Palveleht 18.- 24. august 2019

Nädala teema: Ustavus Jumala andide kasutamisel

Kiitus ja ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat.

Selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Koht/kohad Piiblist: Psalm 119:129-136

129 Imelised on sinu tunnistused, sellepärast hoiab neid minu hing. 
130 
Kui su sõnad avanevad, annavad nad valgust, tehes arukaks kohtlasi. 
131 
Ma avan oma suu ja ahmin, sest ma ihaldan su käske. 
132 
Kaldu minu poole ja ole mulle armuline,

 see on nende õigus, kes armastavad sinu nime. 
133 
Kinnita mu samme oma ütlusega ja ära lase

ühtki nurjatust saada meelevalda minu üle! 
134 
Lunasta mind inimeste rõhumisest, siis ma pean su korraldusi! 
135 
Lase oma pale paista oma sulase peale ja õpeta mulle oma määrusi! 
136 
Veeojad voolavad mu silmist nende pärast, kes ei pea su Seadust.

 

  1. Peetruse kiri 4:7-11

7 Aga kõigi asjade lõpp on lähedal. Olge siis arukad ja kained palveteks.
8 Üle kõige olgu püsiv teie omavaheline armastus, sest

„armastus katab kinni pattude hulga”.
9 Olge üksteise vastu külalislahked ilma nurisemata!
10 Teenigu igaüks teisi selle andega, mille ta on saanud, nagu

Jumala mitmesuguse armu head majapidajad.
11 Kui keegi räägib, siis ta rääkigu nagu Jumala sõnul, kui keegi teenib, siis teenigu nagu selle jõuga, mille Jumal annab, nõnda et Jumal saaks kõigiti austust Jeesuse Kristuse kaudu, kelle päralt on kirkus ja võimus igavesest ajast igavesti! Aamen.

 

Patutunnistus – vaikne palve.

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,

kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

 

Kirjakoht, millele võib palveks lugeda pärast vaikset palvet: 1. Johannese kiri 1:7
7Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

 

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Täname jätkuva armu- ja rahuaja eest meie maal. Tänu Jumalale, kes on kinkinud meile Kristuses iseend ning andnud meie kasutusse oma head annid. Täname , et Kristus on jätnud meile palve ja palvetab meie eest ning Püha Vaimu läbi kinnitab meie usku. Tänu, et võime kõigega tulla palves Issanda ette ning teada, et Tema kuuleb meie palveid ning teab, mida me tõeliselt vajame. Tänu olgu kõige eest!

 

Eestpalve aeg                                                                                                                 

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Õpetussõnad 3:3-8

3 Heldus ja tõde ärgu jätku sind maha! Seo need enesele ümber kaela,
kirjuta need oma südamelauale, 
siis sa leiad armu ja heakskiitu Jumala ja inimeste silmis! 
Looda Issanda peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele! 
Õpi teda tundma kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks! 
Ära ole iseenese silmis tark! Karda Issandat ja tagane kurjast! 
See on su ihule terviseks ja luudele-liikmetele kosutuseks. 
Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

 

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 16:1-9

1 Aga Jeesus ütles ka jüngritele: „Oli üks rikas inimene, kellel

oli mõisavalitseja, kelle peale oli talle kaevatud, nagu pillaks see tema vara.
2 Ja mees kutsus mõisavalitseja ja ütles talle: „Mis see on, mis ma sinu kohta kuulen? Anna aru oma valitsemisest, sest sa ei või enam valitseda!”
3 Aga mõisavalitseja mõtles endamisi: „Mis ma pean tegema, kui isand
võtab valitsemise minu käest ära? Maad kaevata ma ei jaksa, kerjata häbenen.
4 Küll ma tean, mida ma teen, et inimesed võtaksid mind vastu oma
kodadesse, kui mind tagandatakse valitsemast!”
5 Ja ta laskis enda juurde kutsuda üksteise järel oma isanda
võlglased. Esimesele ta ütles: „Kui palju sa võlgned mu isandale?”
6 See ütles: „Sada vaati õli.” Tema aga ütles talle: „Võta oma

võlatäht, istu ja kirjuta kähku viiskümmend!”
7 Seejärel ta küsis teiselt: „Aga kui palju sina võlgned?” See ütles: „Sada tündrit nisu.” Sellele ütles valitseja: „Võta oma võlatäht ja kirjuta kaheksakümmend!”
8 Ja isand kiitis ülekohtust mõisavalitsejat, et ta oli käitunud arukalt, sest selle ajastu lapsed on omasuguste suhtes arukamad kui valguse lapsed.
9 Minagi ütlen teile: Tehke endile sõpru ülekohtuse mammonaga, et
kui see saab otsa, teid võetaks igavestesse telkidesse.
Palume Jumala õnnistust ja hoidmist koguduse liikmetele, koguduse töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume ustavust Jumala andide kasutamisel. Issand aita, et me Jumalalt saadud andidega toetaksime nii kaasinimest kui kogudust. Palume tervist kõigile, kes seda vajavad. Aita, et kannatused ja katsumused võiksid viia meid Kristusele lähemale. Ole hoidmas ja õnnistamas reisil olevaid inimesi. Palume Jumalalt rõõmu ja jõudu kõikidele leskedele ning üksikutele inimestele. Palume tröösti leinajatele. Ole ligi kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma, kingi kindlat usku igavesse ellu. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Toivo Treibluti ja tema lähedaste eest. Palume õnnistust koguduse organist-koorijuhile Imbi Laasile ja tema perele. Eestpalvesse tõstame koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ja aseesimehe Andra Indriksoni ning nende pered. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Marek Alveuse ja tema pere. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ning Ilumäel. Palume õnnistust meie koguduse kahele pühakojale ja neis toimuvale.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 12:48b

Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju,
ja kelle hoolde on jäetud palju, sellelt küsitakse veel rohkem.

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Eestpalvesse kanname presidendi, valitsuse liikmed, riigikogu, Nõmme linnaosavanema ning kõik need, keda seatud inimeste teenistusse. Palvetame, et meie rahva hulgas võiks olla enam neid, kes Kristusele oma elu ja usu rajavad, oma pattu mõistavad ja kahetsevad ning Jeesuse Kristuse kaudu armu vastu võtavad.  Palvetame Jumala kätte piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme. Õnnistust palume uute üliõpilaste vastuvõtule Usuteaduse instituudis. Palvetame, et Issand ise saadaks uusi töötegijaid meie kogudustesse ja annaks jaksu kõigile neile kes juba varasemalt on Issanda teenistuses. Palvesse kanname sõjakolded ning palume nendesse rahu, armu ja abi.

 

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast kolosslastele 4:2

2Palvetage püsivalt, valvake tänupalves!

Palume püsivust meie palveellu ning õnnistust igale palvetavale inimesele! Palume piiritut usaldust Jumala peale, et ka siis kui me ei mõista, miks meie elus mingid asjad või olukorrad juhtuvad või kestavad, me siiski paneksime oma lootuse Jumalale ning teaksime, et Tema kannab hoolt. Tema on alati meiega!

PÄEVA  SÕNUM nr. 150

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

TÕDE JA EKSITUS

  1. pühapäev pärast nelipüha
  2. nädal: 11. – 17. august 2019

 

Lihtne oleks elada, kui teaksime täpselt, milline tee on kõige õigem edasi minemiseks. Paraku on elu tunduvalt keerulisem. Me ei saa vaadata elu mustvalgelt. Elus on palju värve ja varjundeid. Küllalt raske on öelda, mis on tõde ja mis eksitus ning kus kulgevad piirid nende vahel. Nii mõnigi asi, mis võib esmapilgul tunduda meile ebaõiglane ja vale, võib aja jooksul tuua elus esile midagi head ja positiivset.

Näiteks sageli on raske mõista elu kannatusi ja raskusi. Vahel tulevad raskused ellu meie enda valede valikute tagajärjel ja sellepärast, et oleme läinud eksituse teele. Aga ka tõe teel käies võib ol-la probleeme: Iiobi raamat on hea näide sellest, kuidas raskused tabavad inimest ka tõe teel.

Piibel annab meile palju nõu, kuidas kulgeda oma teed. Need reeglid pole vajalikud mitte Ju-malale, vaid inimestele ning need on Jumala kingituseks meile, et meie elu oleks õnnelik. See, kui-das mõistame neid Jumala sõnas antud tõdesid, sõltub aga paljus tõlgendamisest ja siin on jällegi keeruline mõista, mis on õige ja mis väär.

Pühakiri hoiatab meid valeprohvetite eest, kes ahvatlevad inimesi kõrvale tõe teelt. Need vale-prohvetid võivad usu tee kuulutada nii liialt avaraks kui liialt kitsaks. Jumala Püha Vaim on see, kes toob selguse tõe kohta meie ellu. Palves võime kõnelda Jumalaga ja tema näitab meile, mis on tõde ja mis eksitus. (Soom 2017:8)

 

Käige nagu valguse lapsed – sest valguse vili on ju igasuguses headuses ja õiguses ja tões.

Ef 5:8b,9

 

Inimene, kes aastaid on elanud oma unenägude maailmas, võib ärgata tõetunnetusele. “Tõuse üles surnuist!” Needki, kes on surnud olnud tavainimese kõlblusnormidele, võivad ellu ärgata. “Tõuse üles!” Hakka end liigutama! Hakka parandama oma endise elu vigu! Palu andeks neilt, kelle vastu oled eksinud. “Siis Kristus valgustab sind.” Ta näitab meile kätte uue elu. Ta teeb veel roh-kemgi. Tema muudab su valguskiireks. “Te olete valgus Issandas!” Niisugune võimalus on avatud igale inimesele.

Jeesus on tulnud meid valgustama. Tema valguses näeb inimene esmakordselt oma tõelist vai-mulikku olukorda. Pöördunud inimene vaatab kurvastuse ja põlgusega vanale pattudele, mida ta kord armastas. Kui oled ärganud Kristuse valguses, siis ei näe sa ainult ennast, vaid sulle muutub arusaadavaks ka Kristuse surm meie pattude eest. Selles valguses näed sa oma uue elu olemust ja ülesandeid. Sa tead, et oled saanud elu, mis viib sind läbi surma igavesse ellu. (Tärk 2004:261)

 

Siis Jeesus rääkis neile taas: “Mina olen maailma valgus. Kes järgneb mulle, ei käi pimedu-ses, vaid tal on elu valgus. (Jh 8:12) Uskuge valgusesse, kuni teil valgus on, et te sünniksite valguse lasteks.” (Jh 12:36) Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus. (Gl 5:22)

 

Palvetagem: Jumal, meie Isa, Sina valgustad oma Vaimuga meie pimedust. Sina näed, kui kergesti me eksime ja teeme halbu valikuid. Anna meile tarkust teha vahet õige ja vale, tõe ja ek-situse vahel, nõnda et me võiksime elada Sinu tahte järgi. Kuule meid Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

HUNDI LOOMUS

Pühapäev – 11. august

Jeesus ütles jüngritele: “Hoiduge valeprohvetite eest, kes tulevad teie juurde lambanahas, seestpidi aga on kiskjad hundid! Te tunnete nad ära nende viljast.” Mt 7:15,16

 

Tahan juhtida tähelepanu sõnale “valeprohvetid”. “Mina tean, et pärast minu äraminekut tu-levad teie sekka julmad hundid, kes karja ei säästa, ja teie eneste seast tõusevad mehed, kes moonu-tavad tõde, et vedada jüngreid eneste järele” (Ap 20:29,30). Nad ei saa tulla valeõpetusega selliselt, kus vale on kohe ilmselge. Kuid näen veel selles salmis – “kes moonutavad tõde”, et vedada jüng-reid eneste järele. Need võivad olla ka valed või moonutatud faktid, kellegi kohta ja tihti just kogu-duse juhtide ja liidrite kohta. Poolik tõde, osaline tõde, laim, valed süüdistused, tülide tekitamine ja see kõik on eesmärgiga, et kahju teha karjale. “Julmad hundid, kes karja ei säästa”.

 

Kuulsin üht lugu, kuidas hundikari saab hakkama piisonite karjaga. Piison on suur loom, kes samuti elab karjas. Täiskasvanud piison kaalub ligi 2000 kg. Hundikari ei ründa kunagi piisonikarja. Hunt tegutseb sellisel puhul taktikaliselt.

Juhtloom annab käsu ühele hundile minna üksikult piisoni karja sekka. See üksik hunt ei rün-da ühtki looma, vaid lihtsalt jookseb selles karjas koos piisonitega. Ta saab aru, et üksinda siin ei tee midagi ära. Piisonid selle peale reageerivad nii, et hundi juuresolekul eemalduvad temast ja nii õn-nestub hundil karja ühtsust lõhestada. Kui keegi piisonitest on jäänud teistest eemale, hakkab hunt teda taga ajama ning siin tuleb juba hundikari ka kallale. Ja nii õnnestub üht suurt karjalooma rün-nata ja murda.

 

See on väga hea ja tüüpiline pilt sellest, kuidas “hunt lambanahas” käitub ning kuidas vaen-lane tegutseb nii kristlase elus kui ka koguduses. Minu tähelepanek on ka see, et sageli juhthunt ka-sutab teisi, et esialgu ise jääda küllalt peitu. Juhthunt ei toppi ennast liiga lähedale ohtlikule tsoo-nile. Tal on hea haistmine. Vaenlase põhimeetod on ikka olla varjus, peidus, hoida oma hundi loo-must lambanahas. Kasutades ikka need vanu meetodeid, manipuleerimist, valesid ja ikka selliselt, et sa kohe seda valet ära ei tunneks.

Hunt on vaenlane. Tema kaudu tegutseb lutsiferi vaim. Esimene mäss oli tekitatud taevas. Teame, et saatan oli selles loos põhitegelane. Aga kui Jumal teda taevast alla lükkas oli ta selleks ajaks juba kolmandiku ingleid suutnud endaga kaasa tõmmata. Kui ohtlik olla mässaja seltsis ja veel kuulata teda. Ega ilma asjata Piibel ei ütle, et “ära seltsi mässajatega” (Õp 24:21). Ma usun, et osa ingleid panid Lutsiferile vastu ja ei läinud kaasa selle mõtteviisiga. Nad paljastasid tema valesüüdis-tusi Jumala kohta. Lutsiferi eesmärk oli haarata ebaseaduslikult, mässuga suure inglite hulgaga Ju-mala troon ja positsioon. Üksik hunt ei tee midagi ära. Ja sellepärast juhtloomal on vaja oma karja. See on nii sarnane kõigele sellele, mis kunagi taevas on toimunud, kus oli esimene sõda ja lange-mine. Ja need meetodid on siiani kasutusel.

Mäss, mäss, mäss – seda on vaja tekitada, sest ta teab, et nii kõige paremini ta saab Jumala ko-gudusele kahju teha. Tuua riidu, külvata riidu, õhutada riidu. Sageli juht hundid on need, kes peavad ennast vaimulikult teadlikuteks ja on kindlad, et Püha Vaim neid juhib. Nad tunnevad Jumala Sõna piisavalt palju, palvetavad palju. Ja uhkuse pisik juba on saanud neid tõest eemale viia. Isegi veel peenemalt tegutsevad need, kes teavad, et juhtide vastu minek on ebaseaduslik Jumala riigis. Ja kõi-ge selle juures, kahjuks need inimesed ei saa aru, et nad juba töötavad vaenlase leeris, kui kasutavad tema meetodeid. Tema tegutsemis meetodid toovad ka vastavaid vilju.

Sageli seal kus on “hunt” – lutsiferi vaim, seal on kambas ka Iisebel (1Kn 16:29-33), sest neil mõlemal on saatanalt antud ülesanded – hävitada, nii üksikisikut, kui ka kogudust. Iisebel oskab häs-ti tegutseda segaduses ja tekitada segadust. Tema on meister sellel alal ja väga osav. Kui ta saab aru, et teda on avastatud, ta peidab hetkega ennast, kavalus, libedus ja teemast kõrvale minek, et oma jälgi peita. (Teekel 2016)

 

Nõnda ütleb vägede Issand: Ärge kuulake nende prohvetite sõnu, kes teile prohvetlikult kuu-lutavad – nad ainult tüssavad teid tühiste lootustega: nad räägivad oma südame kujutlustest, mitte Issanda suust. (Jr 23:16) Ja Jeesus vastas neile: Vaadake, et keegi teid ei eksitaks! (Mt 24:4) Arm-sad, ärge usaldage iga vaimu, vaid katsuge vaimud läbi, kas nad on Jumalast, sest palju valeproh-veteid on läinud välja maailma. (1Jh 4:1)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie ajal liigub suuri eksituse vaime. Saatan ise rõivastub valguse ingliks, petmaks paljusid. See pole mingi üllatus neile, kes tunnevad Jumala Sõna, sest mida lähemal on Kristuse teise tulemise päev, seda suuremad eksitused pääsevad valla. Lõpuajal kuulutatakse ristiusku ilma Kristuseta, kristlust ilma Püha Vaimuta, päästmist ilma Kolgata ristita, taevast ilma põrguta. Urho Muroma

 

Palvetagem: Kõigeväeline igavene Jumal, mina tunnistan, et mina ei ole olnud Sinu ees nõn-da, nagu ma peaksin olema, mul ei ole olnud õiget usku Sinusse ega ole ma Sind alati oma silme ees hoidnud. Ka ei ole ma oma ligimest kohelnud nõnda, nagu ma tahan, et Sina mind kohtleksid. Aga pööra ennast ometi armulikult minu poole oma armsa Poja Jeesuse Kristuse pärast! Ei ole kedagi teist, kelle juurde ma läheksin. Ma tulen Sinu juurde nagu laps oma isa juurde. Ära vaata mitte minu patu peale, vaid jaga mulle armu ja rammu, et ma elu parandaksin sellesama sinu Poja ja Püha Vai-mu läbi! Aamen. Olaus Petri

 

* * *

 

KAHETSEJA PALVE

Esmaspäev – 12. august

Sul on hea meel tõest, mis asub südame põhjas, ja salajas annad Sa mulle tarkust teada. Ps 51:8

 

Siin on jutt sisemisest ja sügavast tõe tunnetusest. Selle vastandiks on välised, üksnes teoree-tilised teadmised ja rituaalid. Kui inimese suhe Jumalaga on üksnes pinnapealse jumalateenistuseelu tasemel, siis tal tõepõhi puudub. Siis isegi väliselt õigesti teostatud rituaalid, üksnes varjavad inime-se sisemuses peituvaid pattu. Seda on kogudusteski väga palju. Inimene täidab ettenähtud kohustused ja arvab siis, et nüüd on ta Jumala ees õige.

Jumal tahab, et me õpiksime tundma ka oma sisemist olemust. Ja seda saab Ta meile õpetada salajas, nagu Taavet siin ütleb see tähendab, Jumalaga ausalt kahekesi olles. Kui inimene Jumala Sõna valgel julgeb oma patule ausalt silma vaadata ja nimetada seda õige nimega, siis on ta juba tõe pinnal oma  südame põhjas.

Taavet ei otsi ise enda juurest mingeid häid külgi, mille alusel Jumal peaks teda aksepteerima. Selle asemel tõdeb ta, et Jumal ise annab talle teada tarkust, mis toob elu. Ta pöörab pilgu endalt Jumala tööle ja võimalustele ning see ongi parim mida patune inimene saab teha. (PKK: Ps 51:1-9)

 

Vaid me kõneleme Jumala saladusse peidetud tarkusest, mille Jumal on ette määranud meie kirkuseks enne ajastuid. (1Kr 2:7)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand ütleb: Mu poeg, kui tahad tõde tunda, siis usu mind; kui tahad mu jünger olla, siis salga iseennast ära; kui tahad taevas ülendatud olla, siis alanda ennast selles maailmas; kui tahad minuga valitseda, siis kanna minuga koos risti. Thomas Kempisest

 

Palvetagem: Issand, lase meil taibata, mis on tõeliseks maailma valguseks olemine. Valguses näeme asju õieti – kristlased kutsuvad meeleparandusele ja osadusele Jumalaga. Me palume, ära lu-ba meil leppida maailmas valitseva ülekohtuga ja jätta aitamata lesknaine. Anna, et omaksime jul-gust öelda, kuhu läheb see maailm ilma Sinuta ja kuhu see jõuaks Sinu armu läbi Jeesuses Kristu-ses. Ove Sander (Sander 1998:32j)

 

* * *

 

JUMALA KARTUS ON USALDUS JUMALA HEADUSE VASTU.

Teisipäev – 13. august

Vaata, Issanda kartus – see on tarkus, ja hoidumine kurjast on arukus! Ii 28:28

 

Mis siis on tõeline tarkus? Sellele küsimusele tuleks läheneda päris praktilisel viisil. Inimesed on alati olulistele küsimustele vastuseid otsinud. Ikka on tahetud teada, kuidas elu on tekkinud, mil-leks see maailm on olemas, miks on inimene selles maailmas, mis saab siis, kui ta ära sureb. On arutatud selle üle, kust on tulnud kurjus. Kas inimene on oma loomu poolest hea või halb? Kas uni-versum on neutraalne või on seal olemas kurje või häid jõude? Kõikide nende küsimuste peale võib vastata, et me ei tea. Seda olukorda nimetatakse teadmatuseks. Kuid me võime need küsimused ka kõrvale jätta, nende üle nalja heita või siis tühiseid ja pealiskaudseid vastuseid anda. Sellist suhtu-mist nimetatakse rumaluseks. Õigete vastuste andmist võiks aga nimetada tarkuseks. Nii on siis ühel pool teadmatus ja rumalus ning teisel pool tarkus.

