega jäta kedagi jõude. Anna meile kõigile ülesanded Sinu riigis ja juhi meid oma tarkust mööda. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

ÕNDSAKSSAAMISE VÕIMALUSEST

Pühapäev – 17. veebruar

Jeesus ütles: “Nõnda saavad viimased esimesteks ja esimesed jäävad viimasteks.” Mt 20:16

Jeesus näitab, et inimlikule tasulootusele vastandub radikaalselt jumalik armuõigus, mis ei aseta kedagi eelisolukorda Jumala ees. Jumala õigus on suurem kõigest inimlikult mõistetud õig-lusest – ja ükski, kes on tööle kutsutud, ei jää ilma tasust, nii nagu ükski töötegija viinamäel ei jää-nud palgata.
Teine, sellega paralleelne mõttekompleks on, et ärgu arvaku need, kellel lasub suurem töökoo-rem ja vastutus, et nad seetõttu peaksid saama mingit “palgalisa” või “preemiat” – jumaliku armuõi-guse valdkonnas ei tunta mingit säärast arvestussüsteemi. Kellelt Jumal rohkem nõuab, sellele ta al-gusest peale rohkem ka annab, ilma et see kuidagi mõjustaks lõplikku tasu, mis osutab alati samaks, vastavalt Jumala muutumatule armutahtele – ja seepärast võib juhtuda, et need, kes peavad end esi-mesteks, võivad palgapäeval osutada viimasteks, sest lõplik väärtuste hindamine õhtu saabudes töö-päeva lõpul võib paljudele osutada väärtuste “ümberhindamiseks”.

Kui Matteuse 19:30 öeldakse, et paljud esimesed jäävad viimasteks ja viimased saavad esi-mesteks, siis tänases kirjakohas nenditakse tähendamissõnale tagasivaatavalt, kuidas säärane ümber-paigutus võiks toimuda.
Kui need, kes osutavad viimaseiks jumalariigi töös, on samamoodi meelestatud nagu üheteist-kümnendal tunnil palgatud töölised tähendamissõnas, siis saavad nad esimesteks, ja esimesed juma-lariigi töös elavad läbi sama pettumuse nagu esimestena palgatud töölised, kes palgamaksmisel said viimaseiks rõõmu ning au poolest. (Salumaa 2001:536j)

Aga paljud esimesed jäävad viimasteks ja viimased saavad esimesteks. (Mt 19:30) Sest paljud on kutsutud, aga vähesed valitud. (Mt 22:14)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala teed ei ole iialgi nii rasked, et me ei suudaks neil käia. Kes väsib, sellele annab ta jõudu kanda oma risti ja käia Jumala teid ning täita tema tahtmist. Aleksander Täheväli

Palvetagem: Külvaja hoolas läks välja maailma põllule, töötas seal vara ja hilja usus ning lootuses. Tormides, äikeses, vihmas karastus põllupind, külvaja silmis sel viljal kallima kulla hind. Vili kord Jumala juures, kullast veel kallim ta, kiitus ning ülistav juubel kestab seal lõpmata. Varje Raid

KUI KAUA VEEL?

Esmaspäev – 18. veebruar

Mina loodan Sinu helduse peale, mu süda ilutseb Sinu päästest. Ps 13:6

Laskem tõotusel elavaks jääda meie hinges, siis ärkavad meis ka paremad jõud ja jumalikud anded ning silm hakkab seletama tumedal taevataustal ka heledamaid kohti. Sa leiad jälle sideme elava Jumalaga ja koged, et su eluteekonna üle on kirjutatud Issanda sõnad: “Ma ei hülga sind ega jäta sind maha!” (Hb 13:5)
Võib-olla meil tuleb veel palju kannatada koduigatsuse all. Võib-olla lugematud ahastuspärlid veerevad me palgeil, kuid ühes peame kindlad ja julged olema: seesama Jumal, kes koormaid peale paneb, võtab need ka ära.
Juba tohime näha, et torm on vaibunud ja tuuled võtavad aegamööda teise pöörde. Juba on is-tutatud lootusetaimeke. Ta peab küll veel kasvama silmavees, kuid usupäike meie hinges paneb ta sirguma tugevaks taimeks.
Ja ta kasvab ning tema pikaldane, kuid siiski pidev kasv tõrjub eemale me hingest küsimuse: “Kui kaua veel …?”
Häda ja ahastava kaebe asemele asub meie hinge teine tundmine ja veendumine. Ning see veendumine, kasvades meie pühimatest tunnetest, tõstab meid kõrgemale südamemuredest ja ühen-dab meid meie usu ning lootuse allikaga.
Mitte murduda, vaid silmad tõsta üles Kuningate Kuninga poole ja tunnistada julgelt ning sii-ralt: “Kuid mina loodan sinu helduse peale, mu süda ilutseb sinu päästest. Ma tahan laulda Issan-dale, et ta mulle on head teinud.” (Plank 1960:117)

Teie näete seda ja teie süda rõõmustab, teie luud-liikmed kasvavad nagu värske rohi. On tun-tav, et Issanda käsi on tema sulastega, aga ta needus tema vaenlastega. (Js 66:14) Ma mõtlen käia laitmatut teed. Millal sina tuled mu juurde? Ma tahan vaga südamega käia oma kojas. (Ps 101:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Peale tänu on sul väga raske tuua Jumalale midagi, mis tegelikult oleks sinu oma. Kui iisraeli mees tõi ohvriks talle, siis oli see Jumala oma, kui ta andis leiba vaesele, siis oli see Jumalalt talle antud, kui ta ulatas külma vee karika, pidi ta selle kusagilt võtma. Osvald Tärk

Palvetagem: Patuöisest hämarusest usk viib vastu koidule. Valgus paistab pimedusest, Jeesus juhib võidule. Isale nüüd tänu, austus, selle suure armu eest! Jeesuses on meie lootus, sest Ta elab igavesti! Veera Õunapuu

JUMALAKARTUS ON TARKUSE ALGUS

Teisipäev – 19. veebruar

Mina olen Issand, kes teeb head, õigust ja õiglust maal. Sest seesugused asjad on mu meele järgi, ütleb Issand. Jr 9:23

Ma olen kohanud palju inimesi, kes kaebavad selle üle, et nad rikkad ei ole. Aga vaadakem üles lakke, kus ripuvad kullakotid. Kui ma uskliku südamega Jumala antud rikkust kasutan, pudene-vad need kullakotid ise mu jalgade ette, aga kui mul ei ole usku või ma ei kasuta seda, siis need kul-lakotid tõmbuvad eemale, kui ma ka nende järele küünitan.
Praegusel ajal pajud kiitlevad oma niinimetatud tarkuse, vägevuse või rikkusega. Kõik need asjad täna on, aga juba homme haihtuvad olematusse. Nendega kiitlemine või nende üle kasvõi oma sisemuses uhke olemine on rumalus, selle asemel on prohvet Jeremijal meile soovitus: “Vaid kes kiitleb, kiidelgu sellest, et ta on arukas ja tunneb mind, et mina olen Issand, kes teeb head, õigust ja õiglust maal.” Kui keegi veel ei oska või ei tule selle peale, kuidas seda teha, palvetagu ta Jumala poole ja palugu Temalt arukust seda teha ning Jumalat tundes ka selle tarkuse järgi toimida.
Meil on vaja näha ja ära tunda, kuidas Jumal teeb head, õigust ja õiglust maal ka selle praegu valitseva vägivalla keskel, mitte pettuda ja ahastada, et miks Jumal lubab seda kurjust ja ebaõiglust, vaid just selle kurjuse ja ebaõigluse keskel ise headuse ja õigluse tegija olla. (Kaldur 2016:8)

Kes tahab kiidelda, kiidelgu Issanda üle! (1Kr 1:31)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sinus on kaks olemust, üks toetab sind, teine paneb vastu. Sa pead ise otsustama kummale poole hoiad. Eenok Haamer

Palvetagem: Issand, anna meile hägune pilk ebaolulise jaoks ning selge pilk kõikide Sinu tõ-dede nägemiseks. Søren Kierkegaard

PAULUS ÕPETAB MEID USUELLU TÕSISELT SUHTUMA

Kolmapäev – 20. veebruar

Eks te tea, et kes võidu jooksevad, need jooksevad küll kõik, kuigi auhinna saab ainult üks? Jookske nõnda, et teie selle saate! 1Kr 9:24

Usklik on nagu sportlane jooksurajal, kelle kõik võimed on rakendatud ainsa suure eesmärgi teenistusse. Tõelise uskliku ja nimekristlase vahel on sama suur erinevus kui võidujooksja ja jalutaja vahel. Usklik peab kandma ehtsuse märki. Ta peab oma usku tõsiselt võtma. Enamik meist tunneb usklikke, kelle puhul tekib tunne, nagu võtaksid nad usku tõepoolest nagu võidujooksu.
Meie ehtsus sõltub õigest algusest ja edasijõudmisest. Ükski ei saa olla tõeline usklik, kui ta ei ole usklikuks saanud. Siia maailma sündides ei kanna me usuelu ehtsuse märki. Apostel ütleb, et sündimise poolest oleme “viha lapsed” (Ef 2:3). Aga kui oleme usu läbi Jeesuse oma Issandaks tun-nistanud ja tema meid Püha Vaimu läbi uuesti sünnitab, siis algab tõeline usuelu. Nüüd peame kon-trollima, kas see hool ja innukus meis ikka veel elab. Mis võidujooksja see on, kes kuidagi komber-dades oma eesmärgi poole liigub? Kas võtame oma ülesannet täie tõsidusega? Vanas tõlkes ütleb apostel: “Seepärast jooksen mina nüüd …”
Kui Paulus teadis, et ta on edasijõudnute hulgas, miks siis meie ei tohiks seda teha? Kristuse kannatuse aeg on täis püha tõsidust ja see, kes vaatab Kristuse ristile, teeb oma usuelule tõelise heateo. (Tärk 2004:97)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õpi kannatama laitmist, lase öelda endale õigust ning ära hädalda, kui see sulle su haava arstimisel valu teeb. Risti Vägi 1938/2

Palvetagem: Issand, ütle, mis mu lootus kallil kaugel kodumaal? Valged riided, elukrooni saan ma Sinult sealt. Seal, kus voolab eluvesi, seal Su armukäsi kosutab mind rändajat.

