Karjasekiri. Palvepäevaks ja Paastuaja alguseks.

Tuhkapäeval, 1. märtsil 2017

Aga keegi ütles Jeesusele: „Issand, kas neid on pisut, kes pääsevad?” Lk 13:23

    Sellele küsimusele on inimesed ikka vastust otsinud. Murega. Kardetakse, et ei kuuluta
nende hulka, kes pääsevad, sest valitute arv saab enne täis. Justkui oleks Jumal määranud
õndsaks saajate hulgale arvulise limiidi.

Rangeimaid piire seab õigeksmõistetutele ja pääsejatele mitte Jumal, vaid inimene.
Jeesus imestab, et piireseadvat hoiakut esindavad oma ligimeste suhtes kõige ustavamateks ja õiglasemateks peetud variserid. „Teie rästikute sugu, kuidas te võiksitegi rääkida head, kui te olete kurjad? Sest suu räägib sellest, millest süda on tulvil.“ (Mt 12:34)

Paljud Jeesuse kaasaegsed, nagu ka nüüdisaja tõekaitsjad ja käsutundjad, ei näe piiravaid tingimusi iseenda pääsemisele, pigem teiste inimeste õigeks saamisele. Nende
arvates on nad ise kindlasti selle pisku seas, kes pääsevad. Ollakse kindlad, et ise asutakse
tõe alusel, kuid teised elavad eksituses. „Oh Jumal, ma tänan sind, et mina ei ole
niisugune nagu muud inimesed: röövijad, ülekohtused, abielurikkujad, ega ka niisugune
nagu see tölner.“ Nõnda palvetas üks Jeesuse mõistuloos kirjeldatud variser templis
Jumala palge ees seistes. Jeesuse sõnul läks Jumala poolt õigeks mõistetult oma kotta
tagasi hoopis tölner, kelle variser oli hukka mõistnud (vt Lk 18:9–14).

Moodne aeg võimaldab mõne sõrmepuutega tippida helendavale ekraanile ritta oma
ligimese kõik eksimused, loendada üles tema komistused ning kaaluda ära iga tema
öeldud sõna ja lausutud lause. Nii nagu variser luges Jumalale üles tölneri eksimusi.
Helendavast ekraanist on saanud nutiühiskonna pihipeegel, mis sageli moonutab tundmatuseni tegelikku pilti. See pihipeegel ei peegelda vaatajale tema süüd ja pattu ega
tekita tahtmist meelt parandada ega ka vajadust hüüda Jumala poole. See peegel kiirgab
välja kõigi teiste eksimusi, jumalavallatusi ja hereesiat. Jääb mulje, et see, mida näen
ning loen, on mustvalge tõde.

Maailmas on kirkamaidki värve ja loendamatu arv nendest moodustuvaid toone.

Paastuaja algust märkivat tuhkapäeva palvepäevana tähistades võime kindlasti muret
tunda selle pärast, kas neid, kes pääsevad, on pisut. Kuid see südamevalu peab esmalt
puudutama mind ennast. Kas olen mina see, kes pääseb? Kas olen mina pisku seas?
Neile küsimustele annab õige ja lõpliku vastuse Jumala Sõna – igavene ja ainumas tõde!

Ka Kristuse evangeelium seab igale patusele ja eksinud inimesele õndsaks saamiseks
oma tingimused: siira usu Issandasse Kristusesse, tingimusteta armastuse Jumala
ja ligimese vastu ning osasaamise kiriku kätte usaldatud armuvahenditest, sõnast ja
sakramentidest. Kõige selle krooniks on Jumala suveräänne heldus ja arm, sest tema
„tahab, et kõik inimesed pääseksid ja tuleksid tõe tundmisele“ (1Tm 2:4). Siin on sõnastatud see pisku, keda Issand ootab õndsate sekka – kõik inimesed! Kas saab olla veel
objektiivsemat tõde!

Soovin kõigile algavaks paastuajaks Kristuse rahu!

Urmas Viilma
Peapiiskop