Mida nimetas Paulus tarkuseks? Paulus nimetab, et Kristus on saanud meile tarkuseks (1Kr 1:24,30). Seda sellepärast, et Kristus annab õiged vastused inimkonna olulistele küsimustele. Siin ei räägi ta loodusteadustest ega tehnilisest progressist. Need asjad on Jumal jätnud inimese uurida. Ju-malalt saadud mõistuse ja hoolsa tööga võib inimene paljudel aladel õigeid vastuseid leida. Aga kui on vaja leida vastuseid küsimustele, mis puudutavad Jumala olemust, pattu, lunastust, elu pärast sur-ma, siis inimese jõuga vastuseid leida ei ole võimalik. Inimesed võivad vaid arvamusi avaldada. Õi-ged vastused annab vaid Kristus. Tema on Jumala vastus meie õndsuse küsimustele. Paulus ütleb kirjas koloslastele: “Kristuses peituvad kõik tarkuse ja tunnetuse aarded” (Kl 2:3). Kuidas sellest tarkusest osa saada? Tarkuse vastu võtmiseks ei piisa sellest, kui me kogu kristliku õpetuse omaks võtame. Ei piisa sellest, kui me Kristuse kõige suuremaks õpetajaks tunnistame. Tarkusest saame osa siis, kui oma pattu tunnistame ja Kristuse lunastustöö läbi andestuse vastu võtame, oma elu Ju-mala kätte usaldame ja oma elu Tema Vaimu juhtimisel korraldame. Siis on meie ellu tulnud tõeline tarkus. Ei ole ju tarkusest osa saanud see, kes tule tegemisest kõike teab, ent pole kordagi tuld süü-danud.

Miks peab aga selle tarkuse juurde jõudmiseks Jumalat kartma? Karta tuleb kõigil nendel, kes ei taha elu tõega leppida. Hirm ei ole oma olemuselt hea. See viib inimesed tavaliselt Jumalast ee-male. Uskmatuse üks põhjuseid ongi hirm Jumala ees. Selleks, et mitte hirmu tunda, keeldutakse oma elu muutmast ja proovitakse selle asemel Jumalat olematuks muuta. Hirm paneb inimesi alati rumalusi tegema. Kuid Jumala kartus on midagi muud. See on oma hirmudega Jumala ette seisma jäämine. See on hea asi. See on tarkuse algus.

Mille poolest erinevad siis tavaline kartus ja Jumala kartus? Tavalise kartuse puhul jääb ini-mene oma hirmudega üksi ja vaatab ohtudele otsa. Sellisel juhul peab ta püüdma oma lootusetut olukorda ise lahendada. Jumala kartuse puhul jääb inimene oma hirmuga Jumala juurde. Jumala kartus on usaldus Jumala headuse vastu. See tähendab, et inimene julgeb Jumala ees oma süüd tun-nistada ja ennast oma vigade ja eksimustega Jumala kätte usaldada. Jumala kartuse puhul ei vaata inimene vaid enda eksimustele, vaid eelkõige sellele, mida Jeesus on meie lunastamiseks Kolgata ristil teinud. Jumala kartus tajub seda kohutavat tõsiasja, et patune inimene on hukkumisele määra-tud, kuid ta ei ole lootusetu. Jumala armastus, mis Kristuses ristil avalikuks saab, ajab kartuse välja. Johannes kirjutab, et armastuses ei ole kartust. Täiuslik armastus ajab kartuse välja (1Jh 4:18).

Tõeline tarkus on õiget asja karta. Kelle süda on süüga koormatud ja kelle patud on andeks andmata, need ei julge Jumalat usaldada. Nende elu suunajaks ja orjastajaks jääb patt. Nad on patu orjad. Patt sunnib neid tagant ja nad elavad patu hirmus. John Wesley on öelnud umbes nii: “Andke mulle sada meest, kes ei karda kedagi muud kui vaid Jumalat ja ma pööran kogu maailma ristius-ku.” Jumala kartusel on võime kohandada inimesi oma ülesannete täitjateks. Jumala kartus annab avara ja aruka suhtumise nii siinpoolsesse kui ka surmajärgsesse ellu. Enam ei mõjuta inimest ene-seuhkus ja surmahirm. Elu ülimaks juhiks saab vaid Jumal ja Tema arm.

Kristus on Jumala tarkus. Jumala kartus juhatab meid Kristuse juurde. Inimeste meelest oli kuulutus ristilöödud Kristusest meeletus. Kes võis uskuda, et Jumal päästab maailma ristilöödud mehe kaudu. Ükski inimlik loogika ei vii meid abi otsima ristil sureva mehe käest. Paulus ise ütles, et sõna ristist on narrus nende jaoks, kes hukkuvad, aga meile, kes päästetakse, on see Jumala vägi (1Kr 1:18). Jumala kartus on tõeline tarkus, mis juhatab meid selle päästva armu juurde. (Luhamets 2018:28-31)

 

Issanda kartus on tunnetuse algus, meeletud põlgavad tarkust ja õpetust. (Õp 1:7)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õnnelikud on elus need inimesed, kes juba varasest lapse-põlvest alates ajavad oma südameasju Jumalaga. Nemad saavad ikka vabaks ja rõõmsaks, ka valus, raskustes ja elu löökides, sest nende südames elab Jumala Vaim. Ta tuleb nagu valgusekiir ööpime-dusse. Jaan Lattik

 

Palvetagem: Armas Taevane Isa, ma pean usaldama ja kartma Sind, et võiksin osa saada Sinu igavesest ning täiuslikust tarkusest. Aita mul pöörduda patust ja mitte rajada oma lootus maailma tarkusele, vaid Sinu Poja Jeesuse Kristuse lunastustööle. Aamen.

 

* * *

 

OLULINE ON VAIMU PÄRITOLU

Kolmapäev – 14. august

Armsad, ärge usaldage iga vaimu, vaid katsuge vaimud läbi, kas nad on Jumalast, sest palju valeprohveteid on läinud välja maailma. 1Jh 4:1

Jumal on andnud oma Vaimu (1Jh 3:24), kuid maailmas tegutseb aktiivselt ka teisi vaime. Oluline on tähele panna, et käsule uskuda Jumala Poja Jeesuse Kristuse nimesse (1Jh 3:23) järgneb hoiatus ärge usaldage iga vaimu, nii nagu käsule armastada vendi ja õdesid (1Jh 2:7-11) järgneb keeld ärge armastage maailma ega seda, mis on maailmas (1Jh 2:15). Kontrollida tuleb nii krist-likku armastust kui kristlikke uskumusi. Kristlikku usku ei tohiks ära segada kergeusklikkusega. Tõeline usk kontrollib usu objekti, enne kui sellele andub.

Johannes käsib omal lugejail uurida, kas nad [vaimud] on Jumalast. Iga prohvet on mingi vai-mu vahendaja. Tõelised prohvetid on Jumala Vaimu tööriistad, keda nimetatakse “tõe vaimuks”, va-leprohvetid aga “eksituse vaimu” (1Jh 4:6) ja “antikristuse vaimu” (1Jh 4:3) tööriistaks. Seega on iga prohveti taga vaim, iga vaimu taga aga kas Jumal või kurat. Enne kui mingit vaimu usaldada, tuleb vaimu kontrollida. Oluline on vaimu päritolu. Iga kristlane võib ja peab rakendama objektiiv-set testi, mille apostel toob ära salmis 1Jh 4:2: “Te tunnete Jumala Vaimu sellest: iga vaim, kes tun-nistab Jeesust Kristust lihasse tulnuna, see on Jumalast.”

 

Tänapäeval on palju hääli, mis otsivad meie tähelepanu. Paljud kultused on saanud populaar-seks ja levinud laialdaselt. Mõned neist väidavad end omavat erilisi ilmutusi ja erilist inspiratsiooni, et näidata oma konkreetseid doktriine autentseina. Seepärast tuleb kristlastel kõike kontrollida. Pal-jud on liiga kergeusklikud ja ilmutavad naiivset valmisolekut usaldada kõiki väidetavalt vaimumaa-ilmast pärinevaid sõnumeid ja õpetusi. Väärõpetuste suhtes on aga võimalik ilmutada sallivust, mis pole õige. Vaimuliku küpsuse tunnus ei ole ainult uskumine, vaid sageli ka mitteuskumine (ärge u-saldage iga vaimu). Tuleks hoiduda mõlemast äärmusest – ebausust, mis usub kõike, ning kahtlu-sest, mis ei usu midagi. (Stott 2002:158j)

 

Oma liikmetes näen aga teist seadust, mis sõdib vastu minu mõistuse seadusele ja aheldab mind patu seadusega, mis on mu liikmetes. (Rm 7:23) Sest lihalik loomus himustab Vaimu vastu ja Vaim lihaliku vastu, need on teineteise vastased, nii et teie ei saa teha seda, mida tahaksite. (Gl 5:17)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kõige raskemini patustab see, kes teisi patule ajab, eriti neid, kes on temast nõrgemad, kes ei suuda ise vahet teha hea ja kurja vahel. Fanny de Sivers

 

Palvetagem: Õpeta mind, oh Issand, teadma, mida pean teadma , armastama, mida pean ar-mastama, kiitma, mis Sulle kõige enam meeldib, kõrgelt austama seda, mis Sinugi silmis on auväär-ne, ja põlgama seda, mida Sina vihkad! Thomas Kempisest

 

* * *

 

LOOTUS JUMALALE

Neljapäev – 15. august

Neitsi Maarja uinumise püha ehk rukkimaarjapäev

Ma tulen Issanda Jumala vägitegudega, ma tunnistan üksnes Sinu õiglust. Ps 71:16

 

Kuningas Taavet oli oma suures vaevas ja kõigis rasketes tagakiusamistes rohkelt Jumala ar-mu tunda saanud. Ta oli mõistnud, et inimesel enesel ei ole ühtegi õigust Jumala ees seista ja enda eest kosta, vaid kõik õigus kingitakse talle. Sellepärast ta ütleski: Ma tunnistan üksnes Sinu õiglust.

Lihameelsed inimesed ei tea sellest õigusest midagi, mis Jumala ees maksab. Aga usklikud on ära tundnud, kui imelisel viisil Jumal on meile õiguse valmistanud oma püha Poja läbi. Tema, kes püha ja õige, on meie ülekohtud ärakandnud, meie patu võlad ära maksnud ja nüüd võib Tema kõik, kes Temasse usuvad, oma püha vere väes kõigist patu roojasusest puhtaks pesta. Meie hinge alastu-se oma õigusega kui kuuega katta ja seda meile igaveseks katteks ja ehteks jätta. Seda suurt armu ja kallist õigust õpetab Püha Vaim meid tundma ja usu läbi omaks võtma ning karistab meid mõne tü-hise lootuse ja eneste tehtud õiguse pärast, mida viimse kui hilbuni peame enese ümbert ära heitma, et siis Jumala Pojast kingitud õigus meile ainsaks katteks oleks. Ei surma vaev, ei kohtu päev või se-da õiguse kuube meie käest enan ära võtta. (Lampson 1903:374)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ma kiitlen oma jõuetusest, rõõmustan oma võimetuse, os-kamatuse ja vaesuse üle ühes või teises valdkonnas. Olen rõõmus, et mul puuduvad oma õigus ja jõud, ilu, loomulikud anded ja veetlus. Täna Jumalat selle eest, et võid kogeda Tema auhiilgust, mi-da Ta laseb voolata sinu vaesuse ja oskamatuse keskele. Ema Basilea Schlink

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sa oled vaadanud armus Neitsi Maarja peale ja valinud ta oma Poja, meie Issanda emaks. Juhi meidki oma armuga, et taevas meile avaneks ja me saaksime osa Sinu kirkusest. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

 

* * *

 

JUMALA AU ILMNEB KA ÕELATE SAATUSES

Reede – 16. august

Kui õelad lokkavad nagu rohi ja kõik ülekohtutegijad õitsevad, siis on see neile hävituseks igavesti. Ps 92:8

 

Ilmselt mõtleb Taavet mõnele sündmusele, kus õelate õitsemine lõppes kiire närbumisega. Õe-late õnn ei ole ainult lühiajaline, vaid nende jõukus ja nende plaanide kordaminek ise peidab endas hävitavat jõudu. Aga sina, Issand, oled kõrge igavesti! (Ps 92:9) Jumala vaenlased pillutakse laiali. See, kes suudab vaadata küllalt kaugele tulevikku, näeb ülekohtuste hukatust. Sest vaata, su vaenla-sed, Issand, sest vaata, su vaenlased saavad hukka, kõik ülekohtutegijad pillutakse laiali. (Ps 92:10) (Tärk 2014:383)

 

Sest need niidetakse peagi nagu hein ja nad närtsivad nagu haljas rohi! (Ps 37:2) Nad olgu nagu rohi katustel, mis kuivab, enne kui see kitkutakse. (Ps 129:6)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ei ülekohus seisa kotis, ei vale jää varjule. Seal üleval veel elab Jumal, kes kõik toob päevavalgele. Anna Haava

 

Palvetagem: Armuline Jumal, me täname Sind, et Sa oled meile kinkinud andeksandmise ja igavese elu lootuse. Selle juures ootad Sa meilt, et suunaksime oma mõtted ja teod mitte enesele, vaid kaasinimesele. Sinu tahe on, et teeniksime maailma – see ei tee meid õigeks Sinu ees, küll aga tunnistab armutööst meie südames. Muuda meid tuimumatuks soolaks ja kustumatuks valguseks. Ove Sander (Sander 1998:32j)

 

* * *

 

JUMALA TAHTMINE

Laupäev – 17. august

Jeesus ütles jüngritele: “Mitte igaüks, kes mulle ütleb: “Issand, Issand!”, ei saa taevariiki; saab vaid see, kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas.” Mt 7:21

 

Hirmuäratav kirjakoht, kas pole? Olen mõelnud, et ehk olen just mina see, kes kunagi saab arvatud ülekohtutegijate hulka. Äkki on mu usk, mida ma arvan end tunnistavat vaid “Issand, Is-sand!” hüüdmine?

Tegude tegemisest me ei pääse. Me peame tegema usutegusid (ja vahel lausa “usuhüppeid”), sest mida on meie usk väärt kui seda ei kinnita teod? Sama võime lugeda ka apostel Jaakobuse kir-jast, kus seisab: “Nõnda on ka usuga: kui sel ei ole tegusid, siis on see iseenesest surnud” (Jk 2:17).

Heaks illustratsiooniks võiks siinkohal olla üks lugu Anthony de Mellolt, tuntud katoliku preestrilt ning psühhoterapeudilt, kes on ka mitme usku ja vaimsust käsitleva raamatu autor. See on lugu ateistist, kes kukub kaljult alla. Ta kukub, aga jõuab veel kinni haarata ühe kalju küljes kasvava väikese puu oksast. Ateist mõtleb, mida teha, ja tuleb äkitselt ideele, et prooviks õige Jumala poole pöörduda. Nii võtabki ta kogu oma jõu kokku ja hõikab: “Jumal!” Vastust ei tule. Ateist hõikab uu-esti: “Jumal! Kui sa oled olemas, siis päästa mind ja ma luban sinusse uskuda ja õpetan teisigi seda-sama tegema.” Jälle vaikus. Ateist on peaaegu, et juba oksast lahti laskmas, kui kuuleb vägevat häält üle kanjoni kõlamas, mis ütleb: “Nad kõik räägivad nii, kui on tõeliselt hädas!” Ateist hüüab: “Ei, Jumal! Ei, ma pole nagu teised, ma juba usungi. Kas sa ei näe, et olen su häält kuulnud! Nüüd pääs-ta mind ja ma kuulutan sinust maailma otsani!” Hääl ütleb selle peale: “Hästi, ma päästan sind. Lase oksast lahti!” “Lasen oksast lahti? Jumal, kas sa pead mind hulluks?”

Kui sageli oleme meiegi samasugused praktilised ateistid. Väidame, et usume, aga ise ripume samal ajal mõne kidura oksarao küljes, oksa hoidvad sõrmedki pingutusest krampis. Kas me saame sellisel juhul üldse usust rääkida?

 

Aga mis on siis see, millega me eksima kipume? Tegusid tuleb teha, head vilja tuleb kanda, aga mõned teod on justkui valed … Tundub, et nii nagu väga paljud asjad, jõuab seegi küsimus väl-ja meie suhtumise või meelsuseni. Jeesus ütleb ka lahenduse tegelikult välja: taevariiki saab vaid see, kes teeb Isa tahtmist. Kõik “Jumala nimel” tehtu muutub valeks siis, kui see on tehtud vaid Ju-mala nimel (võimalik, et ka täiesti siiralt), aga mitte Tema tahtmist silmas pidades. Võime küsida: kas tegutsetud on selleks, et vähem või enam varjatult tehagi “vägevaid tegusid”, suurejoonelisi asju kõigile imetlemiseks? Või on see midagi, mida teeme usaldusega Jumala vastu, Tema tahtmist möö-da, tõelise alandlikkuse ja alistumisega?

Üks sõber kurtis mulle kord, et ta ei tea või ei saa aru, mis on Jumala tahtmine tema elus. See võib nii olla, et konkreetse tegevuse või töö vms leidmine võtabki väga kaua aega ja me käime läbi segaduseaegadest ja Jumal ei osutagi sõrmega, et sulle kuulub see ülesanne ja tollele too. Aga tege-likult on küsimus Jumala tahtmisest ka hulga hõlpsamini lahendatav. Täpsemalt, Jumala tahtmine on täiesti kindel selles, et Ta tahab, et me lubaksime Temal end armastada ja juhtida Tema enese sarna-suse suunas. Jumala tahtmine on, et me osutaksime teistelegi teed olemise aluse ehk Jumala enda juurde. Jumala tahtmine on, et oleksime Tema tõelised lapsed – need, kes ei hoia kinni viletsatest oksakestest, need, kes otsivad Teda kogu südamest, kes elavad Jumalat meeles pidades igal päeval ja igal hetkel. (Viires 2013)

 

Miks te mind hüüate: “Issand, Issand!” ega tee, mida ma ütlen? (Lk 6:46) See ongi mu Isa tahtmine, et igaühel, kes näeb Poega ning temasse usub, oleks igavene elu, ja viimsel päeval mina äratan ta üles. (Jh 6:40) Aga olge sõna tegijad ja mitte üksnes kuuljad, pettes iseendid. (Jk 1:22) Jumala ees ei ole ju õiged Seaduse kuuljad, vaid Seaduse täitjad, kes mõistetakse õigeks. (Rm 2:13)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tõepoolest on olukordi, kus saame vaid paluda: “Issand, aita!” Ometigi oleks väär palvetada ja jääda passiivseks seal, kus Jumal ootab just minu enda sam-mu, mida siis juhtida ja õnnistada. Marcus Hermen

 

Palvetagem: Armuline Issand! Õpeta meid tegutsema Sulle meelepäraselt. Kingi selleks oma Püha Vaimu. Pühitse meie südant, et maailma-armastus sealt kaoks ja armastus Sinu vastu aset leia-ks. Hoia meid enda küljes meie elu otsani. Friedrich Wilhelm Ederberg

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

  • Lampson, Peeter 1903. Hommiku- ja õhtu- “roaohver” : Esimene jagu. Tartu
  • Luhamets, Joel 2018. Issanda kartus on tarkuse algus. EELK Misjonikeskuse väljaanne Pluss, 3/2018 September.
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni” (PKK): Ps 51:1-9 – Iisopi sõnum patusele. Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Sander, Ove 1998. Ja meie palume … Tartu: Eesti Kirik
  • Soom, Kaido 2017. Tõde ja eksitus. – Eesti Kirik, 02.08.2017
  • Stott, John R. W. 2002. Johannese kirjad. Tallinn: Logos
  • Teekel, Aino 2016. Hundi loomus. Võru Baptisti Koguduse koduleht, 21.06.2016: https://www.vorubaptisti.ee/ainoteekel/?p=58
  • Tärk, Osvald 2004. Julgus elada ja surra. [Postill] Tallinn: Allikas
  • Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos
  • Viires, Katrin 2013. Jumala tahtmine (Mt 7:15–23). Kirik & Teoloogia, 06.12.2013: http://kjt.ee/2013/12/jumala-tahtmine-mt-715-23/

 

Koostas Indrek Lundava.

August 2019

Palveleht 11. – 17. august 2019

Nädala teema: Tõde ja eksitus

 

Kiitus ja ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat.

Selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Koht/kohad Piiblist: Psalm 92:5-10;13-14

5 Sest sina, Issand, oled mind rõõmsaks teinud oma tegudega,
ma hõiskan sinu kätetööde pärast. 
Kui suured on sinu teod, Issand! Väga sügavad on su mõtted! 
Sõge inimene ei tunne seda ja alp ei saa sellest aru. 
Kui õelad lokkavad nagu rohi ja kõik ülekohtutegijad õitsevad,
siis on see neile hävituseks igavesti. 
Aga sina, Issand, oled kõrge igavesti! 
10 
Sest vaata, su vaenlased, Issand, sest vaata, su vaenlased saavad hukka,
kõik ülekohtutegijad pillutakse laiali. 
13 
Õige lokkab nagu palmipuu, ta kasvab kõrgeks nagu seedripuu Liibanonil. 
14 
Kes Issanda kotta on istutatud, need lokkavad meie Jumala õuedes. 

 

  1. Johannese kiri 4:1-6

1 Armsad, ärge usaldage iga vaimu, vaid katsuge vaimud läbi, kas
nad on Jumalast, sest palju valeprohveteid on läinud välja maailma.
2 Te tunnete Jumala Vaimu sellest: iga vaim, kes tunnistab Jeesust
Kristust lihasse tulnuna, see on Jumalast,
3 ning ükski vaim, kes seda Jeesust ei tunnista, ei ole Jumalast, vaid see on antikristuse oma, kellest te olete kuulnud, et ta tuleb, ja nüüd ta juba ongi maailmas.
4 Teie, lapsed, olete Jumalast ja olete nad ära võitnud, sest
see, kes on teis, on suurem sellest, kes on maailmas.
5 Nemad on maailmast, seepärast nad räägivad nagu maailmgi, ja maailm kuulab neid.
6 Meie oleme Jumalast; kes on Jumala ära tundnud, see kuulab meid. Kes ei ole
Jumalast, ei kuula meid. Sellest me tunneme ära tõe vaimu ja eksituse vaimu. 

Patutunnistus – vaikne palve.  /Järgneb sujuvalt ülistusosale./

Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Psalm 32:1

Õnnis on see, kelle üleastumine on andeks antud, kelle patt on  kinni kaetud.