USALDAJA UUS TASE

Neljapäev – 21. veebruar

Kui suur on Sinu headus, mille Sa oled tallele pannud neile, kes Sind kardavad, ja oled osu-tanud neile, kes Sinu juures pelgupaika otsivad inimlaste nähes. Ps 31:20

Sellest kirjakohast algab usaldaja uus tase, sest jälle paistab selge taevas. Ta kinnitab nüüd oma ustavust Jumala vastu. Kui ta enne oli näinud ainult oma viletsust ja kannatust, siis palve ja Jumala usaldamine oli pannud teda nägema ka Jumala headuse küllust.
See on nagu suur varaait, millest võime võtta ja millest ikka üle jääb. Jumalal on rohkem anda, kui meie suudame kasutada. Jumal on varjupaik.
Sa varjad neid oma palge varju all meeste õeluse eest; sa peidad nad ulualla tigedate keelte riiu eest. Tänu olgu Issandale, et ta kitsikuses on minule imeliselt osutanud oma heldust! (Ps 31:21, 22) Tänu põhjendab kogetud abil ja kujuneb ka üleskutseks teistele: Armastage Issandat. Olge kind-lad. (Tärk 2014:59)

Oh, et sa tuleksid vastu sellele, kes rõõmsasti teeb õigust, neile, kes mõtlevad sinu teedele!
Vaata, sina vihastasid, et me tegime patutegusid; neis me oleme olnud kaua ja kas me pääseme? (Js 64:4)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õnn sellele, kes tröösti ja abi vaestele jagab. Kes viletsaid armastab, neile saab osaks kurbuses ja hädas seesama hoolitsus Jumalalt. Tema tahab olla kõigile arst ja aitaja, tervendada ja rõõmustada. Matthias Jorisseni järgi

Palvetagem: Jeesus, kui suur on Su kannatlikkus, millega Sa omasid juhatad ja kannad. Kui suur on Su tarkus, millega Sa õigust mõistad. Õpeta mind olema valmis Sind teenima. Muu jätan Sinu hooleks. Johann Bengel

LÄHTUME ALATI ARMASTUSEST

Reede – 22. veebruar

Sind ma armastan südamest, Issand, mu vägi! Ps 18:2

Selles psalmireas on kirjas jäägitu pühendumine. Jumala suurim käsk oma rahvale on viiendas Moosese raamatus: “Kuule, Iisrael! Issand, meie Jumal Issand on ainus. Armasta Issandat, oma Ju-malat, kõigest oma hingest, kõigest oma südamest ja kõigest oma väest,” ja lisas: “Ja need sõnad, mis ma täna sulle annan, jäägu su südamesse!” (5Ms 6:4-6)
Kuidas täitis inimene seda käsku Vana Testamendi ajal? Tolle aja inimene teadis, et Jumal ei lepi mingi väikese osaga inimesest. Teadis, et Jumalal on täiuslikum plaan. Miks muidu tõi Ta Iis-raeli välja Egiptuse orjusest ja andis talle Kaananimaa? Miks muidu juhtis Ta seda rahvast, päästis mitmel korral hädast ja näljast ning võttis endale lepingulise kohustuse? Rahva lepingupooleks jäi Jumala austus. Aga iisraellane teadis ka, et Jumal on kiivas: Ta on oma südame avanud Iisraelile ja tahab, et Iisrael samuti avaneks ja mitte kellelegi ega millelegi muule. Totaalne truudus ühele ainsa-le, see on Jumala käsk. Jumal on ainus, Teda tuleb armastada kõigest südamest, hingest ja väest. Ju-mala jagamatus tingib südame jagamatuse: üheleainsale peab kuuluma kõik. Seda ei tohi mõista nii, nagu nõuaks Jumal midagi võimatut. Jumal ei nõudnud askeetlust, ometi pidi inimese kogu süda kuuluma Jumalale.

Nagu evangelist Markus õpetab: väljastpoolt küürimisest pole kasu, mis inimest rüvetab, see tõuseb seestpoolt, südamest. Ja Jeesuse sõnul: “Kui hästi on teist, silmakirjatsejatest, ennustanud Jesaja, nõnda nagu on kirjutatud: “See rahvas austab mind huultega, nende süda on aga minust kaugel”.”
Jumalat huvitab ainult, milline on kellegi süda, kõik muu on kõrvaline. Välise rõhutamine viib käsuvagadusse, sisemine on midagi muud. Esimestes Moosese raamatutes räägitakse jumalakartu-sest ning lepinguliste kohustuste täitmistest, truudusest ja kuulekusest. Viiendas Moosese raamatus selgub midagi uut: Jumal nõuab kogu südant – jagamatult.

Heebrealane mõtles südamega, oskas südamega suhelda, oskas pühenduda täielikult. Need oskused on tänapäeva inimesel kitsa südame tõttu justkui välja arenemata. Paulus juudina tundis Toorat hästi ja tundis ka südant, kui ta rääkis oma kirjas korintlastele: “Meie suu on teile avatud, korintlased, meie süda on avardunud. Teil ei ole meie sees kitsas, vaid teil on kitsas teie oma sü-dames. Ma ütlen teile kui lastele: vastutasuks avarduge teiegi!” (Piir 2017)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal on andnud meile selle maailma ja elu, on andnud mõistuse ja südametunnistuse, et seaksime oma kodu, oma rahva ja riigi asjad paremasse korda. Aga me suudame seda ainult siis, kui saame ise korda. Jaan Kiivit jun

Palvetagem: Armas Isa, varja oma kirikut kutsumatute, uskmatute ja sobimatute karjaste eest. Anna oma ristikogudusele selle asemel õiglased õpetajad ja hingekarjased. Anna neile Püha Vaimu ja täida neid arusaamisega Sinu Sõnast, nii et nad näitaksid meile õiget teed. Pane pöördumise sõna nende keelele, nii et magajad ärkavad. Johann Haberman

JUMAL ON ARMASTUS, PELGUPAIK JA AVITAJA KÕIKIDES ELURASKUSTES

Laupäev – 23. veebruar

Issand on mu kalju, mu mäelinnus ja mu päästja; mu Jumal on mu kalju, kus ma pelgupaika otsin, mu kilp ja abisarv, mu kõrge varjupaik! Ps 18:3

Tänane kirjakoht õpetab meile, et saab olla ainult üks käitumisviis: lähtuda alati armastusest. Armastusest Jumala ja teise inimese vastu, keda tunneme ja tunnustame kui oma venda. Sest me saame elada Taevase Isa lastena üksnes juhul, kui tunnistame, et teised, kõik teised on meie vennad.
Saagem lõpuks vabaks sellest meie ühiskonnas nii levinud kuvandist, et Jumal on kohtumõist-ja, kättemaksja, kes on maailma valu suhtes tundetu ja ükskõikne. Jumal ei saa kunagi olema inime-se jaoks ähvardus, Ta on armastus, pelgupaik ja avitaja kõikides eluraskustes. (Stefanus 2015)

“Ma tahan loota tema peale.” Ja taas: “Vaata, siin olen mina ja lapsed, keda Jumal on mulle andnud!” (Hb 2:13)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mida sügavam on armastus, seda tugevamaks see muutub; mida enam kasvab tarkus, seda enam sarnaneb see armastusega. Maurice Maeterlinck

Palvetagem: Jeesus vaimusilmad avas, pimedusest päästis mind, armu armu peale valas – Jeesus Päästja, tunnen Sind. Kallis Jeesus õpeta, et Sind kiidan tänuga. Elvi Vares

Kasutatud allikad

• Kaldur, Peeter 2016. Jumalakartus on tarkuse algus. – Eesti Kirik, 20.01.2016
• Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni” (PKK): Tn 9:7-20 – Kuidas ma palvetan? Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
• Piir, Miina 2017. Nädala mõte. 22.05.2017. EELK Tallinna Jaani kogudus: https://www.tallinnajaani.ee/vaimuelu/nädala-mõte/190-nädala-mõte-22-05-2017.html
• Plank, Uno 1960. Jumala otsijad. [Postill] Stockholm: Eesti Vaimulik Raamat
• Salumaa, Elmar 2001. Matteuse rõõmusõnum. Tallinn: Logos
• Stefanus, Tallinna ja kogu Eesti metropoliit 2015. Jutlus: Kadunud poja pühapäev. EAÕK koduleht: http://www.eoc.ee/nadala-jutlus/kadunud-poja-puhapaev-3/
• Soom, Kaido 2011. Teenimatu arm. – Eesti Kirik, 16.02.2011
• Tärk, Osvald 2004. Julgus elada ja surra. [Postill] Tallinn:Allikas
• Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos

Koostas Indrek Lundava.
Veebruar 2019

PÄEVA SÕNUM nr. 123


IV aastakäik
“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

LOODUSJÕUDUDE ISSAND
6 nädal: 3. – 9. veebruar 2019

  1. pühapäev pärast ilmumispüha

Oleme harjunud, et inimene võib oma hingehädas pöörduda Jumala poole ja saada Temalt abi. Tänane pühapäev kõneleb aga sellest, et loodusjõudki alluvad Jeesusele. Kuigi oleme kuulnud, et inimene on looduse kroon, peame siiski sageli kogema oma jõuetust looduse ees.
Inimene võib palju siin maailmas saavutada, kuid sageli on küsimus selles, millise hinnaga me sihile jõuame. Looduse arvel rikastudes on nii mõneski kohas elukeskkond muudetud halvemaks ja kliima soojenemine annab meilgi end tunda.
Kui mõned kümned aastad tagasi olid suved soojad ja talved külmad, siis nüüd võime näha, kuidas kõik on muutunud. Ning kuigi meie laiuskraadidel on loodusõnnetuste tõenäosus väike, kas-vab see kliima soojenedes üha. Inimene peab mõistma oma vastutust looduse ees ja kiriku üks üles-anne on ka keskkonnaprobleemidele tähelepanu juhtimine. Hetkes elamine toob kaasa negatiivseid tagajärgi tulevikus.
Jumal on halastaja ja kui kogeme oma tegude tagajärgi elus, võime pöörduda Jeesuse poole ning paluda abi. Pühakiri näitab, kuidas Jeesus aitas inimesi, kui nad olid hädas loodusjõududega. Võime palvetada, kui seisame vastamisi loodusjõududega ja tunneme, et jääme neile alla. Vanadele kirikutele tänutäheks annetatud esemed näitavad, et Jumal kuuleb palveid. Nii võime meiegi Teda kõiges usaldada ja see kannab ning päästab. (Soom 2017:8)

Tulge ja vaadake Jumala tegusid, kes on kardetav oma tegemistes inimlaste juures. Ps 66:5

Egiptusest tulles oli Iisraeli rahvas läinud läbi nii Kõrkjamere, kui ka Jordani jõe. See on jul-gustuseks Tema rahvale, aga hoiatuseks vastastele. Hoiatus, et Jumala vastu ei maksa mässata on endiselt põhjendatud. Kirjas heebrealastele hoiatakse meid, et “vaadake, vennad, kas ehk kellelgi teie seast ei ole kuri süda, mis uskmatuses ära taganeb elavast Jumalast! Pigem julgustagem üks-teist iga päev, niikaua kui veel öeldakse “täna”, et keegi teist ei paaduks patu pettuse läbi!” (Hb 3:12,13)
See tuletab meelde, et me ei peaks ainult mõtlema oma päästele, vaid hoiatama ja julgustama ka teisi püsima Kristuses. Me vajame üksteise tuge, teel taevase eesmärgi poole. Mitte asjata pole Jumal loonud kogudust. Üksinda usuteel kaugele ei jõua. (PKK: Ps 63:1-66:20)

Tulge ja vaadake Issanda tegusid, kes saadab jubedused maa peale. (Ps 46:9)

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus, kelle sõna kuulevad tuul ja meri, me palume Sind: kinnita meid selle maailma tuultes ja tormides, et meie kartlik süda leiaks lohutust ja meie nõder usk saaks Sinu armu läbi tugevaks. Sinule olgu ülistus ja au nüüd ja igavesti.