 

Pärast vaikset palvet võib lugeda kirjakoha: 1 Johannese kirjast 1:7j

Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

 

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu armu- ja rahuaja eest meie maal. Täname Kristuse eest, kes on meie elu alus ning tänu, et Kristuse juurde võime alati ja kõigega oma elus tulla ja jääda. Täname rahu ja lootuse eest, mida Jumal saab inimesele anda ka siis kui välised olukorrad jäävad samaks. Täname, et Jumala Püha Vaim aitab meil vahet teha tõel ja eksitusel. Kanname tänumeeles Jumala ette kõik koguduse liikmed ja vaimulikud. Täname kõigi eest, kes kogudust palvekätel kannavad ning majanduslikult toetavad. Tänu ustavate eestpalvetajate eest ning sellegi eest, et meie Jumal on palvete kuulja, Tema tunneb meid ning täidab meie palveid oma armulise tahte kohaselt. Tänu sõpruskoguduste eest. Tänu kauni suveaja eest. Tänu kõige eest!

 

Eestpalve aeg                                                                                                               Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast efeslastele 5:8b,9

Käige nagu valguse lapsed –

9 valguse vili on ju igasuguses headuses ja õigluses ja tões.

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: 5. Moosese raamat 13:1-5

1 Pidage hoolsasti kõike, mida ma teid käsin! Ära lisa sellele
midagi juurde ja ära võta sellest midagi ära!
2 Kui su keskel tõuseb prohvet või unenägija ja ta lubab sulle tunnustähe või imeteo,
3 ja see tunnustäht või imetegu sünnib, millest ta sulle rääkis, öeldes: „Käigem teiste jumalate järel, keda sa ei ole tundnud, ja teenigem neid!”,
4 siis ära kuula selle prohveti või selle unenägija sõnu, sest Issand, teie Jumal,

katsub teid, et teada saada, kas te armastate Issandat, oma Jumalat,

kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest.
5 Te peate käima Issanda, oma Jumala järel, ja te peate teda kartma, pidama tema käske, kuulama tema häält, teenima teda ja hoidma tema poole!

Palvetame Jumala õnnistust ja hoidmist koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume inimeste eest, kes on ristitud või leeritatud, kuid jäänud kogudusest kõrvale. Juhtigu Issanda hea ja armuline Vaim nad tagasi koguduse keskele ja osadusse Kristusega. Palume Jumalalt abi inimestele ja ka kogudustele, kel raske majanduslik olukord, andku Issand ise tarkust ja häid lahendusi. Palume Jumalalt tervist, paranemist ja hingerahu kõigile, kes seda vajavad. Õnnistust palume kõigile, kes reisil. Palume tröösti ja Jumala lähedalolu leinajatele. Ole ligi surijatele nende viimses võitluses. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Toivo Treibluti ja tema lähedaste pere eest. Eestpalvesse tõstame koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ja aseesimehe Andra Indriksoni ning nende pered. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Marek Alveuse ning nende pered. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ning Ilumäel.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Matteuse evangeelium 7:15-23

15 Hoiduge valeprohvetite eest, kes tulevad teie juurde
lambanahas, seestpidi aga on kiskjad hundid!
16 Te tunnete nad ära nende viljast. Ega viinamarju korjata
kibuvitstelt ega viigimarju ohakailt?
17 Nõnda siis kannab iga hea puu head vilja, aga halb puu halba vilja.
18 Hea puu ei või kanda halba vilja ega halb puu kanda head vilja.
19 Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle.
20 Küllap te tunnete nad ära nende viljast!
21 Mitte igaüks, kes mulle ütleb: „Issand, Issand!”, ei saa
taevariiki; saab vaid see, kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas.
22 Paljud ütlevad mulle tol päeval: „Issand, Issand, kas me ei ole sinu nimel ennustanud ja sinu nimel kurje vaime välja ajanud ja sinu nimel teinud palju vägevaid tegusid?”
23 Ja siis ma tunnistan neile: Ma ei ole teid kunagi tundnud,

minge ära minu juurest, te ülekohtutegijad!

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume, et ikka oleks neid, kes usaldavad oma elus Jumalat ja Tema juhtimist. Palume inimeste eest, kes on ahastuses või kitsikuses. Palves Jumala ette kanname kõik üksikud või hirmul olevad  inimesed. Julgustagu kõiki teadmine, et Kristus on iga päev meie juures maailma ajastu otsani. Palvetame Kiriku, piiskoppide, kirikuvalitsuse, kõikide koguduste vaimulike, koguduste juhatuste esimeeste ja juhatuse ning nõukogu liikmete eest, iga koguduste liikmete eest. Õnnistust palume kõikidele, kes kirikus töötavad ja Kiriku käekäigu eest palvetavad. Kinkigu Issand ise kosutavat puhkust suvekuudesse ning uut jõudu ja värskust. Palume inimeste eest, kes seatud meie riigis inimeste teenistusse. Andku Issand ise neile tarkust, jumalakartust ja armu.

 

Eestpalve palvetavate inimeste ja palverühmade eest Eestis ja mujal maailmas

Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: 1. Johannese kirjast 15:14-15

14Ja see ongi see julgus, mis meil on tema ees, et kui me
midagi tema tahtmist mööda palume, siis tema kuuleb meid.
15Kuna me teame, et ta meid kuuleb, mida tahes me paluksime,
siis teame ka, et meil on käes need palved, mis me oleme temalt palunud.

Palume, et Issand aitaks meil palves ära tunda Tema tahtmise.

PÄEVA SÕNUM nr. 149

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

ARMASTUSKÄSK

  1. pühapäev pärast nelipüha
  2. nädal: 04. – 10. august 2019

 

Jeesus oli oma lähemate jüngritega mäel ning Jumala kirkus laskus Kristuse peale. Sellest sündmusest tuleb kirgastamispüha nimetus. Kristuse muutmine oli tema elu pöördehetk. Jeesuse kõige lähemad jüngrid olid need, kes said olla ühes temaga, kui Jumal kõneles Jeesusega kõrgel mäel ja kui Issand ise neile ütles: “See on minu äravalitud Poeg, teda kuulake!” Neil meestel polnud enam vaja uskuda, sest nad olid näinud Jeesuse jumalikkust oma ihusilmaga.

Selline Jumala pühaduse kogemine muutis hetkega inimeste elu. Pühakirjast näeme, kuidas lihtsast kalurist võis nii saada hetkega Jeesuse õpilane: üks kaheteistkümnest apostlist, kelle kujud kaunistavad tänapäeva kirikute kantsleid. Jeesuse kirkuse nägemine kirgastamismäel muutis jüngrite ellusuhtumise täiesti teiseks. Meie võime seda Jumala kirkust kas uskuda või mitte. Vaadates jüng-ritele ja sellele, kuidas muutus nende elu, võib meiski tekkida usk.

Mäel ilmusid apostlitele kirgastatud Kristuse kõrval ka Mooses ja Eelija, Vana Testamendi Seaduse ja prohvetite esindajad. Ristiusu kirik nägi algusest peale Kristuse eluetappe, surma ja ülestõusmist Vana Testamendi tõotuste täitumisena. (Soom 2011:8)

 

Sinu kohal koidab Issand ja sinu kohal nähakse Tema auhiilgust! Js 60:2

 

Kui pilkane pimedus katab rahvaid, ja uni hoiab nende laud tinaraskeina maadligi, kutsub prohvet jumalarahvast tõstma oma silmi ja vaatama üles. Rusudes Jeruusalemma kohal on päikeset-õus ja koidupuna. See võib olla praegu kahvatu triip, lausa hale aimdus saabuvast päevast, kuid nii nagu keegi ei suuda kinni hoida hommikut, ei suuda ükski vägi ka tagasi hoida Jumala päästet.

Igaühele, kes usub Jumala eneseilmutusse Kristuses, on Vaim andnud pisut prohvetiannet, mis annab võime näha maailma samaaegselt kahelt tasandilt. Ühel tasandil näed sa maailma ebatäiuslik-kust: suurt vaimulikku pimedust, mis kaena varjab inimeste nägemisvõimet ja sellest tulenevaid ini-mestevahelisi kokkupõrkeid, ebaõiglust, koledusi, lootusetust, tühisuste tühisust. Teisel tasandil näed või pigem aimad Jumala auhiilgust, Tema täiuslikkust, mis peegeldub ka Ta loodud maailma ilus, paneb sind ennastki sellest veel rohkem hoolima. Kõige kohal näed Jumala tingimusteta armas-tust ja lahendust igale olukorrale.

Me elame siin, põgusas hetkes enne koidikut, piiri peal, kus on nii valgust kui pimedust, mee-leheidet ja lootust. Veel valitseb pimedus, kuid mitte kauaks. Praegu kurvastavad meid mitte niivõrd elu olukorrad, kuivõrd meie ootused, milline elu peaks olema. Ent me ei saa ajast ette rutata. Aeg on igal tegevusel taeva all. Ka igal raskusel ja katsumusel.

Prohvet Jesaja külvab lootust, aitab minna läbi maailma pimeduse ja ei lase väsida ega käega lüüa. Ta näeb seda, mida teised veel ei näe. Laotades tulevikunägemuse rusude kohale, innustab ta igaühte andma oma panust püha linna taastamisse. Taevane Jeruusalemm on tõelisem kui laastatud Jeruusalemm, sest praegune olukord on inimeste eksimuste tagajärg, esimene ja viimne on aga Ju-mala igavese armastuse ja Tema auhiilguse asupaik. (Palgi 2013)

 

Olles oma mõtlemisega sattunud pimedusse ning võõrdunud Jumala elust neis oleva teadma-tuse ja südame paadumuse tõttu. (Ef 4:18)

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sina andsid pühal mäel oma jüngritele näha meie Issanda kirkust ja kutsusid neid Teda kuulama. Aita meid, nii et tunneme Jeesuses Kristuses ära maailma Päästja ja leiame Temas uue elu ning võime pärida igavese elu Sinu juures taeva kirkuses. Kuule meid Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

 

* * *

 

ÕPPETUND TABORI MÄEL.

Pühapäev – 04. august

Issanda muutmise püha ehk kirgastamispüha

Kui Peetrus alles rääkis, ennäe, helendav pilv varjas neid. Ja ennäe, hääl ütles pilvest: “See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel, Teda kuulake!” Mt 17:5

 

Õed, vennad Kristuses! Püüame sellest suurest Tabori õppetunnist osa saada. Ka meidki köi-davad maised huvid, mis tumestavad taevailmet. Ka meilgi on variserid ja kirjaseletajad, kes tõen-davad, et “kiri ei valeta” ise kirja valele abiks võtavad ja taevariiki labastavad. Just kui usklik Iisrael kuningast, kuningriiki, rikkust ja head põlve Messialt ootas, nii ootab ka meie päevil palju usklikke kuldseid kroone ja pärlidest väravaid, nuumvasika liha ja kuninglikku pidu; paljud tahavad kunin-gatena valitseda ja patuste peale kohut mõista. See kõik seista piiblis. Ka meilgi peetakse pühaks kirjatähte ja kujutust, kuna tähe ja kujutuse abil ettetoodavast vaimust ja taevariigist palju ei hoolita.

Looja Isa aga hüüab Tabori kohal: “Teda kuulge!” Mu Poega Jeesust kuulge. Kuulake Teda, ei kedagi muud! Tema on ainus õige Juht, kes taeva viib. Teda ümbritseb taevalik hiilgus, ühendab Ee-liase taevast ja Moosese põrgust [s.t. surmariigist]; Tema teeb selgeks ka inimese elu saladuse.

“See on mu armas Poeg, kellest mul on heameel!” Jumala Poeg on aga inimese sarnane, viibib nõdras loomuses. Tähendab, inimese elu otstarve ei ole mitte mõni aeg nõtrustes vireleda ja jäljetult kaduda. Nagu inimeses, Jeesuses peitub Jumala armas Poeg, kes Taboril ilmus jumaliku aus, nii pei-tub iga nõdras inimeses Jumala armas laps, suremata hing. Nõder loomus lõpeb, hing mitte. Surm ei ole elu lõpu akkord. Kust sai Eelias siia? Kust Mooses? Ühe võttis Jumal aastasadade eest ta usu pä-rast elusalt taeva, teine ei pääsenud oma kahtleva südame pärast isegi tõotatud Kaanani. Aga nüüd on nad mõlemad Taboril, jüngrite silma ees. Tähendab, isegi surmal ja põrguhaual ei ole võimu kin-ni hoida hinge, kes Jumalat taga nõuab.

Taboril on jüngrid näitliku ja mõjuva õppetunni osalised, mis neile kustumatu mälestuse süda-messe surub: teie õpetaja on elu ja surma valitseja, taevas ja põrgu seisavad tema võimu all; kõiki, kes oma püüded on temaga ühendanud, võtab ta oma au sisse.

Piksekärgatusena käivad Looja sõnad läbi jüngrite loomuse: “Teda kuulge! Teda kuulge! Teda kuulge!”

Inimlik loomus ei jõua rohkem taevalikke asju endasse mahutada: jüngrite meeled ja mõistus loobuvad oma tegevusest; nad lange vad silmili maha, on uimastatud. Alles õpetaja armsa hääle peale toibuvad nad: “Tõuske üles! Ärge kartke!” Kõik taevalik on kadunud. Jüngrite ees seisab en-disel kujul nende kehvalt riietatud õpetaja, jalad teest tolmunud, nägu käimisest väsinud. Aukartuses ja vaikides kõnnivad nad mäest alla, õppetund andis palju tunda, palju mõtelda…

“Teda kuulge!” Looja hääl kostub täna päevani. Inimhing ihaldab rahukuningat. Maised ihad aga hoiavad ta kammitsas; vägevad vürstiriigid ja vallad eksitavad teda. Ta kuulab oma Rahukunin-ga armast häält: “Mina olen teie juures maailma otsani!” Aga lihalik silm ei näe Teda, ja mida silm ei näe ega käsi ei saa katsuda, seda on ka mõistusel raske tabada. Tänane lugu aga kutsub erksamaid usklikke Taborile, Siionile, palvemäele – kiriku. Kirikus tunneb usklik hing enese ühendatud olevat Jeesusega ja tema sõpradega, elagu nad maa peal, või olgu nad siit lahkunud. Kirikus on inimesed kui lapsed oma Isakojas. Kristuse kiriklikust kogudusest ütleb Rahuvürst: siin on teil teada, mida kummardate; õnnistus tuleb kirikliku ristirahva seast (Jh 4:22). (Kokla 2016:8)

 

Issand, su Jumal, äratab sulle sinu keskelt, su vendade hulgast, ühe prohveti, minu sarnase – teda te peate kuulama! (5Ms 18:15) Ja Püha Vaim laskus ihulikul kujul Jeesuse peale kui tuvi, ja taevast kostis hääl: “Sina oled mu armas Poeg, sinust on mul hea meel!” (Lk 3:22, vt ka Mt 3:17)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Usklikena me tunneme, et ei vääri Jumalat, aga samas mõistame, et Kristus oma surmas on meile taas väärtuse andnud. See mõistmine aitab meid julgelt ja tänuliku südamega astuda jumalikku elutäiusesse. Joosep Tammo

 

Palvetagem:  Isa, saada mind oma Poja juurde, kes õndsuseks on saanud minule. Su vaim mind võtku valgustada ja andku õiget mõistmist minule. Siis ma alles tunnen Sinu rahu eneses ja laulan Sulle oma südames. Bartholomäus Crasselius

 

* * *

 

PÄÄSTE JUMAL.

Esmaspäev – 05. august

Tema all on nagu valguse sära, Tema kõrval on kiired, seal on Ta võimsuse loor. Ha 3:4

 

Habakuki palve peale, et Jumal ilmutaks oma au, täidab Jumal ta hämmastuse ning lootusega ilmudes, prohvetile majesteetlikus hiilguses, ja ilmutades oma aulist võitu Jumala rahva vaenlaste üle. Jumala ligiolu hingematvast mõjust toibudes, jääb Habakuk kannatlikult ootama kohtumõistmi-se tulekut sissetungijate üle. Just siin näeme prohveti algses hämmingus selget (suuna)muutust.

Korduvad kohtumised Jumalaga on võtmeteguriks kristlase usus kasvamisel. See ei tähenda tingimata, et iga kohtumine peaks olema sedavõrd hingemattev nagu Habakuki oma. Jumal võib ilmuda meile ka läbi igapäevaste askelduste, umbes samamoodi kui ta ilmus Eelijale vaikses sosinas (1Kn 19:12).

On imeline, et tänu Pühale Vaimule, kes elab meie sees, võivad kohtumised Jumalaga olla nii reaalsed ja sügavad kui on seda hingamine. Ükskõik mil viisil Jumal valib end ilmutada, Temaga kohtumise mõju on alati elumuutev. Selle jumaliku kohtumise läbi meisse sisendatud uue usu sü-gavus põleb nagu küünal keset pimedat ööd. See ei lõpeta pimedust täielikult, aga juhib meid kind-lalt läbi pimedusest ning pikast ja üksildasest ööst! (Lo 2016)

 

Ja Issanda auhiilguse ilmutus oli Iisraeli laste silmis otsekui hävitav tuli mäetipus. (2Ms 24:17)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jeesus on meie Koidutäht, kes ikka särab meie südames. Kuigi meis on rohkesti viga ja puudusi, on Tema meile ainus vägev abimees. Sest kui me hing Ta peale vaatab, siis saame kindel olla, et Ta meid siit ükskord koju saadab. Sellepärast ei jäta ma Sind, mu Eluvalgus.

 

Palvetagem: Jumal, Sa näed meid ja tunned ja tead, kui pisut on meil rammu, kui palju kordi me tüdineme ja väsimus kipub võimust võtma. Tuleta meile meelde, et me uut jõudu saame Sinu käest. Sina oled meile taevase relvastuse valmis pannud, et me seda võiksime võtta ning kasutada ja Sa oled meile selleks jõudu pakkunud Jeesuse läbi. Pühitse meie südamed seda mõistma ja seda tar-vitama, mis Sa meie heaks oled teinud. Harri Haamer

 

* * *

 

KES JUMALAT USALDAB, EI JÄÄ IIALGI HÄBISSE.

Teisipäev – 06. august

Issand jätkas Moosesele: “Mina olen sinu vanemate Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal!” Aga Mooses kattis oma näo, sest ta kartis Jumalale otsa vaadata. 2Ms 3:6

 

Jumal ütleb Moosesele, et Ta on tema vanemate Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal. Nimetades kolme nime, ei kõnele Jumal mitte vaid Moosese kolmest ustavast, usk-likust esiisast, vaid kolmest väga erinevast inimtüübist. Aabraham – usklik ja ustav ja kõiges lõpuni kuulekas Jumala teener, kes on valmis minema turvalisest, mugavast ja harjumuspärasest tundma-tusse ja andma kõik, kui ta usub, et Jumal seda tahab. Iisak, tema poeg – alandlik, alluv, vaikne mees. Ja Jaakob – mees, kelles oleks nagu kaks täiesti erinevat inimest: aus ja kelm, vaga ja salaka-val.

Igaüks meist võib ennast ehk vähemalt ühes kirjeldatud inimtüübis ära tunda. Kui nii, siis tea, Jumal on ka sinu Jumal. Kui sa arvad, et sinusugusest Ta ei hooli, siis sa eksid. Meie esivanemate, Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumal on ka sinu Jumal. Ta on andnud oma Poja ristisurma, et sulle ja mulle öelda: “Ma olen ka sinu Jumal.” Ja nii nagu Jumal kord kolme väga erineva mehega kolmel ääretult erineval moel kõneles ja neid väga erinevatele radadele juhtis, nii teeb ta ka igaühega meist. Igal meist on oma tee, omad ülesanded, omad katsumused, oma elukool, kuid need, kes Teda usal-davad, ei jää iialgi häbisse. Tema jääb nende Jumalaks kõiges – nii heas kui halvas, nii kergetel kui rasketel aegadel, nii selgelt märgistatud teedel kui kõrberännakul, nii elus kui surmas.

Aga Mooses kattis oma näo, sest ta kartis Jumalale otsa vaadata. Meie ei pea oma nägu kat-ma. Võime ehk oma pea oma käte vahele võtta ja imestada selle hämmastava ime üle ja paluda, et Jumal jääks meiega kõnelema, meile ilmuma meie elurännakul oma Sõnas ja sakramendis pühako-jas ja kõikjal oma imelises loomingus. (Tammsalu 2016)

 

Kas te ei ole lugenud Moosese raamatust kibuvitsapõõsa loost, kuidas Jumal ütles Moosesele: “Mina olen Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal” (Mk 12:26, vt ka Mt 22:32, Lk 20:37)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Prantsuse mõtleja ja matemaatik Blaise Pascal sai 1654. aastal ilmutuse osaliseks. Sarnaselt Moosesega ilmutas Jumal end talle tules. Legendi järgi tähendas ta selle sündmuse paberitükile, mida kandis pintsakuvoodri sisse õmmelduna oma südame lähedal kuni igavikku kutsumiseni. Alles pärast tema surma ilmus sedel tema tulekuumast usukogemusest päevavalgele. Täna on see tuntuks saanud “Meelespeana” (Memoralia): Umbes õhtul kella poole seitsmest kuni pole üheni öösel. TULI. Aabrahami Jumal Iisaki Jumal, Jaakobi Jumal, mitte filosoo-fide ja õpetlaste Jumal. Veendumus. Veendumus. Tundmus. Rõõm. Rahu. Jeesus Kristuse Jumal. Rõõm, rõõm, rõõm, rõõmupisarad… Täielik allumine Jeesusele. Igavesti õnnelik. (Blaise Pascal. “Mõtted”) (Kadakas 2005:8)

 

Palvetagem: Minu Jumal, mu Vabastaja, Sina oled valgus, mis kunagi ei kustu. Sinu valguse säras muutun valgustiks teistele. Aita, et võiksin Sind kuulutada mitte sõnaohtruse, vaid armastuse tegude jõuga. John Henry Newmann

 

* * *

 

ÜKSNES JEESUS – SEE ON KRISTUSE KIRGASTAMISE TÕELINE TÄHENDUS.

Kolmapäev – 07. august

Meie Issand Jeesus Kristus sai au ja kirkust Jumalalt Isalt, kui ilmvõrratult kirkuselt kostis Talle hääl: “See on minu armas Poeg, Temast on mul hea meel!” 2Pt 1:17

 

Igal pühapäeval saame osa Jeesuse Kristuse aulisest kohalolekust koos inglite, peainglite ja muu taevase seltskonnaga. Igal pühapäeval ja ka teistel päevadel kui koguneme kuulama Jumala Sõna. Igal pühapäeval võtame vastu andeksandmist, päästmist ja elu. Kristus kuulutab igal hinga-mispäeval meile oma andeksandvat sõna ja toidab meid oma ihu ja verega. Igal pühapäeval toimub siin midagi suuremat kui see, mis kirgastamise mäel aset leidis. Jeesus mõistab patused õigeks ja nimetab neid pühadeks. Me ei saa seda näha. Meil tuleb kuulda ja uskuda Jumala Sõna. See on ainuke erinevus. Sama Jeesus, kes oli jüngritega muutmise mäel, on täna meiegi juures. Vaatamata sellele, et me ei näe Teda, on Ta siiski meie keskel.

Ma ei ole sugugi kindel, kas oleme tegelikult valmis Kristust nägema. Kardan, et me ei suu-daks välja kannatada Jeesuse ausära. Peetrus ei suutnud ja kaotas hetkeks loogilise mõtlemisvõime. Ilmutusraamatust teame, et püha Johannes nägi ausse tõstetud Kristust ja langes Tema jalge ette ma-ha nagu surnud mees. Meid ootaks sama saatus, kui tahaksime näha Jeesust palgest palgesse. Kuid Jeesus on meie vastu heasüdamlik ja leebe. Ta hoiab oma täishiilguse avalikustamise Issanda Päe-vaks. Seniks aga tuleb Ta meie juurde kaetuna alandlikkuse ja tagasihoidlikkuse rüüga. Selliselt var-jatuna jääb Ta paljudele märkamata. Ja vahel unustame, et alati, kus Kirik koguneb Tema nimel, ol-gu seal kas või kaks ehk kolm koos, on ka Tema kohal oma jumaliku ja inimliku olemusega.

 

Hääl pilvest suunab meie tähelepanu sinna, kus see peaks olema – Jeesusele. “See on mu ar-mas Poeg, Teda kuulake!” Ehkki Moosese ja Eelija ilmumine Issanda kõrvale võis olla vägev näge-mus, ei lasta neil varjutada kõige olulisemat tegelast. Nõnda nagu Jeesuse ristimisel, nii ka siin kuu-lutab Jumal Jeesuse oma armsaks Pojaks. Ta juhatab meid kuulama Jeesuse häält. Kuula Teda, sest üksnes Temal on igavese elu sõnad. Kuule Teda, sest ainult Temas leiad teenimatu armu.

Kus on Kristus, seal peavad Mooses ja Eelija taanduma tagaplaanile. Kus Jeesus kõneleb, seal peavad Mooses ja Eelija vaikima. Evangelist ütleb, et peale seda, kui hääl pilvest oli rääkinud, ei näinud jüngrid enam kedagi muud kui Jeesust üksi.

 

Üksnes Jeesus – see on Kristuse kirgastamise tõeline tähendus. Selle tõe kinnituseks toimus jumalik teenistus Muutmise mäel. Ainult Jeesus on Jumala armas Poeg. Ainult Jeesus Kristus kan-nab oma naelutatud ihuga meie patud. Üksnes Tema on surma võitnud ja istub Isa paremal käel. Ainult Jeesuses saab ilmsiks Jumala au, mis toob meile vabaduse ja annab pääste lootuse.

Püha Paulus kirjutab: “ka loodu ise vabastatakse kord kaduvuse orjusest Jumala laste kirkuse vabadusse” (Rm 8:21). Kuna ristimine Issanda nimesse, Tema sõna, Tema ihu ja veri teevad meis oma töö, siis selle läbi muudetakse ka meid. Meie sisemine inimene muutub, et olla Kristuse sar-nane. Antud hetkel on see protsess varjul meie nõtruse all, kuid saabub päev, mil Jeesus tuleb väes ja muudab meie ihud enda kirgastatud ihu sarnaseks. Usun, et selle päeva ja tunni nimel tasub või-delda. (Kiir 2018)

 

Kui Peetrus alles rääkis, ennäe, helendav pilv varjas neid. Ja ennäe, hääl ütles pilvest: “See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel, Teda kuulake!” (Mt 17:5, vt ka Mk 9:7)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui me elame Temas ja Tema meis, siis ei saa me teisiti kui vendi teenida. Sadhu Sundar Singh

 

Palvetagem: Ma ei soovi muud, kui et Lunastaja sündimine siia maailma, Jumala Poja inime-sekssaamine aitaks meid kasvada Tema mõõtu mööda inimesemaks, täisealisemaks Jumala ees. Se-da ma soovin kogudusele, soovin kogu meie rahvale. Et annaksime eluõiguse ja eluaseme uue sün-dimisele meis enestes ja sellega meie vanas ja haiges maailmas. Jumala ja ligimesearmastuse sündi-misele. Jaan Kiivit jun

 

* * *

 

ÕIGED RÕÕMUSTAGU

Neljapäev – 08. august

Rõõmustage Issandas, te õiged, ja tänage Tema püha nime! Ps 97:12

 

Psalm lõpeb kirjeldusega Jumala päeva koitmisest Tema omadele. Ebajumalate kummarda-mine kõrvaldatakse ning Jumala armu päike paistab õigete peale. Inimene tuleb tagasi eksiteelt ja ütleb: “Ma ei uskunud, kui teised mind hoiatasid.”

Jeesuse saabumine kohut mõistma paljastab ebajumalate tühisuse. Seda päeva oodates krist-lane näeb vaeva, tehes head oma ligimesele. Kristlane peab hülgama pimeduse maailma ebajumala-teenistuse ja jumalatu eluviisi. “Ja tehke seda, teades aega: käes on tund unest virguda, sest nüüd on meie pääste lähemal kui siis, kui me usklikuks saime. Öö on lõpule jõudmas ja päev on lähedal. Pangem siis maha pimeduse teod, rõivastugem valguse relvadega! Elagem kombekalt nagu päeva ajal, mitte prassimises ega purjutamises, mitte kiimaluses ega kõlvatuses, mitte riius ega kadeduses, vaid rõivastuge Issanda Jeesuse Kristusega ja ärge tehke ihu eest hoolitsemisest himude rahulda-mist!” (Rm 13:11–14) (Laato 2015:269j)

Õigel ei ole vaja olla sünge ning endasse tõmbunud. Ta normaalne hoiak olgu rõõmus. Siis, kui Jumal tuleb meie ellu kui kuningas; siis kui Jeesus muutub meile Issandaks, on meie südames armastus, eluviisides vagadus, käitumises õiglus ja hinges rõõm. (Tärk 2014:402)

 

Rõõmutsege Issandas ja ilutsege, te õiged! Ja hõisake kõik, kes olete õiglased südamelt! (Ps 32:11)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Uus päev on hoopis teistsugune kui hommikul märkad, et eile olid väga õnnistatud. Palu märkamist. Eenok Haamer

 

Palvetagem: Jeesuse pärast, aita meid, et rõõm meie südames iial ei kustuks sellest teadmi-sest, et meie nimed on taevasse kirja pandud. Sina, kes Sa meie rõõmu ülendad, kes Sa meie valu vaigistad; Sina, kes Sa meile leiba murrad ja meie väikest elu õnnistada; Sina, kes Sa meile head teed ja meile rahu annad; sina, kes Sa keset lootusetut aega meid lootusega täidad, mis meid häbisse ei jäta; Sina, kes Sa meie vaimu valgustad siis, kui vaimne pimedus on maad võtnud ja saatana vägi on väga tugevaks saanud; Sina, meie rõõmu ja jõu allikas! Harri Haamer

 

* * *

 

JUMALA KUNINGLIKKUS

Reede – 09. august

Issand on kuningas, maa ilutsegu! Rõõmustagu saarte hulk! Pilved ja pimedus on Tema üm-ber, õigus ja õiglus on Ta aujärje alus. Ps 97:1,2

 

Rääkides Jeesuse meelevallast taevas ja maa peal, kuulutame sama tõde, mida avaldab 97. psalm. Siis, kui Paulus nimetas Jeesust Issandaks Püha Vaimu kaudu, jätkab ta sedasama mõtet. Iga usklik peab varem või hiljem jõudma selle tõe juurde: Jumalal on õigus meid käskida ja meil on kohustus olla kuulekas talle.

See on kõigepealt rõõmusõnum. Maa ilutsegu! Rõõmustagu saarte hulk! Patu võim toob alati ahastust, pisaraid ja valu, aga Jumala mõju toob rahu ja rõõmu. Jumala ilmumine on ühtlasi salapä-rane. Pilved ja pimedus on Tema ümber. Iisraelile jättis Siinai sündmus sügava elamuse. Paljudes hilisemates Jumala ilmumised inimestele räägitakse aga ikka jälle pimedusest, tormist ja tulest. Ini-mesele jääb Jumal alati salapäraseks ja seletamatuks.

Oma isiklikus elus oleme elanud üle sündmusi, mida oleme pidanud raskeks mureks ning pi-meduse varjuks. Alles hiljem nägime, et nende pilvede südamikus oli Jumal. Koguduse elus ei ole see olnud teisiti. Tormisel öödel on Jeesus sageli lähenenud jüngrite laevale, kuigi ta tulek oli neile hirmutavalt salapärane. Meile võib olla paljugi arusaamatud ja salapärane, aga ühes võime olla täi-esti kindel: Jumal on alati õiglane. Õigus ja õiglus on Ta aujärje alus. Usk asub julgesti pilvedes.(Tärk 2014:400)

 

Issand on kuningas! Ülevusega on ta riietunud. Issand on riietunud, ta on vöötunud võimu-sega; ka on ta kinnitanud maailma, et see ei kõiguks. (Ps 93:1) Issand on kuningas! Värisegu rah-vad! Ta istub keerubite peal. Vabisegu maa! (Ps 99:1) Mina hävitan Efraimist sõjavankrid ja sõja-ratsud Jeruusalemmast, sõjaammudki hävitatakse. Ja tema kuulutab rahvaile rahu ning valitseb merest mereni, Frati jõest ilmamaa ääreni. (Sk 9:10)

Ma nägin teist võimsat inglit maha tulevat taevast, riietatud pilve, ning tema pea kohal oli vi-kerkaar ning ta palged olid nagu päike ning ta jalad nagu tulesambad. (Ilm 10:1) Õigus ja õiglus on su aujärje alus; heldus ja ustavus käivad su palge ees. (Ps 89:15)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Laske Pühal Vaimul andestamine oma südames elavaks te-ha, et me ise andestaksime kõigile inimestele, kui palume, et meile andestataks. Selle palve peale tõstab Jumal inimese kui oma lapse Jumala osadusse. Paul Himma

 

Palvetagem: Ma palun Sinu käest natukene rõõmsamat meelt, soovin, et ma ei laseks end hei-dutada tühistel asjadel, et suudaksin vaadata endast kaugemale ja kõrgemale. Toomas Paul

 

* * *

 

JUMALA ARMASTAJAD VIHAKU PATTU JA ÕIGED LOOTKU VALGUSELE.

Laupäev – 10. august

Laurentius, diakon, märter Roomas († 258) ehk lauritsapäev

Teie, kes armastate Issandat, vihake kurja! Tema hoiab oma vagade hingi, Ta kisub nad ära õelate käest. Valgus koidab õigele ja rõõm neile, kes õiglased südamelt. Ps 97:10,11

 

Teie, kes armastate Issandat, vihake kurja! Patu põlgamine on uskliku tunnus. Millal algab meis patu põlgamine ja tunnetus? See muutub esmakordselt selgepiiriliseks inimese pöördumisel, seda võiks nimetada ka õige pöördumise tunnuseks. Patu põlgamine peab jääma uskliku tunnuseks kuni surmani. Ta peab põlgama pattu endas ja ka teistes. Mida enam keegi Jumalat armastab, seda enam ta põlgab pattu. Üks armastus lülitab siin teise välja. Seda aega ei ole olnud, millal Jumala ar-mastajad poleks vajanud patu põlgamise meenutamist. Jumala armastus meis kannatab, kui me pattu ei põlga. Vagad lootku Jumala abile.

Valgus koidab õigele. Igal hommikul külvab Jumal valgust. Õige inimene, kes armastab Juma-lat ja elab vagalt, leiab lahenduse (valguse) oma probleemidele. Ta võib sattuda ööpimedusesse, aga pimedusele järgneb koit. Sellega koos käib rõõm mis ei kuulu ainult mõnele usklikule, vaid see on mõeldud kõigile, kes õiglased südamelt. (Tärk 2014:402)

 

Vihake kurja ja armastage head, pange väravas kehtima õigus; vahest Issand, vägede Jumal, annab siiski armu Joosepi jäägile! (Am 5:15) Armastus olgu siiras. Kurjast hoidudes kiinduge hea-sse! (Rm 12:9)

Sest sina, Issand, oled mu lamp, ja Issand valgustab mu pimedust. (2Sm 22:29) Jah, õela val-gus kustub ja tema tuleleek ei paista. (Ii 18:5) Pimeduses tõuseb õiglastele valgus, armuline ja ha-lastav ja õige. (Ps 112:4)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ebaõigluse all kannatamine ei kahjusta ühtegi kristlast, aga ebaõigluse tegemine kahjustab küll. Dietrich Bonhoeffer

 

Palvetagem: Armuline Jumal, Sinu sulane ja tunnistaja püha Laurentius jagas kiriku aarded vaestele ja kinnitas, et kannatajad on Sinule eriliselt tähtsad. Ärata meidki elama tõelises vennaar-mastuses, et me teeme head ja jagame oma võimalusi ligimesega. Seda palume Kristuse, meie Is-sanda läbi.

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

 

Koostas Indrek Lundava.

Juuli 2019

Palveleht 28. juuli – 3. august 2019

Nädala teema: Armastuskäsk

 

Kiitus ja ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat.

Hästi hea oleks kui selles palveosas ei oleks veel palvesoove.

Kohad Piiblist: Psalm 28:1-2, 6-8

Sinu poole, Issand, ma hüüan, mu kalju! Ära pöördu vaikides minust eemale,
et ma su vaitolemise tõttu ei saaks nende sarnaseks, kes lähevad alla hauda!
2 Kuule mu anumise häält, kui ma kisendan su poole,

kui ma tõstan oma käed su pühamu pühima paiga poole!
6 Kiidetud olgu Issand, sest ta on kuulnud mu anumise häält!
7 Issand on mu tugevus ja mu kilp, tema peale lootis mu süda ja ma sain abi.
Sellepärast ilutseb mu süda ja ma tänan teda oma lauluga.
8 Issand on neile tugevuseks. Ta on oma võitud mehe võidusaamise kindlustus.

Jesaja raamat 43:1

Ära karda, sest ma olen sind lunastanud, ma olen sind nimepidi kutsunud,
sa oled minu päralt!

           

Patutunnistus – vaikne palve.        

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele vaikses palves mõelda on Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

 

Vaikse palveosa võib lõpetada lugedes 1. Johannese kirjast 1:7
7Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

 

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu jätkuva armu-ja rahuaja eest meie maal. Täname Kristuse armastuse eest. Täname oma kodukoguduse ja koguduse liikmete eest. Tänu jumalateenistuste eest kirikus ning jumalateenistuste raadioülekannete eest pereraadios. Tanu kauni suveaja eest.

 

Eestpalve aeg                                                                                                                 

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast roomlastele 12:16-21

16 Olge omavahel üksmeelsed! Ärge mõtelge kõrgilt, vaid
laske end tõmmata madalate hulka! Ärge olge endi meelest targad!
17 Ärge tasuge kellelegi kurja kurjaga, hoolitsege selle eest, mis on
hea kõigi inimeste silmis!
18 Kui võimalik, niipalju kui oleneb teist, pidage rahu kõigi inimestega!
19 Ärge makske ise kätte, armsad, vaid andke maad Jumala vihale, sest on kirjutatud:

„Minu päralt on kättemaks, mina tasun kätte” – nii ütleb Issand.
20 Veel enam: „Kui sinu vaenlane nälgib, toida teda, kui tal on
janu, anna talle juua, sest seda tehes sa kuhjad tuliseid süsi tema pea peale!”
21 Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga!
Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 3. Moosese raamat 19:1-4, 11-18

1 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
2 „Räägi kogu Iisraeli laste kogudusega ja ütle neile: Olge pühad,
sest mina, Issand, teie Jumal, olen püha!
3 Igaüks teist peab austama oma ema ja isa ning peab pidama minu
hingamispäevi! Mina olen Issand, teie Jumal.
4 Te ei tohi pöörduda ebajumalate poole ega tohi endile teha
valatud jumalaid! Mina olen Issand, teie Jumal!

11 Ärge varastage ja ärge valetage, ja ükski ärgu petku oma ligimest!
12 Ärge vanduge minu nime juures valet; sellega sa teotad oma
Jumala nime! Mina olen Issand!
13 Ära tee liiga oma ligimesele ja ära riisu teda; päevilise palka

ära hoia enese käes üle öö hommikuni!
14 Ära nea kurti ja ära pane komistuskivi pimedale, vaid karda oma Jumalat! Mina olen Issand!
15 Ärge tehke kohtus ülekohut! Ära ole erapoolik viletsa kasuks ja

ära austa vägevat, vaid mõista ligimesele õiglaselt kohut!
16 Ära käi keelekandjana oma rahva seas, ära seisa oma ligimese vere vastu! Mina olen Issand!
17 Ära vihka südames oma venda! Noomi julgesti oma ligimest, et
sina ei peaks tema pärast pattu kandma!
18 Ära tasu kätte ja ära pea viha oma rahva laste vastu, vaid
armasta oma ligimest nagu iseennast! Mina olen Issand!
Palume Jumala hoidmist ja õnnistust koguduse liikmetele. Tehku Issand meis head tööd ning aidaku Jumal ise meil pidada Kristuse poolt antud armastuskäsku. Palume tervist kõigile kes seda vajavad. Ole ligi ning hoia reisil olevaid inimesi. Palume Jumalalt tröösti leinajatele. Ole lähedal kõigile kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Toivo Treibluti ja tema lähedaste eest. Palvesse kanname koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ja aseesimehe Andra Indriksoni ning nende pereded. Palvetame Nõmme Rahu koguduse diakoni Marek Alveuse ja tema pere eest. Õnnista palun kõiki Nõmme Rahu koguduse töötegijaid ning kingi palun kosutust ja uue jõu kogumist suvekuudesse. Palvetame sõpruskoguduste eest Ilumäel, Ashimis, Kuopios ja Destinis.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Matteuse evangeelium 5:20-30

20 Sest ma ütlen teile: Kui teie õigus ei ole märksa suurem
kui kirjatundjate ja variseride oma, siis te ei saa taevariiki!
21 Te olete kuulnud, et muistsele põlvele on öeldud: Sa ei
tohi tappa! ja igaüks, kes tapab, peab minema kohtu alla.
22 Aga mina ütlen teile: Igaüks, kes oma venna peale vihastab, peab minema kohtu alla,

kes aga oma vennale ütleb: „Tola!”, peab minema ülemkohtu alla, kes aga ütleb: „Sina jäle!”,
peab minema tulepõrgusse.
23 Kui sa nüüd oma ohvriandi altarile tood ja sulle tuleb

meelde, et su vennal on midagi sinu vastu,
24 siis jäta oma and altari ette ja mine lepi esmalt ära oma vennaga ja

alles siis tule ja too oma and!
25 Ole varmalt järeleandlik oma vastasele, kuni sa oled temaga teel, et sinu vastane sind ei annaks kohtuniku kätte ja kohtunik kohtuteenri kätte ja sind ei heidetaks vangi!
26 Tõesti, ma ütlen sulle, sa ei pääse sealt enne välja, kui

oled tagasi maksnud viimsegi veeringu.
27 Te olete kuulnud, et on öeldud: Sa ei tohi abielu rikkuda!
28 Aga mina ütlen teile: Igaüks, kes naise peale vaatab teda
himustades, on oma südames temaga juba abielu rikkunud.
29 Kui aga su parem silm ajab sind patustama, siis kisu ta välja ja heida minema, sest sulle on kasulikum kaotada üks osa oma kehast kui lasta kogu keha heita põrgusse.
30 Ja kui su parem käsi ajab sind patustama, siis raiu ta maha ja heida minema, sest sulle on kasulikum kaotada üks osa oma kehast kui lasta kogu kehal minna põrgusse.

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume Jumala  Püha Vaimu kõikidele vaimulikele ning igale koguduse liikmele. Palume kõigi eest kes seatud rahva teenistusse.

 

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast Fileemonile 1:4

4Ma tänan oma Jumalat, meenutades alati sind oma palvetes.

Palume, et meil ikka oleks mahti tänada Jumalat ja meenutada palves kõiki, keda Issand meie meelde toob ning kes väga vajavad meie eestpalveid.

Lk 5: 1-11 Apostlite pühapäev      

Issanda teenistuses                                     

Rahvas tungles Jeesuse juurde Jumala sõna kuulama. Meiegi oleme  tulnud täna kirikusse või seadnud end raadiote juurde, et kuulata Jumala  sõna.  Otsest tunglemist siin kirikus või ka kõikjal pühakodades Eestimaal ja kogu Läänemaailmas täheldada ei saa.  Järjest enam ruumi on. Aga mina ei ole ka Jeesus, kes ajab  välja kurje vaime, vaigistab tuult ja tormi, tõstab 38 aastat jalutuid püsti või äratab juba lehkama kippuva Laatsaruse surnuist üles, ja seda ei ole enamasti ka teised sõnakuulutajad.   Kui ma suudaks kellegi üles äratada, küllap siis ka tunglejaid oleks. Ometi kuulutame me kõik sedasama Jeesust Kristust,  kes teeb tänagi elavaks ja äratab  surnuist üles iga Temasse uskuja. Aga selleks läheb vaja natuke aega kannatust, et seda omal nahal saada kogeda. Tema, kes ise on üles äratatud, on andnud meile sellekohase tõotuse. Aga see tõotus kehtib ainult nendele, kes on andnud end Issanda teenistusse.

Nii nagu Jeesus astus kord Peetruse paati, nii on Jeesus astunud täna koos meiega siia Pühakotta.  Jeesus on alati seal, kus Tema nimel koos ollakse. Jeesus astus Siimona paati. Tekstist ei selgu, kui kaugele ulatub Jeesuse ja Siimona tutvus. Kuid eelmisest peatükist saime teada, et Ta  oli eelnevalt külastanud Siimona ämma ja teinud ta kõrgest palavikust terveks. Siimonast endast sealjuures ei räägita. Võime aga aimata- Siimon oli Jeesusega juba teretuttav. Nüüd avanes tal võimalus saada Temaga sõbraks.