LOOTUSETUST MEIE PROGRAMMIS POLE
Pühapäev – 3. veebruar
Jeesus ütles jüngritele: “Miks te olete nõnda arad, te nõdrausulised?” Siis ta tõusis püsti, sõitles tuuli ja järve ning järv jäi täiesti vaikseks. Mt 8:26

Me lepime selle looga nagu ta on. Kuid ühtlasi juhime rohkem tähelepanu sellele, et see ei juhtunud ainult ükskord Galilea vetel, kui Jeesus tormi vaigistas. Neid on lõpmata palju, kelle hin-gerahu Ta on taastanud. Kui me tunnema, et paat kõigub ägedas mere lainetuses ja oht on meil sil-made ees, siis tuleb Jeesus, kes magab, meie juures.
Enamus meist õnneks ei ole täiesti ilma Jeesuseta. Lapsepõlves, kui mitte alati oma perekon-nas, siis teiste kaudu me kuulsime Temast, Tema headusest ja võimust. Ja olgu paljude jõulud nii ilmalikud kui tahes, midagi Jeesusest jääb siiski meie jõuludesse, kui Ta magab meie hinge põhjas. Sagedasti me ei hooligi, et Ta oleks ärkvel. Magav Jeesus on meile mugavam.
Kuid hädaohus ärata Kristus oma hinges ja tunne, nüüd teie olete kahekesi. Tea, et koos Jee-susega sa leiad nõu, mis vaigistab ka merelained. Kui aga su paat vajuma hakkab, siis tea, et Tema tuleb sinuga kaasa ja ütleb su hingele: “Ei sa merre ära upu. Ma olen ahastuse päevadelgi sinu juu-res ja tahan sind viia äraarvamata rõõmu sisse, kus sa tagantjärele igaviku vaatepunktist leiad, et see paratamatu paadi vajumine oli sinu õnnis pääs.” (Pello 1972:83jj)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Paljude muude probleemide puhul võin minna kelle juurde tahes, võin rahulikult Kristusele selja pöörata. Võin minna nende juurde, kellel on tarkust või või-mu, vastavalt sellele, mida parasjagu vajan. Aga seal, kus on tegemist igavese tõega, igavese elu ja surmaga – kelle juurde on mul siis veel minna, kui mitte Kristuse, Jumala Püha juurde? Jaan Kiivit jun

Palvetagem: Vaigista mind, rahusta mind, tee mind tüüneks kui sügisjärv mahedal, pilvitul päeval. Emba mind, toeta mind oma igikestva armastusega. Keldi palve


TE OLETE SAANUD KUTSE
Esmaspäev – 4. veebruar
Tulge ja vaadake Jumala tegusid, kes on kardetav oma tegemistes inimlaste juures. Ps 66:5

Jumal pakub ju midagi palju rohkemat kui see, mida keegi teine meile siin maailmas pakkuda suudab. Sageli aga on just pisiasjad need, mis hoiavad meid tagasi Jumala kutset järgimast. Samas pean tunnistama, et ma ei ole kohanud ka inimest, kes kaalutletult analüüsiks teemat, kas võtta Ju-mala kutse vastu või mitte. Pigem eiratakse seda teemat või ei süüvita sellesse, nagu oleks see täi-esti teisejärguline. Arvan, et tegelikult inimesed võib-olla ei oska kuulata Jumala kutset või ei usu, et just Jumal neid kutsub. Veelgi hullem, kui inimene ei julge seda kutset vastu võtta, sest kardab. Kardab, et mingi märk jääb külge. Kardetakse kaotada nn normaalse inimese staatus oma kaaskond-laste seas. Julgen väita, et need inimesed, kes ei julge seda kutset vastu võtta, ei ole lihtsalt selleks veel valmis ja nende aeg on veel ees.
Samas on ju nii, et kui Jumala kutse on ajatu ja alatine, siis lükatakse seda kutset edasi. Mõel-dakse, et küll jõuab, ega see Jumal ju kuhugi kao. “Aega on selle kiire asjaga”, nagu on tavaks öel-da.
Siin aga ongi minu arvates asja võti. Jumala kutse on meie sees, see on nagu igatsus, mis täna võib mattuda teiste mõtete alla, kuid homme on ta jälle tugev ja pitsitab meie sees. Jumala kutse oo-tab, millal ometi meis on tarkus seda kutset kuulata ja see vastu võtta. Jumal on kannatlik ja suur oma tarkuses. Jumal kutsub väsimata ja suure armastusega, andes inimesele vaba valiku. Kas võtad selle kutse vastu või mitte, see on inimese valik ja Jumal ei pahanda, kui inimene selle kutse pide-valt tagasi lükkab. Jumal ei võta meilt aga kunagi oma kutset tagasi, see on nagu avatud armastuse värav, mis ei sulgu ja ootab sind alati koju. (Raamat 2018)

Tulge ja vaadake Issanda tegusid, kes saadab jubedused maa peale. (Ps 46:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala antud lahendused on imelised. Algul ei saa aru, aga pärast taipad, kuidas Tema on kõik korraldanud. Ta on kõik teinud hästi. Jumal ei tee vigu. Eenok Haamer

Palvetagem: Issand Jumal, taevane Isa, Sina tahad, et kõik inimesed saaksid õndsaks ja jõuaksid tõe tundmisele. Sina kutsud meid püha sõna kaudu oma riiki. Hoia meid ükskõiksuse ja hoolimatuse eest ning aita meid, et võtaksime ilma kahtlemata ja tõrkumata Sinu kutse vastu, ela-ksime Sinu sõna järgi ning pääseksime taevasesse pidulauda. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi. Aamen.


TÄNAGU TEDA VANGIMAALT PÄÄSENUD
Teisipäev – 5. veebruar
Tänage Issandat, sest Tema on hea, sest Tema heldus kestab igavesti! Nõnda öelgu Issanda lunastatud, keda Tema on lunastanud kitsikusest. Ps 107:1,2

Igal inimesele meenutatakse, et tal on põhjus tänamiseks. Ja peale tänu võib inimene vaevalt midagi Jumalale anda. And, mida altarile tuuakse, on Jumalalt saadud, leib, mida vaestele antakse, on ka Jumala and, karikatäis külma vettki on võetud loodusest, aga tänu tõuseb sinu oma südamest. Toogem siis Jumalale ülistusande! (Hb 13:15)
Nii nagu üleskutse on üldine, nii on ka esialgu tänu ja selle põhjus üldine. Meid kutsutakse Ju-malat tänama sest Tema on hea. Elame universumis, mida juhib hea Jumal. Vastasel korral oleksi-me põrgus. Peaksime Jumalale tänulikud olema ka tema helduse eest. Tema heldus kestab igavesti. Sellel ei ole algust ega lõppu. Jumal on armastus ja armastusele on omane, et ta tahab midagi anda.
Kellele maksis Jumal lunastushinna? Võimalik, et siin mõeldakse Babüloonia vangist tulnuile. Peaaegu sama mõte esineb ka Jesaja 49:12 ja 62:12. Vangimaalt tagasipöördunutel oli eriline põhjus Jumala tänamiseks. Jumal oli neid lunastanud. See on sümbol suurest kogunemisest Jumala riiki (Mt 8:11).
Jumal ainult ei lunasta meid, vaid ka kogub kokku. Ja ta teeb seda Jeesuse Kristuse kaudu. Tä-nage teda selle eest! (Tärk 2014:490j)

Juudit ütles: Hakake mängima minu Jumalale trummidega,laulge Issandale simblitega! Lisa-ge kiituslaul temale,ülistage ja hüüdke appi tema nime! (Ju 16:2) Nõnda ta päästis nad vihamehe käest ja lunastas nad vaenlaste käest. (Ps 106:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Inimene ei mõista Jumala saladusi, vaid austab neid. Wil-helm von Humboldt

Palvetagem: Minu elu on silmapilk, tund, mis möödub. Mu elu on hetk, millesse mul pole voli jääda. Sina tead, mu Jumal, et Sinu armastamiseks siin maa peal on mul ainult tänane hetk. Therese Lisieux


PALJUD PILGUD ON PALVES ÜLES PÖÖRATUD.
Kolmapäev – 6. veebruar
Kui ka teie eestpalvetega meile appi tulete, nii et paljud tänaksid meile paljude inimeste eest-palvete tõttu Jumalalt osaks saanud armuanni eest. 2Kr 1:11

Paulus palus, et korintlased tema eest palvetaksid. Et Jumal annaks talle abi ka teistes problee-mides. Ja kui Jumal sellistele palvetele vastab, siis on tulemuseks see, et kristlase usaldus Jumala vastu kasvab. Siis omandab tema kiitus ja ülistuski hoopis uue sügavuse. See ei tõuse enam juhus-likest tunde puhangutest, vaid teadmisest, et Jumal on tõesti vägev aitaja.
Me vajame eriti palju palveid neil aegadel, kui meie elu on kerge. Kerge elu on nimelt hea vaimulik unerohi. Kas ei võigi seegi olla üheks oluliseks põhjuseks, miks peavad kristlased minema ka läbi raskuste. (PKK: 2Kr 1:1-11)

Ma kutsun teid üles, vennad, meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi ja Vaimu armastuse läbi võit-lema koos minuga palvetes Jumala poole minu eest. (Rm 15:30) Kõik sünnib ju teie heaks, et arm üha enamate inimeste tänu kaudu rohkenedes kasvaks Jumala austuseks. (2Kr 4:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie õnn on, et Jeesus ei ole veel tulnud kogu aus ning hiilguses, Ta ei ole veel tulnud kohtumõistjana. Seega on meile kingitud armuaeg, antud võimalus kasutada seda patuste Õnnistegija vastuvõtmiseks ja endale igaveseks õnnistuseks. Albert Soosaar

Palvetagem: Tee mind vahvaks võitlemises, et ei rist ega hirm, ei kiusatus ega ahastus mind Sinu sõnast ega õndsakstegevast usust ära ei pööraks. Vaid anna kindlat meelt, et ma Sind truult igal ajal teeniksin, Sind kardaksin ja armastaksin ja Sinu nime julgelt maailma ees tunnistaksin. ULR palveraamatust


JUMAL RIIKI EI SAA KAHJUSTADA MAISED JÕUD.
Neljapäev – 7. veebruar
Ülevam kui paljude vete kohin, ülevam kui mere lained on Issand ülal kõrgel. Ps 93:4

Mässavad veed tähendavad üldiselt kaosejõude, mis Jumal taltsutas juba maailma luues või ka rahvaid, kes otsekui mässavad ja vahutavad.
Meilgi räägitakse näiteks mitmesugustest poliitilistest või õpetuslikest vooludest. Need võivad olla suured ning tunduda ülevad ja võimsadki. Aga miski loodu pole võrreldav Loojaga, kes valit-seb kõige üle.
Ka inimese elu üle võivad käia mitmesugused lained, aga Issanda kaitse alla võib jääda jul-gesti igas olukorras. (PKK: Ps 93-96)

Kes taevas istub, naerab; Issand pilkab neid. Oma vihas ta kõneleb siis nendega ja oma rae-vus ta teeb neile hirmu (Ps 2:4,5). Issand on su paremal käel, ta purustab kuningad oma viha päe-val (Ps 110:5).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Uskuda tähendab tunda ja usaldada Jumalat. See tähendab loobuda tegemast Temale ettekirjutusi, mida Tema võib ja suudab. Uskuda tähendab usaldada Ju-mala tõdesid rohkem, kui oma mõtteid ja kahtlusi. Rudolf Kiviranna

Palvetagem: Jeesus mu ainuke tugi, Sinule toetun ma. Jõuetu abi ja vägi, aitaja hädades Sa. Nõrkade ainuke lootus, vaese ja armetu vend. Viletsa viimane ootus, ära Sa jäta nüüd mind! Peeter Sink