Jeesus on meile sõber. Nõnda on ka meie ülesanne või kohus tutvustada Jeesust oma mittekristlastest sõpradele-tuttavatele, et nemadki võiksid saada Jeesusega  teretuttavateks ja sealtkaudu edasi sõpradeks.   Eks ole vast meiegi enne, kui meist said Jeesuse sõbrad, olnud Temaga vaid (tere)tuttavad kellegi kristlase kaudu.  Ja siis korraga on astunud Jeesus meiegi „paati”. Jeesus on astunud meie „paati”, ja meie pole Teda sealt välja ajanud. Nii on saanud meist sõbrad. Kes on aga Jeesuse sõber, see on saanud ka  Tema vennaks või õeks ristimise läbi.

Jeesuse jutlus rahvahulgale sai peetud ja nüüd Ta tahab Peetrust tänada ja anda Talle imelise kalasaagi. Imelise saagi vastu igasugust kaluritarkust ja loogikat, keset päeva, siis kui päike paistab lagipähe. Kala püüti ju varahommikul, kui oli veel vilu.  Aga proovida ju võib, arvas Peetrus. Kui Jeesus oli teinud ämma terveks ja selleks ajaks juba ka ridamisi kurje vaime välja ajanud, mine tea? Ja Peetrus ei pidanud pettuma, saak üllatas teda.

Kui Jeesus käsib midagi teha, siis on arukas jätta kõrvale iseoma tarkus ja kogemused ja targutused ning teha seda, mis kästud. Siis on tulemused just nii nagu Peetrusel. Ometi mitte iga hääl, mida inimene võib pidada Jumala hääleks, pole seda ja kõik, kes tulevad Jeesuse nimel, ei esinda Teda ka tegelikult. Jeesus ei käsi teha midagi seesugust, mis oleks  vastuolus Tema poolt juba varem tehtuga või Piibliga tervikuna. Seepärast tuleb kristlasel Piiblit tunda.

Ja teinegi ime sündis veel. Peetrus jõudis patutundmiseni.  Peetrus mõistis, et see, mida Jeesus tegi, ei saa pärineda inimvõimetest, vaid selle taga on midagi enamat. Ainult Jumal võis toimida vastu loodusseadusi ja käsutada kalu eirama nende loomulikku elukorda. Jumal, kes ise on kehtestanud loodusseadused, võib nendesse vajalikul hetkel teha ka erandeid.  Elukutseline kalur nägi oma kogemuste piiratust, tundis Jeesuses ära Jumala pühaduse  ja Tema kohaloleku ning selle valgel oma patususe.  Kõik inimesed on patused ja ainult kokkupuude Jumalaga võimaldab tal  oma pattu märgata. Siimona patutunnistus ei tähenda seda, et tal olnuks mingi eriline patutegu hinge peal. Miks aga Peetrus ütles: „Mine minu juurest ära, Issand, sest ma olen patune mees”? (Lk 5:8). Sest rabide õpetuse kohaselt Jumal patustega tegemist ei tee ja on hea üksnes õigete vastu, patuseid Ta vihkab ja karistab.  Üks variseride ja kirjatundjate etteheiteid Jeesusele oligi see, et Ta  viibis patuste seltskonnas.

Jeesus ütleb: „Ma ei ole tulnud kutsuma õigeid vaid patuseid meeleparandusele” (Lk 5:27). Mitte ühtegi õiget ei ole, mitte ainustki. Kõik on pattu teinud ja Jumala aust ilma.

Patt Jumala vastu ei seisne üldises tähenduses mitte meie üksiktegudes ja eksimustes, vaid üldises patuses olemuses. Patusest olemusest ei saagi sündida midagi head, ja seda on näidanud inimkonna ajalugu tänaseni. Pühakirja järgi „Inimese südame mõtlemised on kurjad ta lapsepõlvest peale” (1Ms 8:21). Alles hiljuti ütles keegi lastepsühholoog, et kui vanasti tulid probleemsed lapsed lastekodudest, siis nüüd tavalistest kodudest. Probleemi põhjus pole aga mitte lastes.  Kui lapsed on probleemsed, siis on probleemi algpõhjus ikkagi lapsevanemates. Ja nii on see  Jumalale selja pööranud ja järjest enam ilmalikustuvas ja pattu vajuvas lääne ühiskonnas tervikuna.

Küllap teate ühte tuntud ladina vanasõna: „Inimene on inimesele hunt”, mis siis peabki tähendabki seda, et inimesed on kurjad.  See vanasõna on aga sügavalt ekslik, ja kummaline küll, seda võib kuulda ka päris tarkade inimeste suust. Tegelikult oleks jube  hoopis see, kui hunt oleks hundile inimene. Oh oleks ometi inimene inimesele hunt, siis elaksime Jumala tahtmist mööda. Inimene on läbi kogu oma eksistentsi valmistanud kannatusi ja mõrvanud oma liigikaaslasi nii nagu seda pole teinud ükski teine elusolend maa peal, sealhulgas hunt. Inimene on kõige koletumaid tegusid teinud elusolend.

Zooloogide sõnul on hundikari loomariigi üks parimaid näiteid tõelisest koostööst, ustavusest, lojaalsusest ning üksteise hoidmisest. Vähestel liikidel on karjasuhted nii hästi korraldatud kui hundil. Hunt on hundile  tõeline vend, ustav kaaslane ja sõber. Sellises valguses oleks ütlus „inimene on inimesele hunt” hoopis ideaal, mille poole peaksime püüdlema.  Tõenäoliselt on see vanasõna tekkinud kellegi urbaniseerunud vanaaja linnaõpetlase peas, kes pole  loodusest ega loomadest  mitte kui midagi teadnud.

Kogu loodu, välja arvatud inimene, elab Jumala poolt ettenähtud loomiskorra järgi. Inimese patt tulebki sellest, et ta eirab Jumala loomiskorda ja oma kohta selles: olla oma Looja Jumalaga osaduses ja pidada Tema käske. Jumala käskude eiramine ongi inimkonna kannatuste põhjus.

Peetrus tunnetas Jumalaga kohtudes oma patusust ja kõlbmatust. Aga Jumalal pole plaanis kedagi muserdada ega masendada. Vastupidi, Jumal tahab tuua igasse rahutusse hinge rahu. Jeesus ütleb:„Rahu ma jätan teile, oma rahu ma annan teile. Mina ei anna teile nõnda nagu maailm annab. Teie süda ärgu mingu araks” (Jh 14:27). Kohtumine Kristusega ja Tema tundma õppimine muutis Peetruse ja muudab iga inimese elu. See muutus ei pea toimuma hoobilt, aga ta toimub, tasapisi. Nii nagu laps kasvab aegamisi suureks, nii toimub ka usus kasvamine. Aegamisi. Kui meie vana inimene kulub, siis Junmala laps meie sees kasvab.

Kui Jumal on astunud kellegi „paati”, talle andestanud, ja teda kutsunud, siis algab inimesel uus elu. Täiesti uus. Ei saa käia ühe jalaga Jeesuse järel ja teisega maailma teedel. Pole võimalik olla Jumala laps  omapoolsetel tingimustel, poole kohaga. Inimene, kas alistub ja kuuletub Jeesusele või mitte.

Jumal ei lükka oma patust ärakohutatud inimest endast eemale,  ega jäta teda maha. Vahest olete kuulnud Georgi Malenkov’i nime (1902-1988), Nõukogude Liidu omaaja üks tippjuhte, mitte miljonite, vaid kümnete miljonite mõrvade korraldaja ja õuduste organiseerija, veelgi enamatele  aga kannatuste ja viletsuse valmistaja. Malenkov tõusis Nõukogude võimuladviku tippu 1930ndate lõpus. Pärast Teist maailmasõda hakati teda pidama üheks Stalini võimalikuks järglaseks. Oma positsiooni kindlustamiseks kõrvaldas ta Ždanovi ja tõusiski Stalini järel teiseks meheks. Siiski Hruštsovil õnnestus ta võimu juurest kõrvale lükata… Oma  elu lõpus sai Malenkovist kristlane, kes pettus täielikult kommunistlikus ideoloogias. Kas Jumal andestas inimesele, kelle hingel oli kümnete miljonite veri ja kannatused. Kas Kristus astus Malenkovi paati? Jumal ei söö oma sõnu ega Jeesus tee erandeid.

Jeesus tõotas Peetrusest teha inimesepüüdja. Selleni läks veel mõni aasta. Enne veel pidi ta Jeesuse kõrval õppima ja mitmelgi korral ebaõnnestuma. Nagu Peetrusel oli tulnud varemalt õppida kaluriametit, nii õppis ta nüüd inimestepüüdjaks. Tõeliselt suure saagini jõudis Peetrus 1. Nelipühal Jeruusalemmas oma jutlusega, kus 3000 inimest sai usklikuks.

Loo lõpetuseks on öeldud, et nii Peetrus kui tema kaaslased jätsid kõik senise maha ja järgnesid Jeesusele. See kohtumine muutis meeste elu igaveseks ja seda sõna otseses mõttes-  igaveseks. Andis neile igavese elu. Jumal, kes on igavene, teeb igaveseks iga Jeesusesse Kristusese  uskuja.

Armas vend ja õde, täna võiksid  sa siit kirikust koduteele asudes või kodus raadio juures olles, sooritada mõtterännaku ajas  ja tuletada tänutundes meelde, kuidas Jeesus Sinu kord kätte sai, kuidas Sinust ja Jeesusest said sõbrad. Mõelda sellele kallile  päevale, kui Sinu elu muutus igaveseks. Eks meil kõigil ole oma lugu. Kui aga veel ei ole? Kui oled Jeesusega  alles tuttav, või pole veel sedagi, siis tahab Tema just praegu sinu sõbraks ja vennaks, sinu Õnnistegijaks ja Lunastajaks saada. Jeesuse kutse kehtib Tema teise tulemiseni.  AAMEN.

Toivo Treiblut

Koguduse abiõpetaja

PÄEVA SÕNUM nr. 147

IV aastakäik

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

ISSANDA TEENISTUSES!

  1. nädal: 21. – 27. juuli 2019
  2. pühapäev pärast nelipüha

 

Me ei tea, miks just Peetrus sai selle ülesande (Mt 16:18) endale. Eks kandidaate oleks olnud rohkemgi. Ja me ei peagi teadma, sest Jumal kasutab, keda Ta tahab. Me võime inimlikult hinnata küll, kes kõige paremini sobiks ja kõige õppinum ja võimekam oleks, kuid Jumala mõõdupuud on vähe teised. Ta ei läkita valmis töötegijaid, vaid varustab ja valmistab neid, keda Ta kutsub. Ja Ta võib kasutada igaühte. Tähtis ei ole meie tarkus ja edukus või meie usu tugevus, vaid tähtis on Te-ma, kellesse me usume, ja Tema vägevus. Kõige olulisem asi Jumala teenistusse astudes on see, et me saame aru sellest, et Jeesus on meie Issand ja meie Lunastaja, elava Jumala Poeg. Ja nagu Jee-suse sõnadest Peetrusele näeme, ka see arusaamine ei tule meie endi tarkusest. Aga sellest algab kõik. Kui me ei tunne Jeesust, ei saa me aru ka millestki muust Jumalariigis. Me saame paluda, et Püha Vaim aitaks meil iga päev aina paremini Jeesust tundma õppida ja talle järgneda. (Hämäläinen 2014)

 

Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed. Ef 2:19

 

Piiblisalm räägib, et me ei ole enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Juma-la kodakondsed. Kristuses ei ole enam kaugelolijaid ja lähedalseisjaid, vaid Kristuses on kõik võrd-sed Jumala kodakondsed. Selles salmis kõlab meeldiv kutse olla Jumala kodakondne. Kõrgemale ei saakski enam ühtegi inimest asetada, kui seda on elada Jumala kodakondsena. Siin on juttu kodust kõige paremas mõttes, sest rohkem ei saa inimene kuskil enam kodus olla kui oma usus. Selle kodu-ga võib inimene kõikjal ringi rännata. Mida tähendab uskliku jaoks elada Jumala kodakondsena sel-les maailmas? Kodakondsusega inimesel on kõik õigused, ja kohustused.

Jumala kodakondsena elamine tähendab meie jaoks usaldada Jumalat ja valmisolekut Teda teenida igal ajahetkel ja igas paigas ja olukorras, kus me just viibime. Tihti ei ole me seda paika en-dale ise välja valinud, Jumal on meid sinna asetanud ja seal ootab Ta meilt usku ja kuulekust. Ini-mestena tahame küll pea alati paremat aega ja maailma, kus elada ja unistame teistsugustest oludest kui need, milles meil tuleb seista.

Kuid meie ülesanne ei ole siin maailmas, erinevates olukordades lihtsalt vastu pidada, vaid midagi enamat. Peame enestelt küsima, mida tohime usus teha, mida tuleks teha, et usku hoida ja lasta sellel nähtavale tulla. See on Jumala kodakondse vastutus selles maailmas. Jumala tahe on, et leiaksime julgust ja tahet elada ka meile võõrastes oludes. Julgust elada käesolevas hetkes, isegi kui see on risti vastu meie soovile ja igatsusele.

Me ei ela usklikena ainult iseendale, vaid ka maailmale meie ümber. See ei tähenda mugandu-mist maailmaga, vaid Jumala otsimist käesolevas hetkes. Meie eesõigus on ammutada lõpmatust al-likast, oma turvalisest ja igavesest kodust jõudu, julgust ja usku eluks, et mitte lasta endast võitu saada selle maailma hädadel ja kannatustel, ükskõiksusel ja hirmul, valel ja ülekohtul. (Melder 2003:8)

 

Palvetagem: Issand Kristus, meie taevane Kuningas, tänus ja rõõmus pühitseme Sinu apost-lite mälestust ning palume Sind: anna oma Kirikule seda armu, et ta armastaks ja elaks selles, mida Sinu apostlid on uskunud, kuulutanud ja õpetanud. Kuule meid, kes Sa koos Isaga Püha Vaimu üht-suses elad ja valitsed igavesest ajast igavesti.

 

* * *

 

LASKE VÕRGUD VETTE JA KASUTAGE KAALUKS EVANGEELIUMI.

Apostlite pühapäev – 21. juuli

 

Seda pühapäeva kutsutakse apostlite pühapäevaks ja sel päeval meenutatakse kõiki apostleid. Apostel on kristlikus tähenduses Jumala saadik maailmas. Apostlid olid Jeesuse jüngrid, kes said te-ma ülestõusmise tunnistajateks selles maailmas.

Kui vaadata apostlite tegevust, siis nad pühendusid jumalasõna kuulutamisele maailmas. See polnud sugugi kerge töö, sest nii variserid ja kirjatundjad kui ka Rooma riigi võimud tegid kõik või-maliku selleks, et nende tööd nurjata.

Nii pidid mitmed apostlitest oma usu kuulutamise ja tunnistamise pärast surema märtrisurma. Nende kogemus Jumalast oli sedavõrd tugev, et nad ei salanud oma usku ka siis, kui pidid elust loo-buma. Tagakiusust hoolimata ei jätnud nad oma tööd, vaid tegid kõik võimaliku selleks, et sõnum Jumala päästest leviks kõigi inimesteni. Nii sai ristiusust maailma suurim religioon.

Nüüd oleme meie tänapäeva maailmas apostlite töö jätkajad. Kristus on andnud meilegi mis-jonikäsu ja sellega kaasneva tõotuse: “Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaa-ta, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.” (Mt 28:18-20)

Jumal on andnud meile kõik eluks vajaliku, kuidas täidame meile antud ülesannet? Kas suudame olla apostlite töö väärikad jätkajad selles maailmas? (Soom 2013:8)

 

Jeesus ütles Siimonale: “Ära karda! Nüüdsest peale pead sa püüdma inimesi!” Lk 5:10

 

Kui võrratu on see lugu (Lk 5:1-11), mis kinnitab, et usaldus Jeesuse vastu on parim vahend jõuetuse ja lootusetuse vastu! Luukas annab sellega Peetrusele pääsemise võtme: Jeesuseta jäävad võrgud tühjaks. Samas näitab see lõik ka meile, et Jeesust usaldades oleme suutelised enamaks kui arvata oskame. Kõige tähelepanuväärsem on, et evangelist valib oma sõnumi edastamiseks Peetrust ja tema kaaslasi kõige enam mõjutatava seiga – nende ameti – millele ta läheneb üsna ebatavalisel moel: puusepa poeg annab nõu elupõlistele kaluritele, kes on pettunud ja väsinud terve öö kestnud viljatust püügist. “Aga sinu sõna peale lasen ma võrgud vette. Ja kui nad olid seda teinud, püüdsin nad nii suure hulga kalu, et nende võrgud rebenesid”.

Peetrus, olles aru saanud Jeesuse suurusest, langes maha tema põlvede ette ja ütles: “Mine minu juurest ära, Issand, sest ma olen patune mees!” Sel hetkel annab Jeesus patusele mehele lu-baduse nüüdsest hakata inimesi oma võrku püüdma: “Ära karda! Nüüdsest peale pead sa püüdma inimesi!”

 

Milline erakordne hetk! Kui Peetrus kaladest lookas paadiga kaldale sõudis, ei osanud ta ai-matagi, et teda ootab ees hoopis teistsugune, palju isiklikum tee, millest saab alguse kogu meie Ki-riku tee, selle Kiriku, mille evangelist ka Luukas on. Sellest hetkest saab alguse ka täiesti uus mõõ-de kalameeste elus ja tähenduses. Nüüdsest said neist mitte enam kala- vaid inimeste püüdjad. Peet-rus ei jätka oma teed üksi, vaid talle järgnesid peale seda sündmust ka teised kalurid (Lk 5:7,8).

Peetrus valis oma tee Issandale kuuletudes ja uuesti paadiga järvele sõudes. Nii toimides ja end Jeesuse tahtele allutades valis ta otsimata ja ootamatagi oma edasise tee. Ta sai esialgu väljava-lituks ja hiljem apostliks, kes Pühast Vaimust saadetuna kuulutas uudist nii Jeruusalemmas kui ka kogu maailmas.

Hiljem tunnistab ta oma teises kirjas (2Pt 1:16), et “Meie Issanda Jeesuse Kristuse väge ja tulemist ei ole me teile teatanud mingeid targutavaid müüte jäljendades, vaid me oleme tema suu-rust näinud oma silmaga.”

 

Niimoodi isiklikult kõnetab Jeesus meist igaühte. Kõigepealt jõuetuse tunne, siis lootusetuse hetk, kui jõukatsumine liiga raskeks muutub ning pärast Jumala leidmist tärkav lootus ja lootus as-tuda vastu kõikidele raskustele, millega igapäevaelus silmitsi seisame.

Inimese elu eesmärk ei ole mitte koguda maist rikkust või uhkeid tiitleid ega lükata murede lahendamine kõrvale, ilma neile silma vaatamata. Me oleme maailma tulnud selleks, et otsida ja leida Jumalat, et olla Temaga ühendatud.

Nii nagu lind on määratud taevalaotusele lendama ja kala vette ujuma, nii oleme ka meie siia maailma tulnud elama üheskoos Jumalaga, oleme tulnud, et Teda armastada, et oma lakkamatuis mõtetes Temaga olla.

Isegi kui see tundub meile esmapilgul arusaamatu, peame mõistma täna loetud evangeeliu-milõigus Peetruse südamest tulnud lootusetusehüüet kui tõelist vaimulikku tegu, sest selles väljen-dub inimlikust nõrkusest ülesaamine ja otsustav samm Kõigevägevama Issanda poole.

Enne Issanda tee valimist on ka pühad inimesed oma lootusetuse maailmale välja hüüdnud. Nagu apostlidki, on nad otsustanud end edaspidi Jumala poole pöörata ja usaldada ennast ja oma mõtted Issandale.

 

Siinkohal mõistame, et üleminek meeleheitelt lootusele, inimest vaevavatelt kahtlustelt ja vas-tuseisudelt usaldusele, ei toimu pelgalt teoorias. Sõna pole kirjutatud ainul eesmärgiga lohutada ja üles ehitada inimese kaotatud ja purunenud moraalitunnetust. Hoopis vastupidi – Sõna aitab teostada uut teed, mille inimene valib jättes maha oma “mina” ja andes end täielikult ja piiramatult Issanda hoolde. Lühidalt öeldes on see ainus käimist vääriv tee, see ainus elu, mis elamist väärib – elu Is-sandas. Elu, mis on meile antud maitsmiseks ja rõõmupisaratega endi ümber jagamiseks. (Metro-poliit Stefanus 2011)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Paganliku vaimsusega ühiskonnas peetakse kristlasi sageli naeruväärseks. Seda tunnistavad ohtralt meie ajakirjandus ja kultuuritegelaste sõnavõtud. Peab ole-ma julgust oma kristlikke põhimõtteid igas olukorras avalikult välja öelda. Kui meie ei julge tunnis-tada oma usku, siis ei tunnista ka Jumal meid omaks. Ja Jeesus on see, kes otsustab meie saatuse. Fanny de Sivers

 

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus, Sina oled valinud oma kiriku kõikide maailma rahvaste hulgast. Samal ajal Sa seisad südamliku ustavusega oma iisraeli rahva kõrval. Anna andeks, kui kristlased on süüdi iisraeli rahva ees. Juhata mõlemad teele, mis viib Sinu riiki. Vennastekoguduse liturgiast

 

* * *

 

RÕÕMUSÕNUM TOOB RÕÕMU

Esmaspäev – 22. juuli

Maarja Magdaleena, Issanda õpilase päev ehk madlipäev

Kui armsad on mägede peal sõnumitooja sammud. Ta kuulutab rahu, toob häid sõnumeid. Js 52:7

 

Pärast seda, kui saatan oli inimese patulangemise läbi Jumalast eemaldanud, ehitas see vaen-lane Jumala ja inimese vahele kõrged lahutuse mäed ja kantsid. Peites inimese nende taha selle loo-tusega, et teda sealt keegi tema käest enam kätte ei saa. Ei leitud inimeste ega inglite seas ühtegi, kes seda sõda oleks võinud ette võtta. Ometi see, kelle nimi on Jeesus Kristus, kes on Jumal ja ini-mene, sõdis põrgu vürstiga ja võitis teda ära.

Prohvet näeb seda Äravõitjat nende lahutuse mägede peal seismas ja kuuleb Tema rõõmu sõ-numit kuulutamas: “Ma olen surmale mürk ja põrgule katkuks saanud!” Tema suust hoovab välja terve evangeeliumi sõnum. Nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. (Jh 3:16) Keda see sõ-num ei rõõmusta, see magab veel patuunes. Ärka üles, kes sa magad, ja tõuse üles surnuist, siis sä-rab sulle Kristus (Ef 5:14). (Lampson 1903:24)

 

Issand annab sõnumi; heade sõnumite kuulutajaid on suur vägi (Ps 68:12). Vaata, juba on mägede peal sõnumitooja jalad, tema kuulutab rahu. Pühitse, Juuda, oma pühi! Tasu oma tõotused! Sest iialgi enam ei tule su kallale nurjatu – ta hävitatakse sootuks (Na 2:1). Kuidas aga saadaks kuulutada, kui ei olda läkitatud? Just nagu on kirjutatud: “Kui kaunid on nende jalad, kes kuulu-tavad head rõõmusõnumit.” (Rm 10:15)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala kojas pole vaja publikut. Siin on igaüks kaasatöö-taja. Osvald Tärk

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sinu Poeg Jeesus Kristus tervendas Maarja Magdaleena vaimu, hinge ja ihu ning tegi temast oma ülestõusmise tunnistaja. Puhasta meid pattudest ja uuenda meid oma Vaimuga, et me võiksime Sind teenida Jeesuse Kristuse ülestõusmise väes, kes koos Si-nuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

 

* * *

 

JÄRGIDES JUMALA TÕOTUST.

Teisipäev – 23. juuli

Issand ütles Aabramile: “Mine omalt maalt, omast sugukonnast ja isakojast maale, mille ma sulle näitan!” 1Ms 12:1

 

Jumal ootas Aabrahamilt tohutut sõnakuulelikkuse väljendust – seda, et Aabraham astuks tundmatusse tulevikku. Aabraham tegi selle sammu, omades ainsa pidepunktina Jumala tõotust: “Mine omalt maalt, omast sugukonnast ja isakojast maale, mille ma sulle näitan!”

Heebrealaste kirja autor ütleb: “Usus oli Aabraham kuulekas, kui teda kutsuti minema paika…ja ta läks välja, teadmata, kuhu ta läheb” (Hb 11:8). Jumal ei laotanud Aabrahami ette selget ja põh-jalikku reisiplaani. Ta ütles lihtsalt: “Võta oma pere, paki kõik asjad, jäta oma sugulased ja mine paika, mille mina sulle näitan.” Olles 75-aastane, pidi Aabraham usaldama end täiesti Jumala usta-vuse hoolde. Talle ei jagatud ühtki selgitust ega hoiatust võimalike eesootavate ohtude suhtes. Nii ta siis läks – teadmata, mis või kuidas. Ainus, millele ta tugineda sai, oli tõotus: “Mina näitan sulle ja mina õnnistan sind.”

Aabrahami naine Saara ei erinenud eeldavasti suurt palju tänapäeva naistest. Eeldavasti küsis ta seda sama, mida iga naine küsiks: “Kas me läheme Lõunasse või Põhja? Millised riided ma peaks kaasa pakkima? Kas me jääme kusagil ka paikseks, või oleme pidevas liikumises?” Kõik aga, mida Aabraham öelda oskas, oli: “Jumal ütles, et tuleb minna, nii et me läheme. Tema ise näitab meile järgmise sammu, niipea, kui oleme hakanud liikuma.”

 

Meil on vahel kalduvus arvata, et kui Jumal käsib meil midagi teha ja me kuuletume sellele, kulgeb kogu ülejäänud tee kui lepse reega. Arvame, et Jumal on nii ütlemata rõõmus me sõnakuule-likkuse üle, et asetab meid hoobilt 4-realisele õnnistuste teele. Aabraham kuuletus Jumala sõnale, kuid üksainus sõnakuulelikkuse samm ei kätke endas veel kogu sõnakuulelikkuse teekonda.

Aabrahamil oli küll Jumala tõotus, kuid sellel tõotatud teekonnal pidi ta minema läbi nii Ne-gevi kõrbest, lumistest mägedest, veel ühest kõrbest ja Kaanani maa sõdalastest. Kuniks lõpuks lõ-petas keset Egiptuse näljaaega. Küll on tore, et Jumal ei hoiatanud Aabrahami ette teda eesootavast teekonnast! Oli ju tegu rajaga, mille sarnast Aabraham polnud kunagi varem kõndinud. Samas, ke-set seda kõike, ei sattunud ta mitte kordagi ohtu. Keegi ei saanud teda puutuda. Jumal oli tema kilp ja kaitse igal päeval ja tänu oma usule sai temast Jumala sõber. (Wilkerson 2016)

 

Stefanos ütles: “Mehed, vennad ja isad, kuulge! Kirkuse Jumal näitas ennast meie isale Aab-rahamile, kui ta oli Mesopotaamias, enne Haaranisse elama asumist, ning ütles talle: “Mine välja oma maalt ja oma sugulaste seast ja siirdu sinna maale, mille ma sulle näitan!”” (Ap 7:2,3)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Usk ei tähenda mitte mõistuse väljalülitamist, vaid Jumala mõistuse sisselülitamist. Osvald Tärk

 

Palvetagem: Ära sa karda tundmata teel – Jeesus su Päästja käib ise su eel, kõnni Ta järel kindlana sa, siis sulle särab kord tõotatud maa. Elvi Vares, kogust “Taevalind laulis”

 

* * *

 

ALISTUMINE – JEESUSELE TAGASI ANDMINE

Kolmapäev – 24. juuli

Minu peale on halastatud seepärast, et Kristus Jeesus saaks osutada kogu oma pikka meelt. 1Tm 1:16

 

Alistu. Kõige otsesemas mõttes tähendab alistumine millestki loobumist kellegi teise heaks. See tähendab ka millestki loobumist, mis kuulub sulle – loobumist oma varast, võimust, eesmärki-dest ja isegi oma elust. Kristlased kuulevad palju alistunud elust, kuid mida see tegelikult tähendab? Alistunud elu tähendab anda Jeesusele tagasi elu, mille Ta on sulle andnud. See tähendab oma elu täielikku üleandmist Talle, et Ta võiks sellega teha, mida iganes Ta soovib.

Jeesus ise elas alistunud elu: “Ma ei ole ju taevast alla tulnud oma tahtmist tegema, vaid tema tahtmist, kes minu on saatnud” (Jh 6:38). Jeesus ei teinud kunagi midagi isepäi. Ta ei teinud ühtai-nustki liigutust ega öelnud ühtainustki sõna ilma selleks esmalt Isalt juhiseid saamata. “…ma ei tee midagi iseenesest, vaid räägin nõnda, nagu Isa mind on õpetanud. Ja minuga on tema, kes minu on saatnud, ta ei ole jätnud mind üksi, kuna ma teen alati seda, mis talle meeldib” (Jh 8:28,29).

Jeesuse täielik alistumine Isale on näide sellest, kuidas ka meie peaks elama. Võid nüüd öelda: “Jeesus oli Jumal inimese kehas. Ta elu oli alistatud juba enne, kui Ta veel maa peale tuligi.” Tõsi, kuid alistatud elu ei saa kellelegi peale suruda. Isegi Jeesusele mitte. Keegi pole sunnitud oma elu Jumalale üle andma. Fakt on see, et saame osa Kristusest just täpselt nii palju, kui seda ise soo-vime. Apostel Paulus teadis seda ja otsustas järgida Jeesuse eeskuju täielikult alistatud eluga. Tema, kes oli varasemalt olnud täieõiguslik Jeesuse vihkaja ja kristlaste tagakiusaja. Ta ise ütles, et ta sõna otseses mõttes vihkas Kristuse järgijaid. Ta oli hästi haritud, teotahteline ja ambitsioonikas mees, kes liikus edukuse radadel. Ja ometi võttis Issand selle iseennast täis, enesekindla ja enda soovidest lähtuva mehe ja tegi Temast hiilgava eeskuju alistunud elust. Paulusest sai üks läbi ajaloo kõige enam Jumalast sõltuv, Jumalaga täidetud ja Jumala poolt juhitud inimene.

Paulus kuulutas, et ta elu on kui eeskuju ja mudel kõigile, kes igatsevad elada täielikult Kris-tusele alistatud elu: “Kuid minu peale on halastatud seepärast, et Kristus Jeesus saaks osutada ko-gu oma pikka meelt kõigepealt mind eeskujuks tuues neile, kes edaspidi hakkavad temasse uskuma ja pärivad igavese elu.” (Wilkerson 2018)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tõde ei peitu meis ega meie veendumustes, ka usutõde mitte, vaid see leidub Jumala Sõnas ja üksnes Jeesus Kristus on tõeline tõde. Meie peame Sõnale alistuma ka siis, kui me ei ole veel jõudnud kindlale usule temasse. Sest tõde saame me ikka ainult siis kätte, kui me jääme Kristuse sõnasse. Harald Põld

 

Palvetagem: Issand, tee meid inimesteks, keda Sina saad kasutada teiste kinnitamiseks, tõst-miseks ja aitamiseks! Arpad Arder

 

* * *

 

JUMAL EI OLE SÜÜDI

Neljapäev – 25. juuli

Apostel Jaakobus Vanema päev ehk jaagupipäev

Kogu maale on kostnud nende hääl ja ilmamaa äärteni nende sõnad. Rm 10:18

 

Paulus peab kurbusega tunnistama, et enamik juute on jäänud uskmatuks. Miks oli see nii? Miks on see nii? Miks oli Pauluse ajal nii palju uskmatust ja miks on seda nii palju meie ajal? Kes selle eest vastust kannab?

Ja Paulus väidab, et Jumalat ei saa teha vastutavaks tegeliku olukorra eest. Usk tuleneb evan-geeliumi kuulutamisest ja kuulutamise võimaluse eest on Jumal hoolitsenud. Sest üle kogu ilmamaa käib nende hääl ja maailma otsteni nende sõna!

Paulus mõtleb siin kahtlemata lunastustöö avalikku laadi. Ei ole see ju kuskil kolkas toimunud (Ap 26:26). Suure reede sündmused pühadeks kokku tulnud rahvahulkade silme all. Jeesuse ohvri-surm ei näinud ainult Jeruusalemma ja Palestiina elanikud, vaid ka kaugetest maadest tulnud juudid ja usklikud paganad. Sama võis öelda ka nelipüha kohta, mil Jeruusalemma oli tulnud jumalakart-likke mehi kõigist rahvaist (Ap 2:5).

Kas nad ei ole siis kuulnud? Muidugi on (Rm 10:18a) Taevased väed ise hoolitsesid selle eest, et Jeesuse ristisurm, ülestõusmine ja Püha Vaimu väljavalamine kujuneksid kiiresti inimkonna usu-liste teadmiste raudvaraks. Eks laulnud Taavet oma laulus: “Taevad jutustavad Jumala au ja taeva-laotus kuulutab tema kätetööd …” (Ps 19:2) Keegi ei ole inimesele nii tuttav kui Jumal, kui Teda tahetakse tunda. (Tärk 2002:409)

 

Üle kogu ilmamaa käib nende kõla, maailma otsani nende sõna; neisse on ta püstitanud telgi päikesele (Ps 19:5). Ja seda Kuningriigi evangeeliumi kuulutatakse kogu ilmamaale, tunnistuseks kõigile rahvastele, ja siis tuleb lõpp (Mt 24:14). Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse (Mt 28:19).

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas sina oled nende hulgas, kes tunnistavad Kristust? Kas sina oled Issanda Kristuse käeks? Uno Plank

 

Palvetagem: Armuline Jumal, me meenutame täna Sinu ees Sinu sulast ja apostlit Jaakobust, esimest jüngrite seas, kes suri märtrina Jeesuse nime pärast. Vala oma Kiriku juhtide peale ennast-salgava teenimise vaimu, mis Sinu väge ja au tunnistab. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issan-da läbi.

 

* * *

 

JUMALA SUURUS I

Reede – 26. juuli

Sinu kardetavast jõust räägitagu ja ma jutustan Sinu suurtest töödest. Ps 145:6

 

Suured on Ta “tööd”. Tema kohtud on “kardetavad” ja “võimsad”, Tema imeteod on suured. Niisugused “kardetavad” teod olid veeuputus ja Soodoma hukkumine. Imeteod olid Iisraeli pääst-mine Egiptusest ja teekond kõrbes. Aga iga põlvkond võib Jumala tegusid näha oma kaasajal ning neid ülistada. (Tärk 2014:696)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jeesus tuleb meie juurde kui valgus, mis meie jaoks pime-duse helendama paneb; kui rahuvürst, kes rahu toob – ja hirm taganeb. Ta astub meie juurde kui aitaja ja laseb meid hädas abi kogeda. Kui kardetav sisse murrab, siis on Tema, Jeesus Kristus seal ja Ta toimib meiega armastuse seaduse järgi, olles valmis aitama. Ema Basilea Schlink

 

Palvetagem: Jumal, tee, et Sinu õiguse tõeline valgus paistaks meie südametesse, valgustades mõistust ja puhastades meeli. Anna meile jõudu käia ausasti kui päeva ajal Sinu käskude teel, kuni jõuame igavesse ellu. Kreeka kirik

 

* * *

 

JUMALA SUURUS II

Laupäev – 27. juuli

Su suure headuse mälestust kuulutatagu ja Su õiguse üle hõisatagu! Ps 145:7

 

Suur on ka Ta headus ja õigus. Maavärin, torm, pikne, päike, kuu ja tähed jutustavad kõik Ju-mala aust ja vägevusest, aga mitte nii põhjalikult nagu seda teeb Tema headus ja õigus. Jumal ei ole kitsi. Tema headus ja õigus on suur, ilmnegu see siis toidu jagamises Tema loodud olenditele või pattude andestuse. (Tärk 2014:696)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie ei tohi unustada, et kannatuste rohkus ei ole tingitud Jumala headuse puudumisest, vaid sellest, et inimesed põlgavad Jumala headust ja mööduvad sel-lest. Osvald Tärk

 

Palvetagem: Issand, aita mul ustavalt käia oma teed, olles õigel kohal selles suures inimkon-na protsessioonis. Üle kõige aita mul Sind tunda. Michel Quoist

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

 

Koostas Indrek Lundava.

Juuli 2019

Palveleht 21. – 27. juuli 2019

Nädala teema: Issanda teenistuses

 

Kiitus ja ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Koht/kohad Piiblist: Psalm 145:3-7

3Suur on Issand ja kõrgeks kiidetav, tema suurus on uurimatu!
4
Rahvapõlv ülistab rahvapõlvele sinu tegusid, ja nad kuulutavad sinu suurt vägevust.
5
Sinu võimsuse toredat hiilgust ja su imeasju tahan ma meeles mõlgutada.
6
Sinu kardetavast jõust räägitagu ja ma jutustan sinu suurtest töödest.
7
Su suure headuse mälestust kuulutatagu ja su õiguse üle hõisatagu!

 

Pauluse kirjast efeslastele 2:19

19 Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid
pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed.

Patutunnistus – vaikne palve.        

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele vaikses palves toetuda on: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,

kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

 

Vaikse palveosa võib lõpetada lugedes Psalmist 32:1-2

Õnnis on see, kelle üleastumine on andeks antud, kelle patt on kinni kaetud.
2 Õnnis on inimene, kellele Issand pahategu ei arvesta ja kelle vaimus ei ole kavalust.

 

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu Jumalale armu-ja rahuaja eest meie maal. Täname, et Kristus kutsub jätkuvalt inimesi oma teenistusse ning tänu Jumalale, et on neid kes selle kutse vastu võtavad. Tänu Jumala Sõna ja pühade sakramentide eest. Täname oma kodukoguduse eest. Tänu jumalateenistuste ja kiriklike talituste eest ning pühapäevaste jumalateenistuste raadioülekannete eest pereraadios. Täname, et meil on Jumal kes kuuleb meie palveid ning aitab meid omal ajal.

 

Eestpalve aeg                                                                                                                

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast roomlastele 1:1-7

1 Paulus, Kristuse Jeesuse sulane, kutsutud apostel,
välja valitud kuulutama Jumala evangeeliumi,
2 mida Jumal on muiste oma prohvetite kaudu pühades kirjades tõotanud
3 oma Pojast – kes liha poolest on sündinud Taaveti soost,
4 ent pühaduse Vaimu poolest määratud oma surnuist
ülestõusmise järel Jumala Pojaks väes – Jeesusest Kristusest, meie Issandast,
5 kelle käest ma olen saanud armu ja apostliameti, et äratada
kuulekust usule tema nime auks kõikide rahvaste seas,
6 kelle seas teiegi olete Jeesuse Kristuse kutsutud –
7 kõigile Roomas olevaile Jumala armastatuile, kutsutud pühadele:

Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt!

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele palves toetuda on: Luuka evangeelium 5:1-11

1 Aga sündis, kui Jeesus seisis Genneesareti järve ääres ja rahvas

tema juurde tungles Jumala sõna kuulama,
2 et ta nägi kaht paati järve ääres seisvat. Aga kalurid olid

neist välja läinud ja loputasid võrke.
3 Astunud paati, mis oli Siimona oma, palus Jeesus teda natuke
maad rannast eemale sõuda. Ning ta istus ja õpetas rahvahulki paadist.
4 Aga kui ta lõpetas kõnelemise, ütles ta Siimonale: „Sõua
sügavale kohale ja laske oma võrgud vette loomuse katseks!”
5 Siimon vastas talle: „Õpetaja, me oleme terve öö vaeva näinud
ega ole midagi saanud! Aga sinu sõna peale lasen ma võrgud vette.”
6 Ja kui nad olid seda teinud, püüdsid nad nii suure hulga kalu, et nende võrgud rebenesid.
7 Ja nad viipasid oma kaaslastele teises paadis, et need tuleksid neile appi. Ja need tulid, ja nad täitsid mõlemad paadid, nii et need olid vajumas.
8 Aga kui Siimon Peetrus seda nägi, langes ta maha Jeesuse põlvede ette ja ütles: „Mine minu juurest ära, Issand, sest ma olen patune mees!”
9 Sest hirm oli haaranud teda ja kõiki, kes olid temaga,

kalasaagi pärast, mille nad olid püüdnud.
10 Nõndasamuti oli ka Sebedeuse poegade Jaakobuse ja Johannesega,
kes olid Siimona kaaslased. Ja Jeesus ütles Siimonale: „Ära karda!
Nüüdsest peale pead sa püüdma inimesi!”
11 Ja kui nad olid paadid kaldale vedanud, jätsid nad kõik maha ja järgnesid talle.

Palume Jumala hoidmist ja õnnistust igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Aidaku Jumal ise meil kuulda Tema kutset ning tulla ja jääda Issanda teenistusse. Palume Jumalalt õnnistust, et suudaksime toetada nii kaasinimest kui kogudust. Palume tervist kõigile kes seda vajavad. Aita, et meile elus osaks saavad kannatused, katsumused või haigused võiksid tulla meile imeliselt kasuks ning tuua meid Kristusele lähemale. Ole ligi ning hoia reisil või puhkusel olevaid inimesi. Palume Jumalalt tröösti leinajatele. Ole lähedal kõigile kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Toivo Treibluti ja tema lähedaste eest. Eestpalvesse tõstame meie koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning aseesimehe Andra Indriksoni ning nende pered. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Marek Alveuse ja tema pere. Õnnista palun kõiki Nõmme Rahu koguduse töötegijaid ning palume neile kõigile kosutust ja uue jõu kogumist suvekuudesse. Palvetame õdede ja vendade eest Kristuses meie sõpruskogudustes Kuopios, Ashimis, Destinis ning Ilumäel.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 1. Moosese raamat 12:1-4

1 Ja Issand ütles Aabramile: „Mine omalt maalt, omast sugukonnast ja isakojast
maale, mille ma sulle näitan!
2 Ma teen sind suureks rahvaks ja õnnistan sind, ma teen su nime suureks,
et sa oleksid õnnistuseks!
3 Siis ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad, panen vande alla selle,
kes sind neab, ja sinu nimel õnnistavad endid kõik suguvõsad maa peal!”
4 Ja Aabram läks, nagu Issand teda käskis, ja Lott läks koos temaga; Aabram oli seitsekümmend viis aastat vana, kui ta Haaranist lahkus.
Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme. Palume Jumala õnnistust presidendile, valitsusele, riigikogu liikmetele ning kõigile kes seatud rahva teenistusse. Palume, et Issand õnnistaks igat ausat tööd ja töötegijat. Palvesse kanname inimesed haiglates, hooldekodudes ja need kes mingil põhjusel on sunnitud olema voodis või tubased. Andku Issand jõudu ja lootust ning hoolivaid inimesi toeks ja abiks.

 

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele palves toetuda on: Pauluse 1. kirjast tessalooniklastele 5:18

18tänage kõige eest – sest see on, mida Jumal teilt tahab Jeesuses Kristuses!

Palume õnnistust igale palvetajale, palvemeelt ja tänu andmist Jumalale!

Jumalarahva muutuv kuju

Sissejuhatus

Minu abikaasa Rosi ja minu jaoks on imeline olla kutsutud koos teiega siia, kui Ove ja Liina pühitsevad harduse ja rõõmuga oma abielu esimest kolmekümmet aastat. Ja Ove, on imeline olla koos teiega sellel kahekordsel pidupäeval, mil üheskoos oleme tänulikud Sinu kahekümne aasta eest, mis Sa oled olnud pastoriks sellele vendade ja õdede kogudusele, mis on kokku kutsutud kirikuna, Jumalarahvana Nõmmel. Mul ei ole lihtne väljendada seda, kui suur au on minu jaoks olla kutsutud jutlustama Issanda sõna täna ja siin sellel sündmusel.

Ime!