TÄNAGU TEDA NEED, KES ON MEREHÄDAST PÄÄSENUD
Reede – 8. veebruar
Ta muutis maru vaikseks ilmaks ja vete lained jäid vakka. Siis nad rõõmustasid, kui lained soiku jäid, ja Issand viis nad igatsetud sadamasse. Ps 107:29,30

Inimese Looja on ka looduse Looja. Mõlemad alluvad tema tahtele. Siis, kui Jumalal on kül-laldane põhjus inimese palve kuulmiseks, võib tema palve peale anda tormi või vaikust. Meil on lu-ba seda võimalust kasutada. Jumal ise hoolitseb selle eest, et niisuguste palvete puhul oleks garan-teeritud üldine heaolu.
Mitte kõik meremehed ei hukku õnnetuses. Leidub neidki, kes tulevad surmaväljalt tagasi ko-ju ja alustavad hukkunud laeva asemel uue ehitamist. Aga need tänagu Issandat ta helduse eest ja tema imeliste tegude eest inimlastele (Ps 107:31)
Õnnetusest pääsemist ei tohi võtta kergelt. Ärgu keegi arvaku, et tema pääses “õnneliku ju-huse” tõttu. Igaüks, kes raskest olukorrast on välja tulnud, tänagu ise abi eest ja kutsugu ka teisi tänama.
Kui juba ajaliku elu õnnetusest pääsemine on nii suur sündmus, kui palju suurem on patust ja surmast pääsemine! (Tärk 2014:499j)

Ja kui nad astusid paati, rauges tuul. (Mt 14:32)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õnnelik on see, kes on õppinud põgenema Jumala juurde, otsima kaitset Tema tiibade all ja leidma seal pelgupaika tormi eest. Ole Hallesby

Palvetagem: Siiski öös sünges, võitlevas hinges, igatsus elule julguse loob. Lootuste kuma koitmaski juba, raugemas tuuled ja lainete hoog. Maailma Issand, tormides ustav, lainete hauast veel elule toob. Arved Pau


MEIE TÕELISED VÕIMALUSED ON JUMALAS
Laupäev – 9. veebruar
Meil oli meie endi arvates surmakäsk juba käes, et me ei loodaks endi, vaid Jumala peale, kes surnud üles äratab. 2Kr 1:9

Ajalikus elus võib ette tulla momente, mil oma võimeid õigesti hinnates toimid arukalt. Aga Kristuse järgimisel ei tohi keegi oma võimetele loota. Meie usuelu püsib algusest lõpuni Jumala väes. Enesele vaatamine riisub meilt jõu, sest säärasel juhul jätame kõrvale Kristuse. Oluline on loo-buda koos Paulusega enesele lootmast. Pidagem siis meeles, et usuelu aluseks pole mitte meie või-med, meeleolud, kogemused, head ega halvad teod. Vaid meie tõelised võimalused on Jumalas.
Jeesus on tulnud, “et meil oleks elu ja kõike ülirohkesti” (Jh 10:10). See tähendab, et Tema on loonud meile tingimused vaimulikuks eluks. Püha Vaim soodustab usuelu pidevalt. Ära siis usu kiu-satust, mis sosistab: “Sinu olukorras ei ole võimalik usklik olla.” Võimalused on olemas. Ära vaata enesele ega oma olukorrale, vaid pööra silmad Issandale! Siis ärkab sinus uus kasvujõud. Usu eri tasandid ei sõltu niivõrd võimaluste erinevusest kuivõrd võimaluste kasutamisest. Kasuta oma või-malusi juba täna! (Tärk 2004:88jj)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala juures avanevad inimelu jumalike võimaluste vära-vad. Sest mis inimestel on võimatu, see on Jumala juures võimalik. Usu kogemus on teistsuguse tõelisuse, jumaliku tõelisuse kogemus. Joosep Tammo

Palvetagem: Nõnda eriline valgus valgustamas rahva teed. Uue päeva kirgas algus Kristuses on haarand meid. Paturammetus on kustund, maha jäänud tühjad teed. Lootus eluks ellu astund, elame vaid Jeesuses. Arved Paul


Kasutatud allikad

• Pello, Otmar 1972. Ja ööd ei ole seal … Toronto: Oma Press
• Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni” (PKK): Ps 63:1-66:20 – Õnnistustevihma rabin; Ps 93-96 – Jumal mõistab kohut!; 2Kr 1:1-11 – Ahistused ja lohutus. Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
• Raamat, Tuuli 2018. Kutse Jumala riiki. 3. pühapäev pärast nelipüha (Mt 11:28). Kirik & Teoloogia, 08. 06.2018: http://kjt.ee/2018/06/kutse-jumala-riiki-3-puhapaev-parast-nelipuha-mt-1128/
• Soom, Kaido 2017. Loodusjõudude Issand. – Eesti Kirik, 25.01.2017
• Tärk, Osvald 2004. Julgus elada ja surra. [Postill] Tallinn: Allikas
• Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos

Koostas Indrek Lundava.

Jaanuar 2019

Usk igas päevas

Jutlus

Täna kuuldud Evangeelium räägib Kaanas toimunud pulmast. See on selge sündmus oma loogilise juhtumite jadaga ja kirjeldab ühte olukorda, ent on siiski oluliselt sügavam kui esmapilgul paistab.
Me kuulsime lugu peo käigus veini tegemisest ja seega täna on see hetk kus saab rääkida kuidas teha head veini nii füüsilises kui vaimses mõttes. Eestlane teadupärast on tõsimeelne koduveini valmistaja. Minu vanaisa pani alati sügisel õuntest, arooniatest, ploomidest ja millest iganes veini nii-öelda käima. Alguses oli protsess kiire ja mida vähem kummaline kõver, veega täidetud klaastoru mulksus seda rohkem valmis ta hakkas saama, kuniks kogu protsess rahunes täielikult maha. Seejärel hinnati tulemust, mõni nendest veinidest oli hea, mõni mitte nii väga. Kui aus olla, siis ma ole väga suur koduveini sõber ka, et tohutut pingerida esitleda. Seda jutlustust oma mõttes ettevalmistusena kandes uurisin ka Wikipediast eelkõige viinamarja veini tegemise metoodikat. Teate, ma võin teile sellest hiljem kohvilauas soovikorral täieliku loengu pidada. Sain teada, et mitu korda aastas tuleb vaadata ja hinnata pinnast kus istikud kasvavad, et osata seda õige väetisega vajadusel turgutada ja nõndasamuti tuleb jälgida viinamarja istikut päikese suhtes, et päike tema juuri ei kõrvetaks, või hoopis vastupidi – et juurde saaksid piisavalt päikest. Ka seda, et kui ei saa, siis tuleb lehti eemaldada – ühesõnaga, et viinamarja saaks kandma, tuleb selleks palju tööd teha kuniks ükskord vein valmis saab.
Kunagi Prantsusmaal ühes veinimõisas ütles sommeljee meile, et ka maailma kõige kallima veinipudeli nn omahind on maksimaalselt 7 eurot. See veendumuslik pühendumus, millega paljud inimesed on nõus veinipudeli eest maksma tuhandeid eurosid on veini aastakäik, mis on siis arusaadav kui eriline aroom, lõhn, värvus, tasakaalus maitse jne – suures osas kujuneb see kõik algsest viinamarjast. Sellest samast viinapuu oska küljes olnud marjast. Kas meiega ei ole mitte samamoodi ? Oleme kõik ühesugused inimesed – Jumala looming, sama viinapuu oksad, aga mõnel meist on parem aroom (sisemine ilu), maitse (taktitunne ja eetilisus), lõhn ( vaimne sättumus) ja teisel mitte. Mõni oks on üldse ära närtsinud, kuivanud ja mõni ka pahatahtlikult vägivallaga murtud. Kas just mitte nõnda samuti ei ole meie ja meie usuga? Missuguses staadiumis oleme me ise ja kui tugev on meie usk?
See vein, mida sai loodud veest räägib usaldusest juhendamisse. Õigest õpetusest ja uskumisest sellesse. Kui käia Jumala õpetuse järgi siis õnnestub ehk ka püüeldud tulemuseni jõuda.
Ja võib ebaõnnestuda ka. Kindlasti võib. Võib valesti mõista või valesti tõlgendada. Thomas Alva Edison on öelnud oma tegemiste kohta, et ma ei eksinud – ma tuvastasin 10 000 viisi kuidas teha midagi valesti. Seda enne kui ta leiutas fonograafi või elektripirni. Millegi, mida keegi ei suutnud tol ajal endale isegi ette kujutada.
Oluline on mitte lõpetada püüdlemist õige poole. Ka siis kui kohe ei õnnestu või on valesti millestki aru saadud. Või pole antud endast parimat. Taas koidab päike ja on uus võimalus olla parem või veel parem kui eile. Siinkohal võiks igaüks oma südamesse vaadata ja küsida, kui järjepidevad me oleme. Kasvõi igapäevases tänupalves – kas me oleme piisavalt põhjalikud? Ja missugused niiöelda viinamarjad meist kujunevad.
Kätteharjutatud rutiin loob mudeli ja harjumuse, piisava harjumuse taustal aga tekib lisaks tüütavale ka turvaline rutiin ja nii vabaneb meie piiratud meel märkama seni varjatut ja tajuma käeulatusest varem välja jäänut ja mõistab ehk nii mõndagi seost, mida meile lahkelt pakutakse. Sirutagem siis selle poole.
Salm Johannese Evangeeliumist ütleb: „Mina olen tõeline viinapuu ja mu Isa on aednik“ ( Jh 15:1) mõned salmid hiljem ta lisab, et „Mina olen viinapuu, teie olete oksad. Kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vilja, sest minust lahus ei suuda te midagi teha.“
Kui ennist rääkisime viinamarja kasvatamisest ja sellest kui palju on selleks vaja tähelepanu ning mida kõike on tarvis märgata, siis kas need Evangeeliumi read ei ole mitte rõõmustavad.
Kui inimesed on viinapuu oksad, mis on seotud Jeesusega ja selle kaudu on nad kõige kõrgema hoole all siis on ju meil sisuliselt kõik olemas. Inimene kes elab usus ja on kõigeväelise aedniku hoole all, on õnnistatud. Kas saab olla paremat või õigemat hoolt mida inimmõistus üldse hoomata suudab ? Janunedes okstena Jumala armu järele kanname me usu vilja. Meie ülesanne inimestena on aga hoida silmad lahti, et ka need juured, mis ei saa päikest saaksid abi, ja eemaldada segavaid mõtteid või eelmainitud lehti, et olukorda parandada. Samuti lisada väetist Jumalasõnaga sinna, kus seda kipub vajaka jääma ja mõni taim seetõttu usus kiduma kipub jääma. Samamoodi on vaja märgata neid vägivallaga murtud oksi – ehk saab veel miskit parandada.
Oluline on pakutu tänuga õiges meeles vastu võtta ja heldelt jagada sõna ka neile, kes veel jõudnud ei ole, kristlane ei saa olla kade.
Aga see ei ole veel kõik mida kirjakoht meile räägib. Siin näidatakse meile imetegu enne seda kui tuli ilmsiks Jeesuse tõeline isik. Nähes probleemi ja kimbatust ulatas Kristus oma abikäe. Vaikselt, ilma kära tegemata. See on kui püha vaim, mis valati välja ja need kes sellest osa said – said kingituse.
See sündmus toimus enne Jeesuse tõelise isiku ilmsikstulekut inimestele. Seega aset leidis imetegu, mis andis aimu tulevasest pühadusest. Kas me märkame ümbritsevat, kas me oleme piisavalt tähelepanelikud? See imetegu Galilea Kaanas oli esimene tunnusmärk Kristuse kirkusest ja selle läbi tugevnes tema jüngrite usk temasse. Nad küll uskusid aga ka kahtlesid enne seda imet.
Meie ju ka kahtleme. Iga päev, mitu korda ja tihtipeale jäämegi kahtlema. Ütleme, et see on loogika või kogemus ja läheme edasi. Aga kas see ei ole mitte pinnapealne?
Psühholoogid ütlevad erinevate uurimustele tuginedes, et meie mõtteid läbivad sekundis mitmed ideed. Just ideed sest need ei ole faktid aga inimmõistus käsitleb neid kui fakte ja nii tekibki kivinenud veendumus ning väga lihtsalt võib sattuda kogu tõlgendusejada valele arusaamisele. Näiteks Eestis leiduvad ämblikud on suhteliselt kahjutud. Ei tee nad inimesele suurt midagi peale sügeleva koha ka siis kui pingutades purevad, ka sääsk on verejanulisem kiskja. Küll aga on näha olnud kuidas suured inimesed mündisuuruse lülijalgse eest kisaga pagevad nii et tuli takus. Või hiired- aga jäägu see näide lahti seletamata siinkohal. See tähendab, et ämblik ei tee inimesele midagi aga ometi meie mõistus käseb midagi autopiloodil teha – kasutu, kas pole? Seega, usu ja usalda aga ratsionaalselt. Usu jumalasse tema kirkuses aga mitte udupuhujatesse ja pimedasse tormamisse. Kui näed imet tervenemisest või ootamatult saadud koolilapse heast hindest kuigi oli õppimata või ka niiöelda nõela leidmisel heinakuhjast, siis mõista mis on selle taga. Need on pisikesed tõed, et meil oleks ehk lihtsam uskuda oma kahtlevas loomus.
Veel üks oluline osa siit ettelugemisest omale mõttesse kaasa võtta ja ka iseendaga arutada võiks olla pulmavanema ütlus: „Igaüks paneb esmalt lauale hea veini, ja kui juba küllalt on joodud, lahjema; sina aga oled hoidnud hea veini praeguseni alles.” (Jh 2:1-11)
See ütleb meile ju otsesõnu, et ära mõista kohut kui ei ole lugenud kogu lugu. On olemas üks hea ütlus inglise keeles, mis tõlgituna võiks kõlada, et võta ja käi üks miil tema kingades enne kui kritiseerid. See tähendab, et hukkamõist ei ole inimese õigus, me ju ei tea kuskohas torkab nael võõras kingas jalga iga sammu jooksul, seda mis paneb kellegi lonkama. Seega, rääkimine hõbe, vaikimine kuld aga seda ei tohi segamini ajada ükskõiksuse või silmade kinni pigistamisega kus on vaja sekkuda. Meie ühiskonnas on palju hukkamõistu ja näpuga näitamist, halvustamist ja on ju tehtud telesaadegi mis ütleb “ Naabrist parem”. See pinnapealne pingutamine on kohati kurb, kohati kurbnaljakas ja kohati lausa koomiline. No hea küll, naabrist parem – ja edasi?
Kui pulmavanem hurjutas, et esimene vein, mis tegelikult oli see parim ei olekski justkui nii olnud, siis ta ju ei teadnud, et kogu vein oli otsa saanud ning see vein, mis nad sõnatuks võttis oli abi kõrgematelt jõududelt. See oli kingitus ja lahendus. Oma piiratuses aga võttis ta vabaduse näpuga näidata. Kui vale see on! Ma usun, et me kõik oleme end millalgi sõnasabast kinni saanud ja tajunud, et järgmine ilmnev detail muudab kogu eelnevat ning olnud tänulikud, et ei jõudnud targutada, enne kui saime valgustatud.
Igasugused niinimetatud vanarahva tarkused ja ütlused on kujunenud inimpõlvedega.
Lisaks kirjutama õppimisele ja lambipirni leiutamisele on läbi aegade kogetud asju, millel on oma seaduspära. Me oleme inimesed ja meie asi on õppida ja areneda, mitte kritiseerida ja hinnata. Kohut mõistetakse hiljem ja mitte meie, inimeste poolt, seega mõtle enne kui ütled sest nii nagu olen jutluses ka varem öelnud ja siiralt mõtlen- igal sõnal on jõud ja lendu lastud vale sõna tagasi ei saa. Kahju mida see aga teha võib on määramata – hingehaavu ja südameverd ju ei näe. Ka see pulmavanem ei teadnud mida ta tegelikult ütleb ja kuigi kõik lahenes hästi oleks võinud ju see okas torkamata jääda, see oli justkui kadeduse kommentaar, et ei saanud piisavalt heaks hinnatud veini juua enne kui tekkis küllastus. Tihti on särav abi tulnud kõrgemalt ja ei leidu maapeal inimest kellel on õigus seda kommenteerida.
Uskugem ja usaldagem ning käigem valguse rajal. Nähkem imesid – ka seda kaunist maailma, mis on meie ümber. Leidkem ilu ja õppigem nägema väikeseid imesid, et oskaks märgata või kasvõi kergelt tajuda ka suuremaid kui need me teele satuvad. Amen!

Marek Alveus
Nõmme Rahu kiriku diakoniameti kandidaat

Palveleht 10. – 16. veebruar 2019

Nädala teema – Kahesugune külv

Kiitus ja ülistus – kiidame ja ülistame selles palveosas üksnes Jumalat.
Selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.
Ülistusosas võib toetuda järgmistele Piibli kirjakohtadele: Psalm 37:1-9
Ära ärritu kurjadest; ära kadesta neid, kes teevad ülekohut,
2sest need niidetakse peagi nagu hein ja nad närtsivad nagu haljas rohi!
3Looda Issanda peale ja tee head, ela oma maal ja pea ustavust!
4Olgu sul rõõm Issandast; siis ta annab sulle, mida su süda kutsub!
5Anna oma tee Issanda hooleks ja looda tema peale; küll ta toimetab kõik hästi!
6Ta toob esile su õiguse nagu valguse ja su õigluse nagu lõuna selguse.
7Ole vait Issanda ees ja oota teda; ära ärritu sellest,
kelle tee õnnestub, ega mehest, kes teeb kavalusi!
8Hoidu meelepahast ja hülga viha, ära ärritu; sellest tuleb vaid paha!
9Sest kurjad hävitatakse; aga kes Issandat ootavad, need pärivad maa.

Matteuse evangeelium 13:24-30
24 Jeesus kõneles neile veel teise tähendamissõna: „Taevariik on
inimese sarnane, kes külvas oma põllule head seemet.
25 Aga inimeste magades tuli ta vaenlane ja külvas raiheina
nisu sekka ning läks minema.
26 Kui nüüd oras tärkas ja looma hakkas, tuli ka raihein nähtavale.
27 Peremehe sulased astusid ta juurde ja ütlesid talle: „Isand, eks sa külvanud head seemet oma põllule, kust nüüd tuleb sinna raihein?”
28 Tema lausus neile: „See on vihamehe töö.” Siis küsisid sulased temalt: „Kas sa tahad, et me läheme ning selle kokku korjame?”
29 Ei, vastas tema, sest muidu te kisuksite raiheina korjates üles ka nisu.
30 Laske mõlemaid ühtmoodi kasvada lõikuseni ja lõikuse ajal ma ütlen lõikajaile: „Koguge esmalt raihein ja siduge kimpu põletamiseks,
nisu aga pange kokku mu aita!””

Patutunnistus – vaikne palve. /Järgneb sujuvalt ülistusosale./
Kirjakoht, millele vaikses patutunnistuspalves võib toetuda on: Psalm 32:1
Õnnis on see, kelle üleastumine on andeks antud, kelle patt on kinni kaetud.

Pärast vaikset palvet võib lugeda: 1 Johannese kirjast 1:7j
Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat palvevastuste eest; tänu erinevate asjade ja olukordade eest. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Tänu armu- ja rahuaja eest meie maal; Täname, et Jumal külvab jätkuvalt meie südametesse oma sõnaseemet. Täname oma armsa koguduse eest, iga koguduse liikme, töötegija ja vaimuliku eest! Tänu kõikide eest, kes kogudust ja selle vajadusi palvekätel kannavad ning jõu ja nõuga toetavad. Tänu meie sõpruskoguduste eest. Tänu kõige eest!

Eestpalve aeg Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: 1. Pauluse kiri korintlastele 4:5b
Issand toob valguse ette pimedusse varjunud asjad
ning teeb avalikuks inimsüdamete kavatsused
Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast koloslastele 3:12-17
12 Rõivastuge siis nagu Jumala valitud pühad ja armastatud
südamliku kaastundega, lahkusega, alandlikkusega, tasadusega ja pika meelega,
13 üksteist taludes ja üksteisele andestades, kui kellelgi on teise vastu kaebust. Nii
nagu Issand teile on andeks andnud, nõnda tehke teiegi!
14 Aga üle kõige selle olgu armastus – see on täiuslik side!
15 Ja teie südameis valitsegu Kristuse rahu, millesse te olete kutsutud ühe ihuna. Ja olge tänulikud!
16 Kristuse sõna elagu rikkalikult teie seas, kõiges tarkuses õpetage ja manitsege üksteist psalmide, hümnide ja vaimulike lauludega,
laulge kogu südamest tänulikult Jumalale!
17 Ja kõik, mida te iial teete sõnaga või teoga, seda tehke
Issanda Jeesuse nimel, tema läbi Jumalat Isa tänades!
Palume Jumala õnnistust ja hoidmist koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume tröösti ja Jumala lähedalolu leinajatele. Ole väga ligi surijatele, tõsta nende silme ette igavene kodu taevas. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Toivo Treibluti eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ja aseesimehe Andra Indriksoni ning nende perede eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoniameti kandidaadi Marek Alveuse. Palvetame sõpruskoguduste eest.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Hesekieli raamat 33:10-16
10 Ja sina, inimesepoeg, ütle Iisraeli soole: Nõnda te räägite ja ütlete: Meie üleastumised ja patud on meie peal ja nende tõttu me hääbume; kuidas me siis võiksime jääda elama?
11 Ütle neile: Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, ei ole mul hea meel õela surmast, vaid sellest, et õel pöörduks oma teelt ja jääks ellu. Pöörduge, pöörduge oma kurjadelt teedelt, sest miks peaksite surema, Iisraeli sugu!
12 Ja sina, inimesepoeg, ütle oma rahva lastele: Õige õigus ei päästa teda tema üleastumise päeval, ja õela õelus ei pane teda komistama päeval, kui ta pöördub oma õelusest; õige ei või elada oma õigusest päeval, kui ta pattu teeb.
13 Kui ma ütlen õigele, et ta tõesti jääb elama, tema aga loodab oma õiguse peale ja teeb ülekohut, siis ei peeta meeles ühtegi ta õiget tegu, vaid ta sureb oma ülekohtu pärast, mida ta tegi.
14 Ja kui ma ütlen õelale, et ta peab surema, tema aga pöördub oma patust ja teeb, mis on kohus ja õige –
15 kui see õel annab tagasi pandi, asendab röövitu ja käib elu seaduste järgi ilma ülekohut tegemata -, siis ta jääb tõesti elama, ta ei sure.
16 Ühtegi ta pattu, mis ta on teinud, ei peeta meeles tema
vastu: ta on teinud, mis on kohus ja õige, ta jääb tõesti elama.
Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Tõstame Jumala ette need, kes Kristust ja Tema armastust veel ei tunne. Palume, et Jumala sõnaseeme saaks meie kõikide südametesse rikkalikult külvatud ning me kannaksime Püha Vaimu läbi head vilja igaveseks eluks. Palvetame Kiriku piiskoppide, kirikuvalitsuse, kiriku allasutuste, kõikide koguduste vaimulike, koguduste juhatuste esimeeste ja koguduste liikmete eest ning ristiinimeste eest laias maailmas. Palume Jumala õnnistust EELK Diakooniahaiglale, Usuteaduse instituudile, Perekeskusele, Laste ja Noorsootöö Ühendusele, Kristlike Raudteelaste Ühendusele, Konsistooriumile jpt.