On olemas eriline teoloogiline termin, mis kirjeldab abielu, mis on kestnud nii kaua – kolmkümmend aastat. Me kutsume seda imeks!
Seegi võib olla ime, et kirikut on õnnistatud sellega, et pastor on teda teeninud kakskümmend aastat. Sest nagu me näeme selgelt Jeesuse teenimise juures, on ime Jumala armu eriline väljendus, mis toob rõõmu ja ülistust, rahu ja lootust; see toob valguse välja pimedusest, toob värskuse ellu, toob naeru tagasi, annab uusi laule laulda, uusi lugusid jutustada. Need imed – need Jumala annid Kristuses – toovad uut energiat ja enesekindlust võtta vastu tuleviku armuande, mida Jumal Jeesuses on nii varmas välja valama, et õnnistada Eestimaad, teie kogudusi siin Tallinnas ja Nõmmel. Need Jumala armuannid ei ole välja valatud üksnes tervetele rühmadele, vaid kindlatele isikutele nagu teie ja mina täna ja siin, ja eriti sellistele isikutele nagu Ove ja Liina. Kutsuda 30 aastat kestnud abielu ja 20 aastat kestnud vaimulikku teenimist imeks ei ole vaid mingit sorti nali. Mida kõike oleks võinud juhtuda teie abielule ilma elava Jumala toetava ja värskendava armuta Jeesuses, mis juhatab, kaitseb ja hoiab teid? Mis oleks võinud juhtuda selle koguduse osadusele ja tunnistusele ja teenimisele? Aga sellel erilisel nädalalõpul on veel enam põhjust rõõmustada. Sel ajal kui tähistame Ove ja Liina abielu ja seda, et Ove on olnud teie kiriku vaimulik, laulab ja tantsib kogu teie maa Eesti Laulupeo 150. aastapäeval. Nii palju põhjusi rõõmustada ühekorraga.

Leping

Ma eeldan, et abielutõotus on Eestis on väga sarnane sellega, mida mina ja Ros ütlesime teineteisele Inglismaal homme nelikümmend seitse aastat tagasi. Ove, küllap Sa ütlesid Liinale peaaegu sama, mida mina ütlesin Rosile: „Mina, Gordon, võtan Sind, Ros, oma abikaasaks, tahan olla Sinuga ja Sind hoida tänasest peale; heas ja halvas, rikkuses ja vaesuses, haiguses ja tervises, et Sind armastada ja austada kuni surm meid lahutab; Jumala püha seaduse kohaselt ja Jumala ees annan ma selle tõotuse.“ Ja siis ütles tema sedasama minule ja me andsime teineteisele sõrmused. Kristliku käsitluse kohaselt ei saa abielu nimetada üksnes imeks, vaid abielu on palju kaalukam, see on leping. Pühakirjas kirjeldab leping suhet elava Jumala ning Jumalarahva vahel. Piibel kõneleb koguni rahvast, keda Jumal kutsub kokku Kristuse pruudina (Ilm 19:7). Jumal tõotab lepingusuhtes olla ustav, ta tõotab kaitsta ja varjata, toita ja ülal pidada, õnnistada ja tuua oma rahvale rõõmu ning õitsengut. Lepingusuhtes kutsub Jumal oma rahvast üles
olema ustav, austama ja kummardama üksnes teda, ilma kiusatuseta otsida kedagi teist, keda kummardada; ta kutsub üles elama elu, mis on täidetud Jumala armastusega sellisel määral, et see on tunnistus Jumala elujõust osaduses meiega. Võime öelda, et Jumal tahab olla meie kui armastatute ligidal nii heas kui halvas, nii rikkuses kui vaesuses, nii meie haiguses kui meie tervises, et armastada ja austada meid terve meie elu nii selles maailmas kui ka meie elus koos Jumalaga Kristuses pärast surma. Juba abielutõotuse sõnades võime märgata seda, et abielus on oodata nii süngemaid aegu kui ka tõelise rõõmu ja rahulolu aegu. Ove ja Liina on olnud teineteise jaoks olemas viimased 30 aastat nii heas kui halvas, nii haiguses kui tervises, et armastada ja austada teineteist kõiges ja üheskoos. Nad on suutnud seda teha ja olla ustavad, kuna nad on nii üheskoos kui ka eraldi oma südamesse võtnud vastu Jumala rikkalikku armu, mis annab neile rõõmu ja vastupidavust, mis tuleb Püha Vaimu ligiolu kaudu. Kui pastor kutsutakse teenima ühte teatud kirikut, ei tea see kirik pastori kohta kõike, ja see pastor ei tea kõike ette kiriku kohta. Teie siin Nõmmel ei teadnud esialgu, et teie pastor on hull kiirete mootorrataste järele, ja teie ei teadnud, milline ta hakkab välja nägema kui tema kaunid pikad juuksed hakkavad muutuma lühemaks ning lõpuks kaduma! Ei. Kui algas teie ühine aeg pastori ja kohaliku kogudusena, oli teil tunne, et Jumal kutsus teid kuuluma kokku sellest päevast alates. Te usaldasite üheskoos Jumalat, et ta juhiks teid läbi raskete aegade ja läbi rikkaliku õnnistuse aegade. Te võtsite pastori ja tema pere vastu, et olla temaga ja teda hoida „heas ja halvas, rikkuses ja vaesuses, haiguses ja tervises,“ et teda armastada ja austada, niikaua kuni Jumal lubab teil üheskoos elada ja teenida. Ovel ja Liinal on oma abielus nii palju tähistada: neil on kaks toredat poega, kaunis tütar, nende ellu on antud selline heldus ja rõõm, selline ustavus ja vaprus ühises Jumala ja koguduserahva ja kogu maa teenimises. Nad on kogenud ilmatuid raskusi ja neid mõlemaid on õnnistatud tervenemisega raskest haigusest. Nad on kogenud oma ihudes, kodudes, perekonnas, iga oma keharakuga, et Jumal peab oma tõotust, et „ustav on see, kes teid kutsub; küll tema teebki seda.“ (1Ts 5:24)

Muutuvad kujud

Nad on elanud oma elu lepingus Jumalaga, lepingus teineteisega ja lepingus kogudusega Nõmmel, samal ajal on neil olnud kandev roll kogu rahvakiriku
teoloogilise hariduse ja vaimulike ettevalmistusprogrammi arendamisel. Nad on teinud seda ajal, mil Eesti kui riik on peaaegu täielikult ümber kujundatud. Mõtleme hetkeks, et kui Ove ja Liina 1989.a abiellusid, oli Eesti veel nõukogude võimu all; vaid paar nädalat pärast nende abiellumist korraldati suur ja rahumeelne protest – Balti Kett –, ahel inimkätest, mis ulatus läbi kolme Balti riigi. Kaks aastat enne nende abiellumist hakkas Laulev Revolutsioon omandama uut tähendust. Vaid üks aasta enne nende abiellumist lubati kirikul pärast paljusid aastakümneid taas avalikult tegutseda. Kes oleks võinud mõelda, et üks rahvas võib alistada nõukogude võimu vägevuse koos kõikide seda toetavate relvadega üksnes lauldes endale tee vabadusse ja riiklusele ja hoides kinni üksteise kätest? Kui Ove sai Nõmme pastoriks, olid paljud kirikuhooned kurb vaatepilt, olles paljudeks aastateks unarusse jäetud, kasutatud tehaste ja töökodadena, aknad olid katki, kõikjal mustus. Teie kirik ning Ove ja Liina ja nende perekond ning paljud ustavad kristlikud pastorid üle kogu maa alustasid oma abielu ja teenimist teie kirikute ja kristliku tunnistuse taassünni ja uuendamise ajal. Viimase kahekümne kuni kolmekümne aasta jooksul on teie maa muutunud tähelepanuväärselt. Nõukogude vabariikide tagahoovist (kui ma nii võin öelda) uhkeks, üha enam õitsvamaks ning kultuuriliselt rikkamaks ja rõõmsaks Euroopa riigiks, mis eristub selgelt kõikidest teistest.

Kõik on muutnud kuju.

Kui me kasvame läbi oma abielu aastate, muudavad kuju kõikvõimalikud asjad – perekonnad sünnivad ja kasvavad, meie kehad muudavad kuju, süveneb ja kasvab see, kuidas mõistame ja kuidas väljendame oma armastust teineteise vastu, ja nii edasi. Kõige selle kaudu me avastame ja avastame üha uuesti Jumala armastuse sügavust, millest me ammutame oma armastuse ja teenimiskogemuse kaudu ja mida anname üksteisele. Teie maa on muutunud ja muutub. Teie pastor on olnud ülimalt ustav ning leidlik; ja ta muutub samal ajal nagu ka teie kogudus siin Nõmmel muutub ja areneb tänu Jumala armule. Nii palju üle on rõõmustada ja nii palju on tähistada. Aga nüüd tahan ma pisut suunda muuta ning rääkida mõnest väljakutsest, mida toovad need muutused kaasa just nüüd. Esmalt: teie rahvas on muutunud ja hakanud arenema imelisel uuel viisil, ja rahvakirik peab samuti muutuma. Ja see tähendab, et Jumal kutsub
muutuma ka kohalikku kirikut (nagu siin Nõmmel). Nõukogude Eestis tähendas praktiseeriv kristlane olemine midagi selget, eristuvat ja kulukat. Kui seda usulugu, millest te laulate, ja neid usulugusid, mida oma jutlustes räägite ja õpetate, tuli tõeks elada vaikse või avaliku protestina antikristlike võimukandjate ees, võis selle tagajärjeks olla ärritus, põnevus või hind, mida jüngriks olemise eest maksta. Nüüd, kus teie maa on jõudnud usuvabaduse osas peaaegu neljanda aastakümneni, ja nüüd, kus paljude isiklik jõukus on suurenenud, kus me elame suurema kultuurilise rikkuse ning võimaluste ajal, millest varasemad põlvkonnad võisid vaid unistada, kasvab iga päev väljakutse kasvatada, alal hoida ja värskendada tõeliselt eristuvat kristlikku elu ja tunnistust Mõni asi on selge. Mitte igaüks ei saa uuest jõukusest kasu, mistõttu pühendumine vaestele ja jõuetutele inimestele peab olema kristlaste jaoks tõeline prioriteet nagu Jeesus ise ütles: „Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit.“ (Lk 4:18)

See on tõsi ja see on tähtis

Kuid tähtis on ka see, et me esitame üksteisele rea küsimusi. Kui me tähistame praegu möödunud aastate õnnistust, kutsub Jumal meid märkama oleviku tõsiasju ning vaatama tulevikku. Selles Britannia osas, kus ma elan, on palju heal järjel inimesi. Enamik neist mõtleb, et neil ei ole Jumalat vaja. Niisiis, võtmeküsimus, mida kristlikud pastorid ja kogudused peavad vaagima, on see: „Milline peab olema evangeelium haljale oksale jõudnutele? Millise kuju peab evangeeliumi järgi elamine ja evangeeliumi jutlustamine võtma, kui me tahame ise olla heaks sõnumiks ja tuua head sõnumit inimestele, kes on juba OK?“ Roomakirja 12.ptk ütleb püha Paulus meile: „Ärge muganduge praeguse ajaga, vaid muutuge meele uuendamise teel, et te katsuksite läbi, mis on Jumala tahtmine, mis on hea ja meelepärane ja täiuslik.“ (Rm 12:2) Üks meie tõlkijatest on väljendanud seda nii: „Ära lase maailmal suruda ennast tema vormi.“ Ma olen pottsepp. Kui ma surun tükki savi oma käes, võtab see mu käe kuju. Seda on väga mugav hoida, nii et ma ei märkagi, et see on seal. Seesama võib juhtuda kirikule ja kristlikele jüngritele. Me võime võtta omaks ühiskonna väärtused peaaegu mõtlemata, nii et meie linn, meie kogukond, isegi meie kogudus on Jumalarahva kujundamisel nii edukas, et ühiskond enam ei märkagi meie kohalolu.
Püha Pauluse üleskutse kristlikele kogudustele tähendab ennast ümber kujundada nii, et inimesed märkaksid, kes me oleme, mida me esindame, mis laadi teenusi pakume, mis on see lugu, mida jutustame, milline on laul, mida oleme kutsutud laulma – et elaksime rahvana, kes on hea sõnum tänu Jeesusele, ja kellel on kuulutada ja jagada hea sõnum Jeesuselt. Paulus kirjeldab kasvava ja muutuva kiriku esilekerkivat kuju. Ta ütleb, et on inimesi, kes tõeliselt kuulavad ja toetavad üksteist, kes rõõmustavad üksteise andide üle ja kes jätavad ruumi inimestele pakkuda oma ande; kes armastavad seda, mis on tõeline, ja taunivad kurja; kes peaaegu võistlevad üksteisega head tehes – selline on rõõm, mida nad jagavad; kelle käed on avali täis heldust; ja kes kogu südamest võtavad vastu võõraid otsekui enda perekonna liikmeid. Meie lugemine Jeesuse Mäejutlusest Matteuse evangeeliumis ütleb sama asja teiste sõnadega. Jeesus räägib siin sellest, et kogukonnas, mille ta ellu kutsub, on taevariik nende päralt, kes on vaimus vaesed; selles kogukonnas leiavad kurvad lohutust oma kurbuses; need, kes on tasased ja alandlikud, pärivad maa; inimesed, kellel on nälg ja janu õiguse järele, näevad ja tervitavad seda, mida nad igatsevad; halastajad näevad halastust ja headust kasvamas oma kogukonnas; puhtad südamelt näevad Jumalat ning rahutegijaid ei kutsuta mitte tõrkekõrvaldajateks, vaid Jumala lasteks. Selline Jumalarahva muutunud kogukond on vääritimõistetud, avalikkuse ees rünnatud ning allutatud valedele ja valelikkusele, mida nad ei vääri. Seda on oodata, kuid samamoodi on oodata ka Jumala õnnistust, mida Jumal jagab neile, kes on ustavad oma kutsumises.

Kokkuvõte

Nõndaks: me tuleme täna kokku, et koos Ove ja Liinaga pühitseda nende abielule osaks saanud õnnistust, mis hõlmab endasse nende armastuse ja ühise elu muutuva kuju ning dünaamika. Me pühitseme Ovele osakssaanud õnnistusi, rõõme ja ustavust, kes Liina jõul ning toel ja Jumala armust on olnud teie pastor siin kakskümmend aastat. Me pühitseme rõõmuga teie maa vabadust, kui rahvas laulab ja tantsib tänu oma rahva sügavatele juurtele ning tänu uutele vormidele, mida teie ühiskond võtab, kui see areneb edasi tuleviku poole. Me mõistame, et oma abielus, oma kirikutes ja tõepoolest, ka oma maal, me oleme kutsutud elama üheskoos Jumala armastuse ja ustavuse lepingus.
Me näeme ja tervitame omavaheliste suhete muutuvaid ja süvenevaid vorme, kui meie abielu kasvab läbi aastate; meie rahvusliku elu muutuvaid vorme; ja seda, kuidas meie kristlik jüngriksolemine ning meie kirikute elu ja tunnistus peavad samuti muutuma. Ja üheskoos me tervitame Jumala ande tänases päevas ja Jumala ande tulevikus, kui me ei taha olla surutud maailma vormi; kui meie tunnistus uueneb tänu sellele, et meie meeled muutuvad nõnda, et suudame eristada Jumala tahet ja Jumala teid; ja koos Jeesuse, meie Päästja ja Issandaga, me tunneme nälga ja janu selle aja järele, kui tema elu, tema armastus ja tema õiglus muutuvad nähtavaks ning neid pühitsetakse kogu maailmas. Me täname. Me vaatame Jumala poole. Me ülistame tema nime.

Aamen

canon Gordon Oliver

TÄNUMISSA 5. juulil 2019.a Nõmme Rahu kirikus

PÄEVA SÕNUM nr. 146

IV aastakäik

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

HALASTAGE!

  1. nädal: 14. – 20. juuli 2019
  2. pühapäev pärast nelipüha

 

Vahel olen märganud, et oleme inimestena ülekohtuselt kriitilised teiste suhtes ja liialt vähe nõudlikud iseenda vastu. Ilmselt on põhjus selles, et lihtne on osutada teise inimese vigadele ja nõu-da, et tema muutuks. Nii tehes tunneb inimene ennast parema ja õigemana ning ei pea tegelema oma patuga. Kui aga pöörata tähelepanu oma vigadele, siis tuleb tegelda nende parandamisega ja see on juba keerulisem kui näpuga teise inimese probleemidele osutamine.

Jumala ees seistes ja ausalt elule vaadates märkame oma pattu ja enda vajakajäämisi. Siin maailmas pole ühtegi inimest, kes oleks Jumala ees õige. Oleme kõik ühtviisi patused. Samas on võimalus usu kaudu oma patud andeks saada ja Püha Vaimu läbi suudame elada uut elu. See on Jumala arm.

Kui nüüd tahame Jumala käest andeks saada ja loodame tema halastusele, siis on meie ülesan-ne olla samal viisil andestav neile inimestele, kes on meie ümber. See ei tähenda väärate tegude ak-tsepteerimist, kuid tähendab inimese armastamist tema tegudest hoolimata. Nii on meie ülesanne olla Jumala kombel pattu vihkavad, kuid patust armastavad ja eksija peale halastajad. Jumal saatis oma Poja siia maailma patuste eest surema. See on armastuse ja halastuse tipp. Nüüd on meie kui kristlaste ülesanne kanda edasi sõnumit Jumala halastusest nendeni, kes seda enim vajavad. (Soom 2015:8)

 

Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust. Gl 6:2

 

Kristus on kandnud meie patukoorma ja õpetanud meidki jagama üksteisega koormate ras-kust. Jumalast lähtunud armastus inimese vastu ei saa jääda üksnes meie endi hingeliseks elamu-seks, vaid see peab vastu ja edasi peegelduma. Jumala armastus kutsub esile meiepoolse jumalaar-mastuse ja ligimesearmastuse. Nõnda toimib Kristuse seadus.

Mis koormaid peaksime üksteisel aitama kanda? Koorem võib olla haigus, vaesus, kellegi-millegi kaotus, läbielatud õnnetus või mure. Meil igaühel on neid koormaid juba omajagu. Nii mõ-nigi on koorma all väsinult kokku varisenud, mõni muserdatult käega löönud, mõni üksi jäädes pet-tununa endasse tõmbunud. Kristus kutsub meid jagama üksteise häda, probleeme, raskusi ja tagasi-lööke.

Paljudel meie tänastel koormatel on oma põhjus. See võib tunduda esmapilgul märkamatu ja kerge. Aga ka see põhjus osutub koormaks, mis tekitab uusi ja palju raskemaid koormaid. Kui Pau-lus kutsub kristlasi üksteise koormaid kandma, on ta just äsja rääkinud auahnusest, üksteise ärrita-misest ja kadestamisest. Need on kiusatused, mis sünnitavad sageli kannatust kaasinimestele ja pro-bleeme iseendale. Paulus õpetab, et kui keegi peaks neisse kiusatustesse langema, on vaja teda pa-randada tasase vaimuga. Ka nõnda ja just nõnda kantakse üksteise koormaid.

Kristlik ligimesearmastus peaks olema alati ettepoole vaatav. Kiriku ja iga üksiku kristlase suur ülesanne on kanda ja jagada neid koormaks saavaid ja saada võivaid koormakesi. Õpetades, kasvatades, head eeskuju andes, ka manitsedes ja hoiatades saame vähendada juba täna lasti, mis järgmisel sammul võib kukkuda rängalt kellegi inimese, inimrühma või koguni terve ühiskonna turjale. (Paenurm 2002:8)

 

Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist! Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armas-tage teiegi üksteist! (Jh 13:34) Meie aga manitseme teid, vennad: noomige korratuid, julgustage pelglikke, aidake nõrku, olge pika meelega kõikide vastu! (1Ts 5:14)

 

Palvetagem: Issand Jumal, armuline Isa, Sina annad igal päeval meile patud andeks ja tahad, et meiegi andestaksime üksteisele. Murra meie südamete kõvadus, et kohtleksime üksteist halastu-sega ja elaksime meie Päästja õpetuse järgi leppimises ja andeksandmises, Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

HOIDU ARVUSTAMAST TEISI.

Pühapäev – 14. juuli

Jeesus ütles: “Ärge mõistke kohut, ja ka teie üle ei mõisteta kohut! Ärge mõistke hukka, ja ka teid ei mõisteta hukka! Andke andeks, ja teile antakse andeks!” Lk 6:37

 

Jeesuse juhtnöörid teiste arvustamise kohta on väga lihtsad; Ta ütleb: “Ärge tehke seda!” Keskmine kristlane on kõige põhjalikumalt kriitiline inimene. Arvustamine on üks inimeste tavalisi tegevusi, kuid vaimulikus vallas ei too see mingit kasu. Arvustamise tulemuseks on arvustatava jõu-dude lõhestamine. Püha Vaim on ainus, kes on pädev arvustama, ning üksi Tema suudab näidata, mis on valesti, ilma kellelegi haiget tegemata. On võimatu astuda osadusse Jumalaga, kui oled krii-tilises meeleolus. Arvustamine teeb su karmiks, kättemaksuhimuliseks ja julmaks, ning tekitab sinus meelitava ja petliku tunde, nagu oleksid sa teistest kuidagimoodi üle. Jeesus ütleb, et Tema jüngrina peaksid sa viljelema sellist iseloomu, mis ei ole kunagi kriitiline. See ei sünni kiiresti, vaid seda tu-leb aja jooksul kujundada. Sa pead teadlikult hoiduma kõigest, mis ajendab sind ennast teistest üle-maks pidama.