Eestpalve palvetavate inimeste ja palverühmade eest Eestis ja mujal maailmas
Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: 1. Pauluse kirjast tessalooniklastele 5:17
17palvetage lakkamatult
Palume Jumalalt ustavust oma palveellu ja õnnistust palvetavatele inimestele ning neile, kelle eest palvetatakse.

Üleskutse eespalveks EELK Diakooniahaigla eest

Armsad vaimulikud!

Eeloleva pühapäeva evangeeliumitekst jutustab Kapernauma väeülemast, kes palub Jeesust oma haige teenri pärast: „Issand, minu teener lamab kodus halvatuna maas hirmsas piinas!” Jeesus vastab talle: „Mine! Nagu sa oled uskunud, nõnda sündigu sulle!” (Mt 8:6,13)

Koos assessor Ove Sanderiga palun kõigil EELK vaimulikel pühapäevasel jumalateenistusel pöörduda Kapernauma väeülema kombel eestpalves Jeesuse poole ning paluda Tema abi ja õnnistust EELK Tallinna Diakooniahaiglale kohtuasja pärast, mis võib tähendada haigla tegevuse halvamist või lõpetamist.

Nimelt, ähvardab 1999. aastal asutatud haiglat Haigekassaga lepingu lõpetamine, mis võib viia rahastuse puudumisest tingituna Baltimaade ainsa kirikule kuuluva haigla sulgemiseni. Kohtus vaieldakse Haigekassa poolt rahastatavate ravijuhtude jaotuse üle erinevatele haiglatele. EELK Tallinna Diakooniahaiglat ähvardab temale määratud ravijuhtude ära võtmine, kuna üks teine haigla vaidlustas juhtude jagamise ning soovib EELK Tallinna Diakooniahaiglale eraldatud juhtude endale määramist. See tähendaks Haigekassa poolse rahastuse lõppemist. Kui see ei tunduks ülekohtusena ning teatud põhjustel täiesti ebaõiglasena, ei oleks EELK Tallinna Diakooniahaigla kohtusse pöördunud.

Neil päevil on meedias palju arutatud inimese elu lõpu küsimuste üle. Paljud inimesed on avaldanud arvamust, et aktiivne eutanaasia võiks olla Eestiski lubatud ja seadustatud. Kristlik vaatenurk on, et aktiivne eutanaasia – inimese elu aktiivne lõpetamine selleks, et teda haiguse süvenemisel edasistest kannatustest säästa, ei ole Jumal tahtega kooskõlas.

Meie ülesanne on ligimese kannatuste maksimaalne vähendamine, et ta võiks elust lahkuda väärikalt ja valudeta, kogedes ligimesearmastust ja hoolt, ning surres loomuliku surma. Just seda hoole- ja armastusetööd tehakse EELK Tallinna Diakooniahaigla hospiitsosakonnas. EELK Tallinna Diakooniahaigla on ainus hospiitsiteenust pakkuvast kolmest Eesti haiglast, kus inimese eest hoolitsetakse tema elu viimastel hetkedel kristlike hoolekande ja ligimesearmastuse põhimõtetest lähtudes. Paljud EELK vaimulikest ning teistest kiriku töötegijatest on võinud võtta Issanda kutse igavikku vastu just Tallinna Diakooniahaiglas, kus patsiendi eest on hästi ja armastusega hoolt kantud. Ei taha kuidagi leppida, et see ja kogu ülejäänud kristliku hoolekande ja diakoonia põhimõtetest lähtuv tegevus EELK Tallinna Diakooniahaiglas ei ole peagi enam võimalik, kuna haiglat ähvardab rahastusest ilma jäämise tõttu sulgemine.

Võtkem EELK Tallinna Diakooniahaigla sel pühapäeval jumalateenistusel eriliselt eestpalvesse ja palugem haigla, tema töötajate ja patsientide eest. Palvetagem selle pärast, et kohtuvaidlused võiksid pöörduda suunas, mis ei ohusta haigla rahastamist Haigekassa poolt ning ei too endaga kaasa tegevuse peatamist või lõpetamist.

Usun, et Jeesuse sõnad Kapernauma väeülemale: „Nagu sa oled uskunud, nõnda sündigu sulle!”, kõlavad ka meie eestpalvete vastusena.

Õnnistust soovides

Urmas Viilma
Peapiiskop

Tänu ja eestpalve EELK Diakooniahaigla eest

Armsad vaimulikud

Tänan Teid südamest, et meenutasite EELK Diakooniahaiglat oma palvetes läinud pühapäeval. Minu tänu kuulub peapiiskop Urmasele, kes selle üleskutse tegi ning selgitas lühidalt asjade olukorda.
Täna pean Teile kurvastusega teatama, et eilne Tallinna Halduskohtu otsus Diakooniahaigla osas ei olnud meile positiivne. Laskumata detailidesse, nimetan vaid, et sellega jäi jõusse detsembris tehtud riigihangete vaidluskomisjoni otsus, mille kohaselt Diakooniahaigla ei kvalifitseeru haigekassa rahastusele statsionaarse õendusabi osas, millest on finantseeritud ka hospiitsi. Sisuliselt tähendab see raviteenuse lõpetamist ja hospiitsi sulgemist.
Sellest kõigest oleks väga kahju, seda enam, et hospiitsid said taasiseseisvunud Eestis alguse just meie haiglast ning vaidlused rahastamise pärast ei puuduta haigla tegevuse sisulist kvaliteeti – võin Teile kinnitada, et see on igati hea – kohtuvaidlus puudutab vaid mõningaid juriidilisi nüansse. Peamiselt seda, kuidas tõlgenda haigekassa poolt kehtestatud hindamiskriteeriume riigihanke pakkumustes osalejatele. Hospiitsi sulgemisel läheks kaduma see kogemus ja kvaliteet, mida on aidanud meil luua ja tagada välispartnerid läbi kahe aastakümne. Haigekassa rahastamise lõpetamine ei jätaks puudutamata ka seda tööd, mida Diakoonihaigla teeb dementsusravis, olles üheks Eesti neljast dementsuse kompetentsikeskustest.
Kuidas edasi? Palun Teie jätkuvat eestpalvetoetust haiglale, patsientidele ning personalile, kes selles pinges ja teadmatuse olukorras jätkavad oma igapäevast teenimist haigete ravimisel, hooldamisel ja toetamisel. Et jätkuks jõudu, et jätkuks armastust. Haigla poole pealt alustame juba täna apellatsioonikaebuse ettevalmistamist, milleks on meil aega kümme päeva, nii jätkub paratamatult ka kohtuvaidlus.
Minu sügav veendumus on, et meie kiriku oma haigla, EELK Diakooniahaigla peab jääma avatuks ja jätkama on oma senist tegevust. Jumala armu ja eespalvete toel me selle võimaluse ühel või teisel viisil saavutame.

“Olge rõõmsad lootuses, vastupidavad viletsuses, püsivad palves!” Rm 12:12

Õnnistus- ja tänusooviga
Ove Sander
SA EELK Diakoonihaigla nõukogu esimehena

Ove Sanderil ja Gustav Kutsaril 28 aastat preestripühitsusest

Tänavu 16. jaanuaril sai 28 aastat päevast, mil kaks noort meest seisid värisevate põlvede ja südametega piiskopliku toomkiriku altari ees, et võtta vastu õpetaja ordinatsioon. Nendeks meesteks olid praegune kaitsejõudude peakaplan Gustav Kutsar ja alljärgnevate ridade autor. Altaris sees aga oli viis meest – peapiiskop Kuno Pajula, assessor ja Tartu praost Harald Tammur, Saarte praost Elmar Reinsoo, väliseesti kiriku assessor Tõnis Nõmmik ning Toronto Peetri koguduse abiõpetaja Gustav Piir.

Ametivendadele Tõnisele ja Gustavile oli see esimeseks jumalateenistuseks, mil nad vaimulikena kaasteenisid pea taasiseseisvuvas Eesis. Tänan koos oma ordinatsioonivennaga Jumalat Tema armu ja õnnistuse eest ning meie häid ametivendi, kes tol tuisusel jaanuari pärastlõunal andsid meile kaasa omad head soovid ja kindlasti ka tükikese oma südamest. Kolmele neist saadame tänu tähtede taha.

Kuigi minu järgnev teooria ei ole veel kirikus ametlikku dogmatiseerimist leidnud, on mul arusaam, et ordinandid võtavad endaga kaasa vähemasti mingi osa neid ametisseseadnud vaimulike teenimisest ja isiksusest. Loomulikult on Püha Kolmainus see, kes meid ametisse seab ja teenima läkitab, kuid midagi heliseb meis kaasa nende ametivendade eludest, kes oma käe on sirutanud meie üle. Mida oleme siis Gustaviga saanud nendel viielt ustavalt Jumala sulaselt?

Peapiiskop Kunolt Pajulalt saime kindlasti kaasa rõõmsat ja optimistlikku meelt ja ellusuhtumist. Ilmselt mitte küll sel määral, mil Issand talle endale seda oli jaganud, aga natuke küllap ikkagi. Seda, kuidas temaga kokku puutudes elu ja olu lahendamaks läksid, tunnistame ilmselt kõik. Peapiiskop Kuno võime suhtuda imeväelise kergusega elu muredesse ning rännata Jumala lapse rõõmsa usaldusega isakodu poole – see jääb alatiseks meie kiriku ühiseks kalliks varaks.

Millise kingituse tõi oma noortele ametivendadele praost Harald Tammur? Kindlasti midagi väärikat ja väljapeetut, mis oli sügav nii usuliselt kui intellektuaalselt. Arvan, et pärisime temalt ka isamaalisust ja rahvustunnet, milles eest oli ta oma elus väga kõrget hinda maksnud nii Stuttfoffis kui Kemerovo ja Karaganda oblastis. Eesti esimene rahvuslipp, mille Tammur peitis 1943 aastal võõrvõimude eest koos kahe EÜS-si liikmega, püsis alati sügaval Tema südames ja veekalkvel silmades. Vaatamata kõrgetele kiriklikele ametitele, jäi ta alati koguduse õpetajaks. Suure algustähega.

Praost Elmar Reinsoost peaks kirjutama hea ordiantsioonivend. Ja siiski võin seda teha ka ise, kuna Jumal kinkis meile nii mõnegi ühise hetke, kas siis jumalteenistusel või pereringis. Just pere ja kodu olid midagi lõputult tähtsat vend Elmarile, samuti kogudus Jumala laste perekonnana ja kodukirik Kihelkonnal, mille lisandusid veel mitmed teisedki kirikud Saaremaa. Tema jaoks polnud määrav konfessionaalne kuuluvus, vaid ainuüksi Jeesus, kelles oleme saanud Jumala lasteks ja ühteliidetuiks palves armastusesideme kaudu. Vaevalt saame unustada ka Tema lihtsust, heatahtlikkus ning südamlikkust, millele polnud pisarad võõrad.

Pole kahtlust, et kolonel Tõnis Nõmmikul on olnud märkimisväärne mõju mulle, eriti aga heale ordinatsioonivennale Gustavile tema kaitseväelise karjääri kujunemisele, kellest on täna saanud kolonelleitnandi auastmes peakaplan. Tõnis on ikka öelnud, et ka kaitseväes teenides jääme eelkõige vaimulikeks. Jääda vaimulikuks, mõelda, rääkida ja käituda vaimulikult, et see puudutaks ühtaegu lihtsat tööinimest ja tippintelektuaali, see on olnud Tõnise enda and ja kink. Ulgueestlasena on ta meid õpetanud hindama Eesti nii pagulaskirikut kui väliseestlust tervikuna, nende rolli kodueesti vabanemisel ja uue Eesti ülesehitamisel.

Õpetaja Gustav Piiriga oleme võinud ligi paaraastakümmet aastat ühist vagu künda Tallinna praostkonnas ja kauemgi veel Usuteaduse Instituudis. Gustavi muljetavaldav maailmatundmine, inimlikkus, homileetiline originaalsus ja erakordne musikaalsus ning võime näha seal, kus me oleme pimedad ja seostada seal, kes meie jaoks eksisteerib vaid katkestus – need on kingitused meile kõigile.

Meie kirikul on olnud ja jätkuvalt on suurepärased vaimulikud. Täname Jumalat meile osaks saanud andide ja rikkuse eest, millega tohime üksteist teenida. Mitte ainult ordinatsioonil, vaid igas sõbralikus käepigistuses, toetavas pilgus ja ühises hetkes, sest nendes on elu, õnnistus ja igavik.

Ove Sander
Koguduse õpetaja

Jutlus Jeesuse ristimispühal 2019

Ristiga märgitud – Jeesus ja meie

Nagu juba jumalateenistuse algul öeldud, pühitseme täna Jeesuse Kristuse ristimisepüha. Kuulsime äsja lugemist Jeesuse ristimise kohta Matteuse evangeeliumist. Olgu öeldud, et Jeesuse ristimisest on kirjutatud kõigis neljas evangeeliumis, tõsi küll väikeste erinevate rõhuasetustega, millele ma ka järgnevas viitan.

Ent tuleme Matteuse evangeeliumi juurde. Peaaegu pool sellest pärimusest on pühendatud Jeesuse ja Ristija Johannese vahelisele mõttevahetusele, võibolla isegi väikesele vaidlusele, et kumb siis kumba peaks ristima. Kas Jeesus Ristija Johannest nagu viimane soovinuks või siis Ristija Johannes Jeesusest, nagu Jeesus seda soovis ning nagu see viimaks ka läks.

Ristija Johannese soovist saada Jeesuse poolt ristitud, võib päris hõlpsast aru saada – Ta oli ju pikalt ette kuulutanud Messia tulekut ning nüüd Ta oli tulnud ja saada ise ristitud Jeesuse poolt võis tähendada Ristija Johannesele, et Ta on teinud õiget asja ja Tema ülesanne on sellega täidetud. Inimlikus plaanis igati mõistetavad mõtted – kui sageli olen ka ise soovinud, et vähemasti mingi osa sellest, mida olen võinud Jumala abiga siiani teha, võiks olla midagi mõtekat, tähendusrikast ja õiget. Muide, selline üldinimlik püüdlus meie tegevuse, siin siis Ristija Johannese tegevuse mõtestatuse kohta tuleb erilise selgusega esile juts Johannese evangeeliumis. Seal näeb Ristija Johannes kogu oma ristimise mõtet, tegelikult kogu oma elu misiooni, selles ja sellena, et Messias võiks avalikuks saada. Kui nüüd Püha Vaim oli Jeesuse peale langenud pärast Tema ristimist, siis oli Johannesel üteaegu selgus, et Jeesus on see Jumala Tall, kes ära kannab maailma patu ning ma arvan et ka selgus, et Tema ülesanne on täidetud ning Ta on selle hästi täitnud.

Ent veelgi huvitavam on mõelda sellele, et miks Jeesusele oli nii oluline, et Ta saaks ristitud Ristija Johannese poolt ja mitte kuidagi teisiti. Peab tunnistama, et ega kuuluud evangeelium meie eest kattevarju eriti ei kergita – Ristija Johannes annab järele siis, kui Jeesus on Talle öelnud, et peame toimeta kõike õigust mööda. Mis õigust Jeesus siin silmas pidas, seda on väga raske öelda.

Küll aga tasub sellele küsimusele ikkagi püüda vastata – miks Jeesuse jaoks oli nii tähtis saada Ristija Johannese poolt ristitud. Vastaksin sellele kolmest perspektiivist. Esiteks ma arvan, et kui Jeesus sai Ristija Johannese poolt ristitud, siis selle teo sõnum oli Jeesuse kohta selge – just Tema on see Messia ja Päästaja, kellest Ristija Johannes oli sõna ja teoga kuulutanud ja tunnistanud ning kellest Vana Testament oli juba sadu aastaid varem ettekuulutanud. Loomulikult ei saanud see viimses mõttes olla kuidagi Jeesuse jaoks oluline, oli ja on Tema ju Jumala Poeg ja Jumal, ega vajanud mingit tunnistust. Ouline oli see aga vaieldamatult nende inimeste jaoks, kes olid kokku puutunud Ristija Johannesega ning üsna pea said ka osa Jeesuse sõumist.

Teisena mulle tundub, et Jeesuse ristimine samastab Teda kuidagi meie kõigiga. Kogu inimsooga. Me Tema, et Ta oli ja on Jumal, aga kui Ta oleks vaid Jumal, siis ei saaks Tal olla kokkupuutumust meiega. Ta ei saaks olla meie vennaks ega sõbraks, keda suudaksime usaldada ja võtta Temalt vastu elu ja igavikku. Just selles teos, et Ta ka ise saab ristitud, võtab Ta enese peale ja enese omaks inimloomuse ja inimeseks olemises kogu selle täiuses. Kristuse kaks loomust, jumalik ja inimlik, see et Ta on ühteaegu Jumal ja inimene, jääb alatiseks müsteeriumiks, kuid Tema ristimiselugu on meile kõigile julgustuseks, et ka Jumalana on Ta üks meie seast. Ta on küll püha ja õiglane, kui samas ka meid mõistev ja toetav, sest Temale ei ole võõras ükski meie kogemustest. Viimasena pole Talle võõras ka meie kannatus ja surm, Ta on neid mõlemaid kogenud. Just sellepärast võime oma elus kõigega Jeesuse ette tulla ja saada osas sellest, mis Tal meile on anda, nimelt igavesest elust Tema Isa kuningriigis.

Ja kolmandaks usun ma, et selle teoga rõhutab Jeesus meile ristimise tähtust. Loomulikult on tähtsaid asu teisigi, nagu usk, kuulekus ja pühitsuselu, kuid ristimisel on väga-väga suur tähtsus ja tähendus. Sellest ei peagi me koheselt aru saama, kui oleme saanud ristimisel Püha Kolmainu Jumalaga ühendatud, see taipamine võib tulla ja üldiselt tulebki aastaid, võibolla aastakümneid hiljem. Esimese kolme evangeeliumi pärimused jätavad meile võimaluse mõelda, et just Jeesuse ristimine sai Talle sissejuhatuseks ja Tema teenimise algpunktiks. Sellest saladuslikus toimingus sai Ta tahte, jõu ja kindluse kõigeks selleks, mis oli Tema ülesandeks oma Isalt. Teisiti pole ka meiega – nii kogu meie usk ja teenimine algab ikkagi sealt, kus me saame ristitud ning saame osadusse püha Kolmainu Jumalaga. Kindlasti me ei peaks mõtlema vastupidi, et kõigepealt püüame uskuda ja midagi Jumala riigi jaoks ära teha ning siis oleme valmis ristimiseks. Jumal on asjad seadnud just nii et esmalt on ristimine, kus Püha Vaimu läbi meile antakse usku, mis annab meile omakorda jõu ja rõõmu Issanda töö tegemiseks.

Ent veel paar asja, mis on Jeesuse ristimise juures väga tähtsad ning millest tunnistavad ka teised evangeeliumid. Tahan esmalt nimetada Püha Vaimu andmist ristimisel. Matteuses evangeeliumis on kirjutatud, et kui Ta oli veest välja tulnud, siis langes Püha Vaim tuvi kuul Jeesuse peale. Markus rõhutab Püha Vaimu langemise vahetust või kohesust Jeesuse ristimise järel. Kui Matteusel astub Jeesus ristimise järel koheselt veest välja, siis Markusel langeb Püha Vaim koheselt veest väljaastunud Jeesuse peale. Luukas nimetab lisaks palvet, kirjutades, et kui Jeesus oli ristitud ja palvetas, et alles seejärel langes Püha Vaim Tema peale. Kõik eelnev on nüansid, oluline on see, et Jeesus sai ristimisel Püha Vaimu. Ka meie, kui me oleme ristitud, oleme saanud Püha Vaimu. See on mõistetamatult suur arm ja kingitus, et Jumal meile, kes me oleme patused ja surelikud inimesed, annab ristimise meisse elama Püha Vaimu, kes toob meile nii patukahetuse kui uue elu ning viimaks ka igavese elu taevas. Ei saa ilmselt väita, et enne ristimist Püha Vaim meie juures ei ole üldse tegev, sest muidu meist keegi ristimiseni ei oleks jõudnud, küll aga selles püha sakramendis annab Ta meile rohkesti oma kallist Vaimu, et meist võiksid saada Jumala lapsed ja igavese elu pärijad. Martin Luther on rõhutan veel sedagi, et igal päeval toob meile Püha Vaim suremise patule ja uue elu ning selles mõttes otsekui kordub see püha ime, millest me ühel korral ja ainukordselt Ristimise Sakramendis osasaanud, meie juures igal päeval.

Ja viimaks tunnistavad evangeeliumid veel häälest taevast – “See on minu armas Poeg, kellest on mul hea meel.” Sellelgi tunnistusel on sügav ja mitmetähenduslik sisu. Võib öelda, et see on evangeeliumites esimene koht, kui räägitakse meile täie selgusega Jumalast Püha Kolmainu Jumalana – Poega ristitakse, Püha Vaim laskub ihulikult kujul Tema peale ning selle kõige üle on Jumal Isa heakskiitev tunnistus taevas. Ei saa nõustuda nendega, kes Püha Kolmainust näevad alles Matteuse evangeeliumi lõpus ristimiskäsus Kolmainu Jumala nimesse, seesama püha ja armuline Kolmainu Jumal on ühemõtteliselt kohal juba sama evangeeliumi kolmandas peatükis. Ja veel, nagu juba öeldud, kiidab Jumal Isa kõik selle, mis Tema Pojaga toimus, ühemõtteliselt heaks.