Ma ei saa peita oma elu Jeesuse läbitungiva pilgu eest. Kui ma märkan sinu silmas kübeme-kest, tähendab see, et mu oma silmas on palk (Mt 7:3-5). Iga halva asja, mille ma sinust leian, leiab Jumal ka minust. Iga kord kui ma kohut mõistan, mõistan ma iseennast hukka (Rm 2:17-24). Ära mõõda kogu aeg teisi inimesi oma mõõdupuuga. Iga inimese olukorras on alati vähemalt üks fakt, millest me veel midagi ei tea. Esimene asi, mida Jumal teeb, on, et Ta annab meile põhjaliku vaimse puhastuse. Pärast seda ei saa uhkus enam meisse jääda. Ma pole kunagi kohanud inimest, kelle pä-rast ma peaksin olema meeleheitel või kelle suhtes peaksin kaotama kogu lootuse, kui olen märga-nud, mis on minus endas ilma Jumala armuta. (Chambers 1999:17. juuni)

 

Mis kohtuga teie kohut mõistate, sellega mõistetakse kohut teiegi üle, ja mis mõõduga teie mõõdate, sellega mõõdetakse ka teile! (Mt 7:2) Seepärast, oh kohut mõistev inimene, ole sa kes tahes: sa ei saa ennast vabandada, sest milles sa teise üle kohut mõistad, selles mõistad sa süüdi iseenese! Sina, kes sa mõistad kohut, teed ju sedasama! (Rm 2:1) Nõnda siis ärge mõistke kohut enne õiget aega, enne kui tuleb Issand, kes toob valguse ette pimedusse varjunud asjad ning teeb avalikuks inimsüdamete kavatsused; ja siis saab igaüks kiituse Jumalalt. (1Kr 4:5)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kohtuniku töö on väga raske ning parimastki püüdmisest hoolimata säilib maises kohtupidamises alati võimalus, et ehk on mõni detail tähelepanuta jäänud või millestki valesti aru saadud. Kui palju suurem oht eksida on aga sellel, kes pikema uurimiseta oma ligimese kohta hukkamõistva otsuse langetab! Kas pole meie kutsumus kohtumõistmise asemel hoopis tuge pakkuda?

 

Palvetagem: Issand Jumal, armuline Isa, Sina annad igal päeval meile patud andeks ja tahad, et meiegi andestaksime üksteisele. Murra meie südamete kõvadus, et kohtleksime üksteist halastu-sega ja elaksime meie Päästja õpetuse järgi leppimises ja andeksandmises, Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

LOOTUSETA JA LOOTUSEGA

Esmaspäev – 15. juuli

Kuid mina loodan Sinu helduse peale, mu süda ilutseb Sinu päästest. Ma tahan laulda Issan-dale, et Ta mulle on head teinud. Ps 13:6

 

Laskem tõotusel elavaks jääda meie hinges, siis ärkavad meis ka paremad jõud ja jumalikud anded ning silm hakkab seletama tumedal taevataustal ka heledamaid kohti. Sa leiad jälle sideme elava Jumalaga ja koged, et su eluteekonna üle on kirjutatud Issanda sõnad: “Ma ei hülga sind ega jäta sind maha!” (Hb 13:5)

Võib-olla meil tuleb veel palju kannatada koduigatsuse all. Võib-olla lugematud ahastuspärlid veerevad me palgeil, kuid ühes peame kindlad ja julged olema: seesama Jumal, kes koormaid peale paneb, võtab need ka ära.

Juba tohime näha, et torm on vaibunud ja tuuled võtavad aegamööda teise pöörde. Juba on is-tutatud lootusetaimeke. Ta peab küll veel kasvama silmavees, kuid usupäike meie hinges paneb ta sirguma tugevaks taimeks.

Ja ta kasvab ning tema pikaldane, kuid siiski pidev kasv tõrjub eemale me hingest küsimuse: “Kui kaua veel …?”

Häda ja ahastava kaebe asemele asub meie hinge teine tundmine ja veendumine. Ning see veendumine, kasvades meie pühimatest tunnetest, tõstab meid kõrgemale südamemuredest ja ühen-dab meid meie usu ning lootuse allikaga.

Mitte murduda, vaid silmad tõsta üles Kuningate Kuninga poole ja tunnistada julgelt ning sii-ralt: “Kuid mina loodan sinu helduse peale, mu süda ilutseb sinu päästest. Ma tahan laulda Issan-dale, et ta mulle on head teinud.” (Plank 1960:117)

 

Teie näete seda ja teie süda rõõmustab, teie luud-liikmed kasvavad nagu värske rohi. On tun-tav, et Issanda käsi on tema sulastega, aga ta needus tema vaenlastega. (Js 66:14) Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu! (Ps 103:2)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Peale tänu on sul väga raske tuua Jumalale midagi, mis tegelikult oleks sinu oma. Kui iisraeli mees tõi ohvriks talle, siis oli see Jumala oma, kui ta andis leiba vaesele, siis oli see Jumalalt talle antud, kui ta ulatas külma vee karika, pidi ta selle kusagilt võtma. Osvald Tärk

 

Palvetagem: Patuöisest hämarusest usk viib vastu koidule. Valgus paistab pimedusest, Jeesus juhib võidule. Isale nüüd tänu, austus, selle suure armu eest! Jeesuses on meie lootus, sest Ta elab igavesti! Veera Õunapuu

 

* * *

 

JUMAL OOTAB HALASTUST.

Teisipäev – 16. juuli

Need on sõnad, mis te peate täitma: rääkige üksteisele tõtt, mõistke oma väravais kohut tões ja rahus! Sk 8:16

 

Piibel räägib palju Jumala halastusest. Prohvet Sakarja annab teada, et Jumal halastab oma rahva peale. Vaatamata kõigele, mida nad on korda saatnud. Sõnakuulmatus Jumala vastu ja üleko-hus ligimese vastu – ikka ja jälle on vaja nendele osutada. Ikka ja jälle pahandab ja kurvastab see Jumalat. Ta peab lausuma oma läkitatud prohvetite kaudu karme sõnu. Kuid viimne sõna jääb alati halastusele. Jälle on Jumal oma lõputus armus valmis andestama ja andma uue võimaluse. Kuningas Taavet laulis seda Jumala halastust tunnetades: “Tema annab andeks kõik su ülekohtu, tema paran-dab kõik su tõved. Tema lunastab su elu hukatusest ja ehib sind helduse ja halastusega nagu pärja-ga” (Ps 103:3,4). Küllap ta teadis, millest laulis, polnud ju temagi patuta.

Just see tunnetus annab ka inimesele võime halastada oma ligimesele. Me armastame, sest Ju-mal on meid enne armastanud. Me halastame, sest Jumal on meile halastanud. Just selle tõttu me peamegi olema vahel olukorras, kus peame enda ees ausad olema ja tunnistama: ma olen patune ini-mene ja ei saa seda Jumala ees mitte kuidagi ise heastada. Vajan vaid halastust, mis mind päästab ja lunastab.

Nii mõnigi inimene on mulle öelnud, et võib ju ligimesele head teha ka ilma Jumalata. Selleks ei pea olema tingimata kristlane. Paljud meist järgivad oma südames üleskutset aidata haigeid lapsi või annetada vähifondile, et kinkida kellelegi võimalus raviks ja inimväärseks eluks. Paljud meist tunnevad kaasa hüljatud loomadele ja püüavad neid aidata. Me oleme tõepoolest kõik võimelised ar-mastama ja head tegema. Siiski ei tule see meist enestest, vaid on Jumala and. Oleme kõik Jumala loodud, tema on meie südamesse selle võime pannud. Meie elumahlad tulevad samast puust ning saame õitseda ja vilja kanda vaid Jumala armust. Hästi ja arusaadavalt räägib sellest Jeesus oma tä-hendamissõnas viinapuust: “Mina olen tõeline viinapuu ja mu Isa on aednik. Iga oksa minu küljes, mis ei kanna vilja, lõikab ta ära, ja igaühte, mis kannab vilja, ta puhastab, et see kannaks rohkem vilja. Nii nagu oks ei suuda kanda vilja omaette, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää minu külge. Mina olen viinapuu, teie olete oksad. Kes jääb minusse ja mina temasse, see kan-nab palju vilja, sest minust lahus ei suuda te midagi teha.” (Jh 15:1-2,4-5)

Jeesuse ristisurm meie päästmiseks ja lunastuseks on suurim Jumala halastuse väljendus. Kõik, kes seda tõeliselt tunnetavad, tahavad seda pisutki peegeldada siia maailma. Armastust ei saa käski-da, kuigi Piibli tuntuimat üleskutset nimetatakse armastusekäsuks ning ka prohvet Sakarja räägib käskivas vormis, öeldes: “Need on sõnad, mis te peate täitma.” (Kärson 2016:8)

 

Nõnda räägib vägede Issand ja ütleb: Mõistke kohut tões, osutage heldust ja halastust igaüks oma vennale! (Sk 7:9) Seepärast jätke vale ja rääkige tõtt oma ligimesega, sest me oleme üksteise liikmed. (Ef 4:25)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie peame Jumalat kartma ja armastama, et me oma li-gimese peale ei tunnista valet, teda ei reeda, keelt ei peksa ega tõsta tema peale laimujutte, vaid et me teda vabandame, räägime temast head ja kääname kõik asjad hea poole. Martin Luther

 

Palvetagem: Issand, tee, et ma su häält kuuleksin! Näeksin sinu kätt ka siis, kui see esmapil-gul tundub vabaduse piiranguna. Õpeta mind tõelise vabaduse poole, hoolida ja armastada! Tauno Kibur

 

* * *

 

ELAMINE ISSANDALE

Kolmapäev – 17. juuli

Kui me elame, siis elame Issandale, ja kui me sureme, siis sureme Issandale. Kas me nüüd elame või sureme – me oleme Issanda päralt. Rm 14:8

 

Meie osadus Issandaga on surmast tugevam. Surm ei lõpeta meie suhteid Temaga. Milliseid muudatusi surma meie eksisteerimises iial esile kutsuks, suhe Issandaga püsib. Kristus on Issand enne ja pärast meie surma! See tähendab ühtlasi, et Issand määrab meie suremise aja, koha ja moo-duse. “Tema elupäevad on määratud” (Ii 14:5). Issand ise ütleb meile: “Tulge tagasi, inimlapsed!” (Ps 90:3). Ta ei ole meie surmapäeva määramist usaldanud ühelegi inglile. Uskliku lahkumine on Jumalale nii kallis, et see võib toimuda ainult Tema otsuse järgi. “Kallis on Issanda meelest tema vagade surm” (Ps 116:15).

Kas meie surm tuleb pikaajalise haiguse järel või ootamatu sündmuse läbi, see ei muuda meie suhet Issandaga. Kas sureme oma voodis omaste juures või kusagil üksinda, inimestest unustatuna, Issand on meie ligi. Kas suudame surma eel mõne sõna veel inimestele öelda või ei, see ei ole nii tähtis kui sõnad, mida ütleme oma Issandale. Stefanos suri kivide all, Jaakobuse pea raiuti mõõgaga, Peetrus viidi surma seda teed, mida ta ei tahtnud, kuid kõik nad kuulutasid Issandat.

Surra Issandaga tähendab, et meie surm võib Teda austada. Meil on luba paluda, et Issanda nimi saaks austatud ka meie surma läbi. Palume, et me oma vaevades ja vanadusnõtruses ei häbis-taks Issandat oma kannatamatusega, kahtlustega ega nurisemisega. On olemas üks suremise moo-dus, mille kohta Jeesus ise ütles, et see austab Jumalat. See osa anti Peetrusele (Jh 21:19). Jeesus mõtles märtrisurma. Seda ei saa keegi ise valida, vaid antakse. See on raske, aga see austab Issan-dat. (Tärk 2002:530j)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Nii võime julgusega kohata surma, sest ta on võidetud ning juhib meid Jumala juurde, viib vastu ülestõusmisele. Ove Sander

 

Palvetagem: Sind kiidan ma! Su armastuse rikkust, häädust, kandejõudu veel enam kõigis imetleb mu nõder vaim. Kuis püsiv Sinu arm kesk kaduvuse sõudu Su poole tõstab tiibu hinges sala aim. Mu Looja Sa ja Lunastaja ka – Sind kiidan ma, Sul tahan kuuluda! Peeter Sink

 

* * *

 

PIIBLI TÕENDUS JUMALA KOHTUST

Neljapäev – 18. juuli

Minu ees nõtkub iga põlv, ütleb Issand, ja iga keel annab tunnustust Jumalale. Rm 14:11

 

Õpetus Jumala kohtutest on Piibli õpetus. Paulus kannab hoolt, et ta ei õpetaks midagi, mis ei oleks Pühakirjaga kooskõlas. Tänapäeval ei loe see palju mõne kirjaniku või teadlase arvates, aga sõna jääb!

Iga põlv peab ennast nõtkutama Jumale ette ja iga keel Teda tunnistama. Põlve nõtkutamine on välise alluvuse tunnus, keel – arusaamise allumise tunnus. Suur päev, kui inimeste tahe ja aru-saamine alluvad paratamatusele. Teist teed enam ei jää.

Paulus tahab, et iga usklik peaks meeles oma alluvust Issandale, sest siis ei tarvitse tal saada inimeste orjaks. Me anname au, kellele au tuleb anda, aga anname inimlikku au. Jumaliku au ja kummardus kuuluvad Kristusele. See, mida siin on öeldud Jumala kohta, on Fl 2:10 öeldud Kristuse kohta ja näitab Kristuse jumalikkust. Meie juured olgu niivõrd Kristuses, et Temalt saame oma jõu.

Jumala kohus on Piibli õpetus. Kosmost valitsetakse õigluse põhimõttel. Meie elu samuti. Piibel ei taha meid hirmutada usklikuks. Vilets usk, mis on hirmu alusel!

Aga õiglus jääb. (Tärk 2002:533j)

 

Ma olen iseeneses vandunud, mu suust on välja tulnud tõde, tagasivõetamatu sõna: Minu ees peab nõtkuma iga põlv, kõik keeled peavad andma mulle vande. (Js 45:23) Jeesus vastas talle: “Need on sinu sõnad. Ometi ütlen mina teile: Siitpeale te näete Inimese Poja istuvat Väe paremal käel ja tulevat taeva pilvedel.” (Mt 26:64) Jeesuse nimes nõtkuks iga põlv nii taevas kui maa peal kui maa all. (Fl 2:10)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristuse kirik on jumalariigi uks ka neil aegadel, kui ena-mus sellest tuimalt või ka üleolevalt mööda astub. Marcus Hermen

 

Palvetagem: Aukuningas, mu Jeesuke, Sa Isa Poeg, Ta sarnane; maailma peale halasta ja oma rahvast õnnista! Nikolaus Ludwig von Ziznendorf

 

* * *

 

KRISTLANE PÄÄSTETAKSE KIUSATUSEST

Reede – 19. juuli

Tee selgeks mu silmad, et ma ei uinuks surmale, et mu vaenlane ei ütleks: “Ma sain võimust ta üle!” ja mu vastased ei ilutseks, sellepärast et ma kõigun. Ps 13:4,5

 

Augustinuse tõlgenduse kohaselt on palvetaja selles psalmis ahistuses elav kristlane, kes palub Jumalalt kiusatuses abi. Vastased salmis 5 on kurjad vaimud: “Et mu vaenlane ei ütleks: “Ma sain võimust ta üle!” ja mu vastased ei ilutseks, sellepärast et ma kõigun.” Kirjas efeslastele õpetatakse, et armuajal on kristlase peamiseks vastaseks pimeduse meelevald (Ef 6:12): “Meil ei tule ju võidel-da inimestega, vaid meelevaldade ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, kurjade tae-vaaluste vaimudega.” Jeesus õpetas Meie Isa palves lootma Jumala peale ning palvetama: “Ära saa-da meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast.” Kiusatus või katsumus Jeesuse palves on eriti lõ-puaega puudustav ahistus. Jumal päästab enda omad kõigest hädast.

Jaakobuse kirjas õpetatakse kiusatuste ehk katsumuste kohta, et Jumal tahab nendes kristlast vaimulikult tugevdada. Jumal ei kiusa kedagi ning just sellepärast võib kristlane pöörduda Jumala poole ja paluda Temalt abi (Jk 1:12-15): “Õnnis on mees, kes peab vastu kiusatuses, sest kui ta on läbi katsutud, siis ta saab pärjaks elu, mille Issand on tõotanud neile, kes teda armastavad. Ärgu kiusatav öelgu: “Jumal kiusab mind!” Sest Jumalat ei saa kiusata kurjaga, tema ise ei kiusa kedagi. Pigem on nii, et igaüht kiusab ta enese himu, ahvatledes ja peibutades. Kui seejärel himu on viljas-tunud, toob ta ilmale patu, aga täideviidud patt sünnitab surma.”

Ka Paulus õpetab kiusatuste kohta sama. Jumala hea kavatsus on õpetada kristlasi tundma Ju-mala armu väge, et nad võiksid oma elus kirgastada Jumala head tahet. Kiusatustes saab kristlane alati loota Jumala abile (1Kr 10:13): “Senini pole teid tabanud muu kui inimlik kiusatus. Aga Jumal on ustav, kes ei luba teid kiusata rohkem, kui te suudate taluda, vaid koos kiusatusega valmistab ka väljapääsu, nii et te suudate taluda.” (Laato 2015:51j)

 

Nüüd on küll üürikeseks silmapilguks Issandalt, meie Jumalalt, meile arm osaks saanud, et ta meile on jätnud pääsenuid ja on meile andnud vaia oma pühas paigas, et meie Jumal saaks valgus-tada meie silmi ja anda meile pisut elu meie orjuses. (Esr 9:8) Kui nad on elevil, siis ma teen neile joomingu ja lasen nad purju jääda, et nad hõiskaksid ja uinuksid igavesse unne ega ärkaks, ütleb Issand. (Jr 51:39)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On tarvis õppida Jumalat kuulama. Hakka õppima palveta-mist õppides. Eenok Haamer

 

Palvetagem: Sa, Jeesus, armust avita, mind võta omaks teha. Mu süda täida usuga, et Jumalat saan näha Su sõna ja Su vaimu väest. Kes seda püüab südamest, see laulgu rõõmsalt: aamen! Andre-as Knopken

 

* * *

 

KRISTLASE KOHUSTUS ON ARVESTADA TEISTEGA

Laupäev – 20. juuli

Sina aga, miks sa mõistad kohut oma venna üle? Või sina, miks sa paned oma venda halvaks? Kõik me ju astume Jumala kohtujärje ette. Rm 14:10

 

Apostel Paulus annab üsna ühemõttelise käsu: meie seisukohalt nõdrausulist tuleb vastu võtta kristliku vennana. Teda ei saa vastu võtta seepärast, et siis temaga vaielda ja väidelda, näidates välja tema seisukohtade ekslikkust, vaid tal tuleb lasta jääda oma seisukohtade juurde. Meist erineval sei-sukohal olevat inimest ei saa alahinnata või nimetada tema vaateid piiratuks.

Nii nagu enamus ei tohiks oma seisukohti peale suruda vähemusele, eeldab apostel, et ka vä-hemus ei muuda oma põhimõtteid kõiki puudutavaks seaduseks ja õndsuse tingimuseks. Kui siis keegi loobub südametunnistuse järgi millestki, mida teised hea südametunnistusega kasutavad, siis tuleb tema tõekspidamisse suhtuda austusega. Otsustav on vaid see, kas seda tehakse Issanda ehk Kristuse pärast selleks, et püsida Temaga osaduses. Kui Paulus toob oma arutellu surma temaatika, siis asetab see tekkinud vaidluse õigesse suhtesse. Ei lähe kaua aega, kui igaüks meist astub Jumala kohtu ette, kellele meil tuleb aru anda endast ja mitte teistest.

Me kõik oleme teel Jumala kohtujärje ette, kus peame jätma oma teekaaslastele õiguse vastu-tada oma tegude eest ise. Muidugi ei tähenda õigekssaamine usust seda, et võime elada nii, kuidas ise paremaks peame. Jumal ütleb patuse kohta oma õigeksmõistva otsuse ainult Kristuse pärast, kuid patu mõistab Jumal hukka. Kui arvame, et oleme usus tugevad, siis peame käituma nii, et see ei kurvastaks meie kõrval elavaid usukaaslasi.

Usulise küpsuse tunnuseks pole see, kui sa teist kristlast tema konservatiivsete vaadete pärast halvustad. Küpsest usust tunnistab see, kui sa kaaskristlase “kitsaste” arusaamiste pärast oma vaba-dusi piirad. Seetõttu on loomulik, et kristlane ei arvesta mitte ainult konkreetse teo tagajärjega enda suhtes, vaid ka sellega, millist mõju avaldab tema käitumine teisele. Me ei saa käituda alati põhi-mõttel: mul on õigus! Mõnikord tuleb armastuse ja rahu huvides järele anda, muidu oleme oma va-baduse nõudmisega vabaduse variserid. (Toplaan 2004:8)

 

Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut, sest mis kohtuga teie kohut mõistate, sel-lega mõistetakse kohut teiegi üle, ja mis mõõduga teie mõõdate, sellega mõõdetakse ka teile!

(Mt 7:1,2) Sest me kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees, et igaüks saaks kätte, mida ta ihus olles on teinud, olgu head või halba. (2Kr 5:10)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Valitsegu maailmas kui tahes suur ebaühtlus ja ükskõik, kas kuulume madalamasse või kõrgemasse klassi, me võime end lohutada sellega, et meil kõigil on sa-ma Kristus, sama ristimine, sama evangeelium ja sama Vaim. Kellelgi pole paremat evangeeliumi, paremat ristimist ega mingisugust teist Kristust. Martin Luther

 

Palvetagem: Issand, halasta meie peale! Sest meie põlvkond peab ühel päeval halbade ini-meste mürgiseid sõnu, kurje tegusid ja ka headuse surnuks vaikimist kahetsema. Martin Luther King

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

  • Chambers, Oswald 1999. Kirkuse kütkes. Tallinn: Logos
  • Kärson, Lea 2016. Jumal ootab halastust. – Eesti Kirik, 06.2016
  • Laato, Antti 2015. Kristus psalmides. Märjamaa: http://www.eliisabet.ee/pdf/Laato-Kristus_Psalmides.pdf
  • Paenurm, Peeter 2002. Koormaks saavate koormate kandmisest. – Eesti Kirik, 19.06.2002
  • Plank, Uno 1960. Jumala otsijad. [Postill] Stockholm: Eesti Vaimulik Raamat
  • Soom, Kaido 2015. Halastage! – Eesti Kirik, 25.06.2015
  • Toplaan, Anti 2004. Kristlase kohus on arvestada teistega. – Eesti Kirik, 30.06.2004
  • Tärk, Osvald 2002. Rooma kirja seletus. Tallinn: Logos

 

Koostas Indrek Lundava.

Juuli 2019

 

 

1 2 3 4 5 44