Head sõbrad nõnda on ka meiega – kui Jeesuse eeskujul saame ristitud, võtame palves Püha Vaimu anni ning pühendame enda elu Jumala teenimisele, siis kostub ka meie üle hääl, mida me võibolla oma kõrvadega ei saagi kuulda, kuid oma südames ometi kuuleme ja tunneme – ka meie oleme Jumala pojad ja tütred, kellest Jumalal on hea meel. Aamen.

Ove Sander
Koguduse õpetaja

Tartu Rahu 99. aastapäev

Rahu on aktuaalne igal ajal. Ilmselt on see paratamatu, sest maise elu juurde kuulub alati rahutust ja ebakindlust, kuna Jumala riik on meie keskel alles kuju võtmas. Kas tänane maailm on rahutum kui eilne, on raske öelda. Küll aga jõuab informatsioon sõjakolletest ja maailma rahututest paikadest meieni hetkega ning mõjutab meid. Tulemuseks võib olla apaatsus, aga ka aktiivne kaasasolemine rahutegemisele. Kristlastena on meil alati võimalus palvetada rahu pärast, mis on ilmselt suurim jõud rahu- ja leppimisetee sillutamisel rahvaste ja riikide vahel. See mõte leidis selget rõhutamist 1924-ndal aastal, mil Nõmme noor luterlik kogudus võttis endale Rahu koguduse nime – kõikidel kristlastel on ülesanne ja vastutus ka maailma rahu eest.

Rahu vajame inimsuhetesse – meie tööpaikadesse ja koolidesse, eriti aga kodu- ja pereringi. Tundub, et just suhterahu napib kõige enam, miks muidu räägime raevust liikluses või suusarajal. Kardan, et piirdumine vaid üleskutsetega hoolivamale ja armastavamale käitumiseks, ei too tulemust. Selleks et rahu, armastus ja vastastikune asutus võiksid kasvada meie ümber, vajame eelkõige kasvu ja muudatust enda hinges. Rahutegemist iseenesega. Ent just see ongi üks raskemaid ja elukestvamaid ettevõtmisi, milleni ei vii ei eneseabiõpikud ega teraapiad. Õieti mitte ükski pingutus, mis on rajatud inimlikule tarkusele ja jõuvarudele.
Rahu meie sees algab sealt, kus tuleme kahetsusega Issanda ette ning võtame Temalt vastu andestuse ja sellega ka rahu anni. Just seepärast asetati 95-e aasta eest meie kogudusele nime leidmisel esikohale rahu leidmine Jeesuses Kristuses – on Kristuse rahu meie südames ja elus, siis saab Temast ümberkujundav ja tervendav jõud inimsuhetele, mille mõju võib olla veelgi avaram, kui me seda esmapilgul ette kujutame. Selliste, mitte ainult rahust rääkijate ja rahu nõudjate, vaid rahus elavate ja rahutegijate kohta kehtib Issanda õndsakskiitmine – “Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks.” (Mt 5:9)

1.veebruaril meenutame loomulikult Tartu Rahulepingu sõlmimise tagamaid ja tulemusi. Pole kahltust, tegu on meie riigi sünni ja iseseisvumise jaoks dokumendiga, mille tähtsust on võimatu ülehinnata. See ei ole vaid piirileping, vaid Eesti Vabariigi sünnitunnistus, nagu tavatses öelda president Meri. Kiriku ülesandeks on meelde tuletada, et Tartu Rahuni ei viinud ainult meie ennastohverdav vabadusvõitlus, liitlasabi ja targad rahuläbirääkimised – kõike eelnevat mitte kuidagi alahinnates – , vaid eelkõige Jumala arm ja halastus meie rahvale, et kinkida meile tulevikku ja lootust. Mälestuspäevad, nagu Tartu Rahu, annavad meile hea võimaluse näha Jumala tegusid ajaloos, samuti meie endi keskel ning Teda tänada. Kindlasti ka küsida, miks Ta on neid teinud ning mida Ta nende kaudu meile õpetab ja meilt ootab.

Palveleht 20. – 26. jaanuar 2019

Nädala teema: Jeesus ilmutab oma jumalikku väge

Kiitus ja ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame üksnes Jumalat. Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove. Koht või kohad Piiblist, millele ülistusosas toetuda: Psalm 105:1-5, 39-42 1 Tänage Issandat, kuulutage tema nime, tehke teatavaks rahvaste seas tema teod! 2 Laulge temale, mängige temale, kõnelge kõigist tema imedest! 3 Kiidelge tema pühast nimest, rõõmutsegu nende süda, kes otsivad Issandat! 4 Nõudke Issandat ja tema võimsust, otsige alati tema palet! 5 Meenutage tema tehtud imetegusid, tema imetähti ja tema huulte kohtuotsuseid, 39 Tema laotas pilve nende katteks ja tule valgustama ööd. 40 Nad palusid, ja ta tõi vutte ning söötis nende kõhud täis taeva leivaga. 41 Ta avas kalju ja vesi jooksis; see jooksis jõena põuasel maal. 42 Sest tema pidas meeles oma püha sõna ja oma sulast Aabrahami.

Johannese evangeelium 1:17
17Seadus on ju antud Moosese kaudu, arm ja tõde aga tulnud Jeesuse Kristuse kaudu.

Patutunnistus – vaikne palve. /Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele võib vaikses patutunnistuspalves toetuda on: Psalm 51:3 3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Vaikse patutunnistuspalve järel võib lugeda: 1. Johannese kiri 1:7 7Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./ Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove. Tänu rahu-ja armuaja eest Maarjamaal. Tänu jumalateenistuste, koguduse erinevate töövaldkondade ja töötegijate eest ning iga koguduse liikme eest. Tänu Jumalale, kes on ilmutanud oma väge ja juhtinud paljusid oma Poja tegude varal usule. Täname, et meiegi oleme kogenud või näinud imesid, mida Sina Issand oled meis või meie lähedaste eludes korda saatnud. Tänu sõpruskoguduste eest Ilumäel, Kuopios, Ashimis ja Destinis.

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 2. Kuningate raamat 4:1-7 1 Kord hüüdis Eliisale keegi naine, üks prohvetijüngrite naisi, öeldes: „Su sulane, minu mees, on surnud. Ja sa tead, et su sulane kartis Issandat. Nüüd tuleb võlausaldaja mu kahte poega enesele orjaks võtma.” 2 Ja Eliisa ütles temale: „Mis ma pean sulle tegema? Ütle mulle, mis sul kojas on.” Ja ta vastas: „Su teenijal ei ole kojas midagi muud kui kruus õli.” 3 Siis ta ütles: „Mine palu enesele külast astjaid, kõigilt oma naabreilt, tühje astjaid ja mitte liiga vähe! 4 Siis mine ja sule uks enese ja oma poegade järelt ja vala kõigisse neisse astjaisse; ja mis saab täis, pane kõrvale!” 5 Ja naine läks ta juurest ära ja sulges ukse enese ja oma poegade järelt; nemad tõid temale astjaid ja tema valas õli sisse. 6 Ja kui astjad said täis, siis ta ütles oma pojale: „Too mulle veel üks astja!” Aga poeg vastas temale: „Astjat ei ole enam.” Ja õlivool lakkas. 7 Siis ta tuli ja kuulutas seda jumalamehele; ja see ütles: „Mine müü õli ära ja tasu oma võlg! Sina ja su pojad aga elage ülejäägist!”

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.
Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast roomlastele 12:6-16 6 Aga meil on meile antud armu järgi erinevaid armuande: olgu prohvetliku kuulutamise and, mida kasutatagu usu mõõtu mööda; 7 olgu teenimine, mis toimugu teenimisametis; olgu keegi õpetaja, siis toimigu ta õpetajaametis; 8 olgu keegi hingehoidja, siis toimigu ta hingehoidjaametis; kes teistele jagab, andku siira südamega; kes teist juhatab, olgu innukas; kes on hoolekandja, olgu oma ametis sõbralik. 9 Armastus olgu siiras. Kurjast hoidudes kiinduge heasse! 10 Vennaarmastuses olge üksteise vastu hellad, vastastikuses austuses jõudke üksteisest ette! 11 Teenige Issandat tüdimatu innuga ja vaimult tulisena! 12 Olge rõõmsad lootuses, vastupidavad viletsuses, püsivad palves! 13 Abistage pühasid nende puuduses, püüdke olla külalislahked! 14 Õnnistage oma tagakiusajaid, õnnistage ja ärge needke! 15 Rõõmustage rõõmsatega, nutke nutjatega! 16 Olge omavahel üksmeelsed! Ärge mõtelge kõrgilt, vaid laske end tõmmata madalate hulka! Ärge olge endi meelest targad!
Palume Jumalalt abi inimestele, kelle elus on hetkel keerukaid olukordi, andku Issand ise tarka meelt ning häid lahendusi. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Palume tröösti leinajatele. Ole eriliselt ligi kõigile, kel seisab peagi ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palume, et Jeesuses ilmunud jumalik vägi oleks meiegi eludes tegev. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere eest ning abiõpetaja Toivo Treibluti eest. Palvesse kanname koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ja aseesimehe Andra Indriksoni ning nende pered. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoniameti kandidaadi Marek Alveuse ning koguduse juhatuse, nõukogu, töötegijad ja iga koguduse liikme. Palvetame sõpruskoguduste eest.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Johannese evangeelium 2:1-11 1 Ja kolmandal päeval olid pulmad Galilea Kaanas ja Jeesuse ema oli seal. 2 Ka Jeesus ja ta jüngrid olid kutsutud pulma. 3 Aga kui veinist tuli puudus, ütles Jeesuse ema talle: „Neil ei ole enam veini.” 4 Jeesus ütles talle: „Mis on sul minuga asja, naine? Minu tund ei ole veel tulnud.” 5 Ta ema ütles teenritele: „Mida iganes tema teile ütleb, seda tehke!” 6 Seal oli aga kuus kivianumat juutide puhastuskombe pärast, igaühte võis mahtuda vähemalt sada liitrit. 7 Jeesus ütles neile: „Täitke anumad veega!” Ja nad täitsid need ääretasa. 8 Ja ta ütles neile: „Ammutage nüüd ja viige pulmavanemale!” Ja nemad viisid. 9 Aga kui pulmavanem maitses vett, mis oli muutunud veiniks, ega teadnud, kust see on – teenrid aga, kes olid vee ammutanud, teadsid seda -, siis pulmavanem kutsus peigmehe 10 ja ütles talle: „Igaüks paneb esmalt lauale hea veini, ja kui juba küllalt on joodud, lahjema; sina aga oled hoidnud hea veini praeguseni alles.” 11 See tegu Galilea Kaanas oli esimene tunnustäht, millega Jeesus avaldas oma kirkust, nõnda et ta jüngrid jäid temasse uskuma. Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume jumalakartust ja tarkust kõigile, kes seisavad rahva teenistuses.
Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, preestrid ja diakonid, kirikuvalitsuse ning iga koguduse liikme ja kiriku tervikuna. Õnnistust palume peredele kui üksikutele inimestele, et jätkuks üksteisest hoolimist, armastust ja Jumala usaldamist nii rõõmus kui raskustes. Kanname jätkuvalt palvesse Usuteaduse Instituudi jpt.

Eestpalve palverühmade eest Eestimaal ning mujal maailmas
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast kolosslastele 4:2 2Palvetage püsivalt, valvake tänupalves!
Palume palvetajate eest, et meie kõigi ühine lootus oleks alati Jumalas.

Terviktekst on alla laetav pdfna siit

1 2 3 4 5 41